{"id":1439,"date":"2013-12-06T22:28:44","date_gmt":"2013-12-06T19:28:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1439"},"modified":"2014-02-16T15:59:57","modified_gmt":"2014-02-16T12:59:57","slug":"suitsupaasukeste-vidiidid","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/maaratlemata\/suitsupaasukeste-vidiidid\/","title":{"rendered":"Suitsup\u00e4\u00e4sukeste vidiidid"},"content":{"rendered":"

Kristjan M\u00fc\u00fcrsepp (2013. aasta lend, loodusklass)<\/strong>
\n\u00d5pin \u0160otimaa University of Aberdeenis, matemaatikat ja f\u00fc\u00fcsikat(integreeritud kraad).
\n,,K\u00f5ige paremini j\u00e4i meelde \u00f5petaja Tering, kes \u00f5petas meile, et t\u00e4htis on m\u00f5tetemitmekesisus ning et kitsarinnalisus j\u00e4tab inimesi paljust huvitavast ilma. Lisaks \u00f5petas taolema julgem ning ausam iseenda ja teiste vastu.\u2019\u2019 <\/em>
\n,, Meeldis see vabameelsus ja r\u00f5hk vaimsusele ning arusaamisele, mis Treffneris domineeris.T\u00e4htis oli nii t\u00f6\u00f6kus kui ka loomingulisus. Treffner avaldas silmaringi ja n\u00e4itas, et onv\u00f5imalik valida mitmete erinevate alternatiivide vahel.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Heiki Ojasild (2012. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin \u0160otimaal Glasgows aeronautilist inseneriteadust Glasgow \u00dclikoolis.
\n,,Treffneri \u00f5petajatest on mind enim m\u00f5jutanud Toomas J\u00fcrgenstein, kes aitas mul teadusest kaugemale n\u00e4ha, ja Madis Reemann, kes soovitas hoolitsevalt tundidesse padja kaasa v\u00f5tta, et raskekujulist kangekaelsust eemal hoida.\u2019\u2019<\/em>
\n,,S\u00fcnnip\u00e4evaks sooviksin koolile j\u00f5udu eredate isiksuste ligit\u00f5mbamisel ning avitamisel teelt\u00e4htedeni.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Olivia Luige (2012. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\nSuurbritannias Edinburghis \u00f5pin keemiat.
\n,,Meeleolukaim m\u00e4lestus on \u00f5p. J\u00fcrgensteini filosoofiatund, kus ta selle \u00e4geda haamri<\/em>
\n v\u00e4lja v\u00f5ttis. \u00d5petajatest on k\u00f5ige armsamalt meeles Helgi Tering oma suurep\u00e4raste<\/em>
\n kirjandusetundidega.\u2019\u2019<\/em>
\n,,Treffneris sain selgeks, mida oma eluga teha tahan. Eelk\u00f5ige sain keskkoolis aru, et tahan<\/em>
\n keemiat \u00f5ppida, aga \u00fctleksin, et need kolm aastat andsid mulle loomulikult veel palju-palju<\/em>
\n rohkem aimu sellest, milliseks inimeseks ma saada tahan.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Sven Sabas (2011. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Suurbritannias Yorki \u00fclikoolis rahandust ja majandust.
\n,, K\u00f5ige meeleolukam m\u00e4lestus(ed) kooliajast on vast \u00fcllatus, \u00fcllatus, matemaatikalaagrid ja<\/em>
\n rebasteretsid, mis t\u00f5id natukene elu ja melu koolirutiini.\u2019\u2019<\/em>
\n,,K\u00f5ige enam t\u00e4naks ja kiidaks Hele Kiislit, kes panustas ihu ja hingega meisse, nii koolis kui<\/em>
\n ka v\u00e4ljaspool, et meist ikka loogiliselt m\u00f5tlevad inimesed saaksid.\u2019\u2019<\/em>
\n,,Treffneri kool m\u00f5jutas mu edasist teed v\u00e4ga palju. T\u00f5en\u00e4oliselt oli see murdepunkt, kus<\/em>
\n otsustasin v\u00e4lismaale minna. Mul oli v\u00f5imalus ka aastake Austraalias \u00f5ppida, t\u00e4nud siitpoolt<\/em>
\n Karl Treffnerile, mis avardas mu maailmapilti nii palju, et ikkagi Suurbritanniasse j\u00f5udsin.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Tuuli L\u00f5hmus (2012. aasta lend, reaalklass)
\n<\/strong>\u00d5pin \u0160otimaal Glasgows f\u00fc\u00fcsikat.
\n,,V\u00e4ga eriline \u00f5petaja oli Kristiina Punga, kes mitte lihtsalt ei \u00f5petanud rootsi keelt, vaid ka rootsi meelt ning julgust r\u00e4\u00e4kida, isegi kui s\u00f5nadest j\u00e4\u00e4b puudu.\u2019’<\/em><\/p>\n

Indrek Niibo (2009. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Ateenas ajalugu.
\n,,Meeleolukaim s\u00fcndmus oli koori ja tantsijate reis L\u00f5una-Itaaliasse 2008. aasta suvel.\u2019\u2019,,Saadan palju tervisi koolile, k\u00f5igile praegustele \u00f5pilastel ja \u00f5petajatele ning loodan, et kui Hugo Treffner end kunagi hauas ringi keerab, siis ainult sellep\u00e4rast, et paremini oma kooliperel silm peal hoida ja nende t\u00e4helennule kirglikult kaasa elada!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Sander Tanni (2010. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Suurbritannias Manchesteris neuroteadust.
\n,,Treffneri koolis \u00f5ppimise tulemuseks oli rohkem valikuv\u00f5imalusi ja arusaam, et v\u00f5ib kartmatult valida.\u2019\u2019<\/em>
\n,,Soovin kooliperele, et j\u00e4tkuks veel kauaks neid andekaid \u00f5petajaid.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Loodan, et selle aasta juubeli ball on v\u00e4hemalt sama meeldej\u00e4\u00e4v kui eelmine. M\u00f5nusat pidu!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Piret Kukk (2001. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\nElan Prantsusmaal Strasbourgis, aga t\u00f6\u00f6tan Karlsruhes Saksamaal. Ma t\u00f6\u00f6tan teadlasena ja teen doktorit\u00f6\u00f6d innovatsiooniteaduses, keskendudes personaalsele meditsiinile.
\n,,M\u00e4letan, kui meie koolimaja p\u00f5lema l\u00e4ks ja kogu sellele j\u00e4rgnenud kooliaastat Tartu linna erinevates hoonetes. Eriti meenub mulle bioloogia tund vanas T\u00dc Anatoomikumis, kus k\u00f5rval ruumis toimusid regulaarselt lahkamised ja kogu koridor l\u00f5hnas formaliini j\u00e4rele \u2013 teravad elamused iga 16-aastase jaoks!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffneri koolis \u00f5ppimine ongi vist minu elu k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutanud siiani ja seda kahel p\u00f5hjusel. Esiteks, t\u00e4nu Treffenerile oli mul, nagu paljudelgi teistel klassikaaslastel, v\u00f5imalus valida edasi\u00f5ppimiseks eriala, mis meid toona v\u00e4ga huvitas. Riigieksami tulemused ei olnud meile reeglina piiranguks, vaid vastupidi, avasid palju v\u00f5imalusi. Teiseks, mis on ehk isegi veel olulisem t\u00e4na, 12 aastat hiljem \u2013 meie Treffneri klassist on p\u00e4rit k\u00f5ik minu parimad s\u00f5brad, keda ei ole suutnud \u00fcle l\u00fc\u00fca siiani veel mitte keegi teine. Nii on ja j\u00e4\u00e4b!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Triinu Lukas (2009. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Hollandi suures sadamalinnas, Rotterdamis teadusmagistri erialal, mida ei julgegi veel eesti keelde t\u00f5lkida ehk “Research Master of Sociology of Culture, Media and the Arts”.
\n,,See meeleolukas m\u00e4lestus peab kindlasti olema seotud balli korraldamisega \u2013 ettevalmistuse, peo ja eriti \u00f6ise koristamisega. V\u00e4lgatusi sellest p\u00e4evast-\u00f6\u00f6st on mitmeid. Aga tunne, mis Treffneri-aega meenutades k\u00f5ige enam ette tuleb, on igap\u00e4evane \u2018olustikurealism\u2019 ehk pidev s\u00f5bralik n\u00f6\u00f6kimine armsate pinginaabrite Karli ja Henrikuga. Praegugi naeran seda pidevat v\u00e4ljakutset meenutades.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,K\u00f5ik \u00f5petajad on v\u00e4ga h\u00e4sti meelde j\u00e4\u00e4nud, sest iga\u00fcks neist on t\u00e4itsa omaette kuju. Nii et v\u00f5iksin siia k\u00f5igist kirjutada, aga kui midagigi v\u00e4lja tuua, siis kindlasti ei l\u00e4he meelest Priidu Beieri v\u00e4ga eriline n\u00e4oilme, kui ta harva ja t\u00e4iesti ootamatult oma isikuloolisi seike jutustas. J\u00e4tan jutustamis-\u00f5iguse siinkohal siiski \u00f5petajale endale. Nende harvade hetkede lummuses sai ehk hetkeks ka hirm vastamise ees alla surutud.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Minu humanitaaria-huvi sai Treffneris j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest uusi kinnitusi. Aare Ristikivi juhtimisel suhteliselt praktiline, p\u00f5nevate n\u00e4idetega pikitud ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petus otsustas mu edasise valiku minna riigiteadusi \u00f5ppima. Ja tundidev\u00e4line \u00f5pilasteater pani aluse minu j\u00e4rjest kasvavale teatrihuvile \u2013 n\u00fc\u00fcdseks olen k\u00f5rvalerialana ja isegi \u00fche magistriaasta Tartu \u00dclikoolis teatriteadust \u00f5ppinud. Praegusel erialal \u00fcritan neid kahte omavahel m\u00e4ngitada ja kokku k\u00f5lama panna.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Palju \u00f5nne s\u00fcnnip\u00e4evaks! Ma ei soovi \u00f5piedu, sest s\u00fctitavad \u00f5petajad s\u00fcstivad seda niigi ja sellega on kool oma tugevust ka tuhat korda kinnitanud. Ja ma ei soovi \u00f5pilaste austavat suhtumist \u00f5petajaisse, (mille eest muidu ju v\u00f5idelda tasub!) sest Treffneri \u00f5petajate puhul pole vastupidine \u00fcldse v\u00f5imalik. Soovin, et tugeva kooli k\u00f5rval j\u00e4tkaksid ja seisaksid sama tublilt ka huviringid, mis on nii paljudele andnud toetava s\u00f5praderingi ja ehk lausa elu m\u00f5tte. J\u00f5udu! Ja j\u00f5udu miilanglastele!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Karl Jaago (2011. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin vahetus\u00fcli\u00f5pilasena Saksamaal M\u00fcnsteris. Ainsa ajalootudengina oma klassist, olen asunud p\u00fc\u00fcdma tarkust arhiiviriiulitelt, mis edaspidiselt peaks tee leidma serveririiulitele.
\n,,Avalda oma arvamust ja ehita diskussiooni! Keskendu, \u00f5pi ja raiu omale see tarkus s\u00f5na-<\/em>
\n s\u00f5nalt p\u00e4he!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,HTG pakkus uusi v\u00f5imalusi juba kooliajal ning t\u00f5i paljud neist koju k\u00e4tte, niiet tasapisi tekkis s\u00f5ltuvus uutest teadmistest ja tungist akadeemilise tarkuse j\u00e4rele. Mida rohkem g\u00fcmnaasiumi ajal kogeda ja proovida, seda paremini tead, mida p\u00e4rast abituuriumi teha tahad.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Viie aasta eest olles 125-ndal juubelil, ei arvanud, et aeg nii kiiresti l\u00e4heb, ent hoidke lipulaev vee peal ja ehk j\u00f5uan ise j\u00e4rgmisele juubelile. Palju \u00f5nne!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Sie Strantsov (2002. aasta lend, loodusklass)<\/strong>
\nElan Rootsis Link\u00f6pingus ja t\u00f6\u00f6tan praegu eripedagoogina.
\n,,Raske on meeleolukamat m\u00e4lestust v\u00e4lja valida, aga ilmselt eredaimalt tuleb mulle meelde, et HTG koolimaja oli remondis, kui ma 10. klassi alustasin, nii et pidime jooksma erinevate \u00fclikoolile kuuluvate majade vahel, et \u00f5igeks ajaks tundidesse j\u00f5uda.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Inge Kuld (2004. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Berliinis Humboldt \u00fclikoolis Skandinavistikat ja tegelen aktiivselt saalihokiga (m\u00e4ngin meeste teises liigas). Mainin seda, kuna olen n\u00fc\u00fcd ka Eesti koondise m\u00e4ngija ja alguse sai see k\u00f5ik just HTGst!
\n,,K\u00f5ige ehedam m\u00e4lestus on ehk see, et minu eesnimega sai f\u00fc\u00fcsika tunnis alati piisavalt palju nalja, kuni l\u00f5puks \u00fcks klassivend mulle \u00fche sildi kaasa t\u00f5i ja kinkis, millele oli kirjutatud “Pinge 330V”.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,\u00d5petajatest on k\u00f5ige paremini meelde j\u00e4\u00e4nud Helgi Tering, kes mulle l\u00f5puks kirjandi kirjutamise selgeks tegi ja Hele Kiisel oma suurep\u00e4rase matemaatika \u00f5petamisega.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Koolile soovin jaksu edaspidiste tarkpeade arendamiseks ja eriti palju motivatsiooni igaks j\u00e4rgnevaks kooliaastaks.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Liis Starkopf (2010. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Taanis Kopenhaageni \u00dclikoolis magistri\u00f5ppes statistikat. T\u00f6\u00f6tan Kopenhaageni \u00dclikooli Biostatistika osakonnas statistikuna.
\n,,H\u00e4id m\u00e4lestusi on kindlasti palju, kuid v\u00f5ib-olla k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad on kaks seika viimasest Treffneris oldud aastast. Ma ei m\u00e4leta t\u00e4pselt, kust see alguse sai, aga iga eesti keele v\u00f5i kirjanduse tund \u00fcritasid poisid kellegi kotti sokutada paar \u00d5S-i v\u00f5i muud raamatut, mis seisid \u00f5petaja Salo klassi riiulis. Miskip\u00e4rast tegi see meile k\u00f5igile v\u00e4ga nalja, kui m\u00f5ni kaas\u00f5pilane ei saanud aru, et kott natuke raskemaks on l\u00e4inud. \u00d5petaja Salol ilmselt polnud v\u00e4ga naljakas, kui keset p\u00e4eva ilmus v\u00e4lja j\u00e4rjekordne A-klassi \u00f5pilane, et tagastada kaotsi l\u00e4inud raamatud.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Teine seik meenub matemaatikatunnist. Nagu tavaliselt, kuulas kogu klass, kuidas \u00f5petaja Kiisel uut osa selgitas, kui minu pinginaabril, Triin Tirul, tuli m\u00f5te natuke klassivenna Alar Ojalille kulul nalja teha. Nimelt tahtis ta, et ma saadaksin Alarile kirja, mille alumise poole ta oli v\u00e4rskelt vedela korrektuurpliiatsi sisuga katnud, nii et kui Alar heas usus kirja vastu v\u00f5ttis, sai ta k\u00e4si \u00fcleni valgeks. Mina ja Triin muidugi purskasime otseloomulikult k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega \u00fcle klassi naerma ja ei suutnud v\u00e4hemalt paar minutit pidama saada. Siinkohal peaksin ka mainima, et Alar on \u00fcks naljakamaid inimesi, keda ma tean, nii et tema n\u00e4oilmed ja kogu reaktsioon oli kirjeldamatu. \u00d5petaja Kiisel, kellele meeldis \u00f5petada rahulikus ja vaikses \u00f5hkkonnas, oli muidugi parajalt vihane. Kuna ta oli terve aja tahvlile kirjutanud ja seljaga klassi poole olnud, siis ilmselt puudus tal t\u00e4pne \u00fclevaade, mis oli juhtunud, ja ta lausus kurjad s\u00f5nad eksikombel hoopiski Alarile. Tegelikud s\u00fc\u00fcdlased ehk meie p\u00e4\u00e4sesime karistuseta.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Ma \u00fctleks, et v\u00e4ga raske on leida \u00f5petajat, kes meelde ei j\u00e4\u00e4nud. K\u00f5igepealt tooksin v\u00e4lja n\u00fc\u00fcdseks meie seast lahkunud vene keele \u00f5petaja Olga Kornilova. Iga tema tund algas lausega \u201eUrraa, russkii jaz\u00f5k!\u201c. Mind h\u00e4mmastas ikka ja ikka, missuguse positiivsusega ta tundi andis.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Kindlasti on meelde j\u00e4\u00e4nud ka \u00f5petaja Kiisel, kes on minu silmis ja ma usun, et ka paljude teiste meelest \u00d5petaja suure algust\u00e4hega.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Rahvatantsijana on minu \u00fcheks meeldej\u00e4\u00e4vamaiks \u00f5petajaks Uve Saar. Ma imetlen v\u00e4ga tema oskust tekitada \u00fches grupis selline \u00fchtekuuluvuse tunne, nagu tekib Tantsutaldadesse kuuludes. Tegelikult see pole ainult Tantsutaldades nii, vaid terves Treffneris. Seda kinnitab ka tiitel \u201eKooli s\u00fcda\u201c, mille \u00f5petaja Uve on korduvalt p\u00e4lvinud.\u2019\u2019,,Mulle j\u00e4\u00e4b alatiseks meelde \u00f5petaja Saarva ja see, kuidas ta laenas mulle oma botased, kui mina, suur tuulepea, olin enda omad koju j\u00e4tnud. Iga aasta kaotatud asjade v\u00e4ljapaneku ajal olin ma \u00f5petaja Saarva lemmik, kuna pooled kaotatud asjadest kuulusid mulle ja l\u00f5puks leidus keegi, kellele ta sai need kaasa sokutada. Sel kevadel sattusin koolimaja peale ja kohtasin juhuslikult \u00f5petaja Saarvat. Ta kutsus mind ka seekord vaatama ega m\u00f5ni kaotatud asjadest ole minu oma. Oh seda \u00fcllatust, kui leidsin oma dressipluusi ja s\u00e4rgi, mis olid aastaid kadunud!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Kuigi olin reaalklassis, siis \u00fcheks minu lemmiktunniks oli kirjandus koos \u00f5petaja Saloga. Armastasin siis ja armastan praegugi lugeda raamatuid. Eriti meeldisid mulle arvestused, kus pidi v\u00f5imalikult palju r\u00e4\u00e4kima ja arvamust avaldama, mis sobis mulle v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00d5hkkond arvestusel oli vahetu ja tihtipeale k\u00e4sitlesime ka teemasid, mis ei kuulunud otseselt \u00f5ppekavva. M\u00e4letan, kuidas \u00fcks arvestus algas \u00f5petaja Salo k\u00fcsimusega Triinule, mida ta Kreeka meestest arvab. Triin oli sedapuhku just saabunud Kreekast.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Enne esimest keemia perioodi arvasin, et keemiaga ei tohiks mul k\u00fcll raskusi tekkida, kuna eelmises koolis oli keemia puhas 5. P\u00e4rast esimest teadmistekontrolli \u00f5petaja Paaboga, avastasin endale \u00fcllatuseks, et mu teadmised ei ole mitte head, vaid hoopis puudulikud. Edaspidi t\u00f6\u00f6tasin keemiatundides hoolega ja g\u00fcmnaasiumi l\u00f5pueksamitest oli keemia just see, milles sain k\u00f5ige k\u00f5rgemad punktid. Ma m\u00e4letan, et l\u00f5petamisel \u00fctles \u00f5petaja Paabo mulle, et ma oleksin v\u00e4\u00e4rinud ka 100 punkti, mis on ilmselt parim asi, mida \u00fcks \u00f5pilane oma \u00f5petajalt v\u00f5ib kuulda.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Mainimata ei saa j\u00e4tta ka kunstiajalugu ja \u00f5petaja Beierit. \u00d5petaja Beier on kindlasti k\u00f5ige omap\u00e4rasem ja heas m\u00f5ttes veidram \u00f5petaja, kes meelde on j\u00e4\u00e4nud. Ma m\u00e4letan, kuidas ta r\u00e4\u00e4kis meile kahest kunstnikust, kellest \u00fchte nimetas debiilikuks ja teist imbetsilliks. Seejuures seletas \u00f5petaja Beier, mis vahe on imbetsillil ja debiilikul. Nimelt arvas \u00f5petaja Beier, et debiilik on inimene, kellel m\u00f5istusega pole k\u00f5ik p\u00e4ris korras, aga kes suudab teatud lihtsaid k\u00e4elist osavust n\u00f5udvaid t\u00f6id teha, imbetsillil aga ainult ila tilgub.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Lisaks ka armas \u00f5petaja Kristiina Punga ja kommid, \u00f5petaja Siim Oks ja \u201eThe Big Bang Theory\u201c, v\u00f5i \u00f5petaja \u00dclle Seevri, kes r\u00e4\u00e4gib kiiremini ja rohkem kui mina! (Selgituseks mainin, et p\u00e4lvisin k\u00f5vernaela \u201eJutupaunik\u201c) Nagu ma \u00fctlesin, meeldej\u00e4\u00e4vaid \u00f5petajaid oli v\u00e4ga palju!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffner m\u00f5jutas minu edasisi valikuid kindlasti. P\u00e4rast Treffneri l\u00f5petamist tundus \u00fclikooli astumine loogilise j\u00e4rgmise sammuna. \u00dcheks p\u00f5hjuseks olid head \u00f5petajad, kes mitte ainult ei jaganud oma suurep\u00e4raseid teadmisi, vaid kes julgustasid ja suunasid \u00f5pinguid j\u00e4tkama. T\u00e4nu \u00f5petaja Kiiseli huvitavatele tundidele tekkis tahtmine j\u00e4tkata \u00f5pinguid selles valdkonnas. Ka klassikaaslased ja kogu \u00f5hkkond, mis koolis valitseb, m\u00f5jutasid mind suuresti. Treffner on t\u00e4is nii paljusid andekaid ja tarku inimesi, kes tulevad erinevatest paikadest ja on t\u00e4iesti erinevad. Neid k\u00f5iki \u00fchendab soov \u00f5ppida ja ennast arendada ning selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik Treffneri \u00f5pilased sarnased, mis muudabki \u00f5ppimiskeskkonna suurep\u00e4raseks. Ma arvan, et Treffner \u00f5petas mulle eelk\u00f5ige seadma eesm\u00e4rke, p\u00fc\u00fcdlema nende poole ja t\u00f6\u00f6tama nende nimel. Lisaks leidsin ma Treffnerist endale s\u00f5brad, kes on s\u00f5brad kogu eluks. Elades kaugel kodust, tunnetan eriti, kui oluline on s\u00f5prus ja seet\u00f5ttu on s\u00f5brad ilmselt suurim v\u00e4\u00e4rtus, mis ma Treffnerist sain.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Just hiljuti k\u00fclastasin Eestit ja sattusin ka Treffnerisse. T\u00f5desin, et Treffneri kool on ikka \u00fcks \u00e4\u00e4retult m\u00f5nus koht, kuhu on alati hea tagasi tulla. Ma soovin, et ka edaspidi oleks Treffnerisse tagasi tulles see soe tunne! Palju \u00f5nne, tegusaid aastaid ja ilusaid hetki kogu kooliperele!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Airi Sell (2011. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Saksamaal Hannoveris loomaarstiks.
\n,,\u00d5petajatest on k\u00f5ige enam meelde j\u00e4\u00e4nud Helgi Tering, kuna sellist \u00f5petajat pole ma veel kohanud, kes oma tundi niiv\u00f5rd ehedalt sisse elaks ja oma \u00f5pilastest t\u00f5esti paremaid inimesi teha \u00fcritaks.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffneri kool m\u00f5jutas mu edasisi valikuid sel m\u00e4\u00e4ral, et ma sain v\u00e4ga tugevad \u00fcldteadmised, millega sakslased n\u00e4iteks naljalt konkureerida ei saa. Seal sai mulle ka selgeks, et elus on palju v\u00f5imalusi, mis m\u00f5jutas ka mu valikut minna aastaks v\u00e4lismaale ning vaadata, mis v\u00f5imalused mulle avanevad.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Elus on palju muudki peale \u00f5ppimise, kuid teadmisi hakkate hindama alles siis, kui te juba oma elu peal olete ning n\u00e4iteks Rembrandti \u00e4ratundmine muuseumis v\u00f5ib saada millekski, mille \u00fcle uhke olla saab. Haridust ei tasu alahinnata, ka mulle on alt \u00fcles vaadatud, kui teadsin Austraalias olles nii m\u00f5ndagi filosoofidest r\u00e4\u00e4kida ja see on hea tunne. Tahaks veel \u00f6elda k\u00f5igile, kes Treffneris \u00f5pivad, et \u00e4rge t\u00f6\u00f6tage \u00fcksteisele vastu, vaid \u00fcksteisega koos. Kogu \u00f5hkkond oleks seal palju parem, kui l\u00f5peks \u00e4ra see pidev v\u00f5istlemine.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Tiina Tuhkur (2012. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Suurbritannias University of Aberdeenis ajalugu.
\n,,Meeleolukaim m\u00e4lestus kooliajast on \u00fcle\u00fcldine m\u00e4lestus aatriumist, kui l\u00f5putust sumisevast sotsiaalsest v\u00f5imuv\u00f5itlusest – ps\u00fchholoogiliselt \u00fclihuvitav j\u00e4lgida, mis vahetunnis toimub.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,\u00d5petajatest on k\u00f5ige paremini meeles Kristiina Punga oma l\u00f5putu entusiasmiga, isegi kui pool klassi oli veel reedehommikuses unisuses kooli j\u00f5udnud, suutis ta \u00e4rkvelolijatele siiski aine kaasakiskuvaks muuta – v\u00f5imas!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Liisa Juul (2006. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\nElan ja t\u00f6\u00f6tan Inglismaal Bristoli l\u00e4hedal proviisori\/apteegi juhatajana.
\n,,Kindlasti j\u00e4\u00e4b veel kauaks meelde, kuidas auditooriumis vaatasime k\u00f5ik koos (jah, \u00f5petajad ka) 2006. aasta ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel \u0160miguni ja Veerpalu kullas\u00f5ite. See emotsioon ja \u00fchtlustunne j\u00e4\u00e4b vist elu l\u00f5puni meelde.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,K\u00f5ige rohkem on meelde j\u00e4\u00e4nud oma alati muhe ja m\u00f5istev klassijuhataja Toomas J\u00fcrgenstein. Paremat ei oleks osanud tahta. Ka praegugi on ta klassikokkutulekutel v\u00e4ga oodatud.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Hanna N\u00f5mm (2007. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\nElan Suurbritannias Londonis. \u00d5ppisin poliitilist sotsioloogiat ja n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tan v\u00e4lispoliitikaga tegelevas m\u00f5ttekojas. Minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 seisneb p\u00f5hiliselt tiheda \u00fcritusteprogrammi koordineerimisega Briti parlamendis.
\n,,\u00dcksikute \u00f5petajate asemel on mulle meelde j\u00e4\u00e4nud pigem esimese korruse humanitaarainete \u00f5petajatetuba. Nii palju karaktereid nii pisikeses ruumis! Helgi Tering oma meeletu energiaga, Toomas J\u00fcrgensteini ontlik ja lahke olek, meie klassijuhataja Age Salo vahel lausa ootamatu t\u00fctarlapselikkus – s\u00fcnergia missugune.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffnerist sain ma kinnituse, et maailmas on v\u00e4ga v\u00e4he asju, mida tuleks peljata, ning et t\u00e4htis pole mitte ainult eesm\u00e4rk, vaid ka tegemise nauding. J\u00e4rgnenud on julged otsused, elu kahes kultuuriruumis (mis on muide olnud ainult rikastav kogemus nii mulle endale kui ka m\u00f5lemale nimetatud kultuuriruumile – mind ei veena k\u00fcll keegi, et minust on geograafilise distantsi t\u00f5ttu miskitpidi kodumaale kaotsil\u00e4inud hing saanud) ja rahulolu oma valikutega.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Soovin kooliperele j\u00e4tkuvat \u00fchtehoidmist, lennukat m\u00f5tteviisi, avatud meelt ja k\u00f5ike muud, mis juba sada kolmk\u00fcmmend aastat on Treffneri kooli iseloomustanud. J\u00f5uame sada kolmk\u00fcmmend veel. Ja siis veel!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Katri Uibu (2007. Aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\nT\u00f6\u00f6tan Suurbritannias Londonis ajakirjanduse alal, online-meedias.
\n,,Mulle on meelde j\u00e4\u00e4nud alati energiline Helgi Tering, kes oma huvitavate m\u00f5ttek\u00e4ikudega innustas meid m\u00f5tlema ning kirjandusteoseid anal\u00fc\u00fcsima ja teise k\u00fclje pealt n\u00e4gema.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Enne Treffnerisse tulekut \u00f5ppisin muusikakallakuga koolis ning tegelesin ka kooliv\u00e4liselt palju muusikaga. Treffneris humanitaarharusse \u00f5ppima asudes aga hakkasid mind v\u00f5\u00f5rkeeled ja kirjandus\/kirjutamine muusikast enam huvitama. Siis saingi aru, et muusika pole minu tulevik. Eesti keele ja kirjanduse ning meedia tundides s\u00fcvenenud huvi innustas mind ajakirjandust \u00f5ppima minema. G\u00fcmnaasiumist saadud hea v\u00f5\u00f5rkeelte baas v\u00f5imaldas mul Newcastle’i (Inglismaa) ning hiljem Pariisi \u00fclikoolides \u00f5ppida.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,M\u00f5elge julgelt, seadke k\u00f5rgeid sihte ja \u00e4rge heituge neid saavutamast.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Tiia Vahula (2007. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Viinis arhitektuuri ja t\u00f6\u00f6tan osaliselt samal alal. Lisaks teen visualiseeringuid ja objektide 3d mappingut, stage design DJ-dele.
\n,,M\u00e4letan \u00fclek\u00fcpsetatud seafileed s\u00f6\u00f6klas. See ikka oli hitt. Maksis 27 eeku!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Usun, et v\u00e4ga mitmekesine ja positiivne \u00f5ppekeskkond tekitas piisavalt motivatsiooni ning inspireeris olema aktiivne ning tolerantne inimene!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Soovin ilusaid m\u00e4lestusi k\u00f5igile! Ja Viini v\u00f5iks ka ikka \u00fche ajamasina saata! Tervitused Mozarti juurest!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Henri Raadi (2010. Aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin \u0160otimaal Edinburgh’s Electronics and Electrical Engineering with Managementi (elektroonika ja j\u00f5uelektroonika ning juhtimine) University of Edinburgh’s. Juhin sel aastal ka siinset Edinburghi Eesti \u00dcli\u00f5pilasseltsi.
\n,,Kuna olin p\u00e4ris aktiivne, siis esimesena tulevad meelde HTG Talendiv\u00f5istluse v\u00f5it, Tantsutaldades rohked esinemised ja ka soolod, Tantsutaldade vilistlaste lemmikuks valimine, Rebaste retsi korraldamine, Huberti s\u00fcnnip\u00e4evad, peod, saalihoki jpm. Nimekiri on v\u00e4ga pikk!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,K\u00f5ige enam \u00f5petajatest on meelde j\u00e4\u00e4nud Hele Kiisel, kelle matemaatika tunnid olid lihtsalt h\u00e4mmastavalt efektiivsed ja kasulikud. Olen siiamaani t\u00e4nulik nende eest.\u2019\u2019,,Enim puutusin kokku ja siiamaani suhtlen loomulikult Uve Saarega, kes minu \u00f5ppimise ajal veel kooli\u00f5petaja polnud (tantsu\u00f5petaja k\u00fcll) ning kellega sai koos pidutsetud, tantsitud ja niisama aega veedetud.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Rohkelt k\u00fctet talvekuudeks, et \u00f5pilased radiaatoritest eemale saaks ja rohkelt pealehakkamist kooliperele \u00f5pingute teostamisel! Kolm aastat on l\u00fchike aeg, kuid m\u00e4lestused ja teadmised j\u00e4\u00e4vad kogu eluks. Hoidke Tartu j\u00e4tkuvalt maailma tipus!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Helena Krinal (2008. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\nElan Palestiinas Ramallah linnas. \u00d5ppisin Tartu \u00dclikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsu\u00f5petaja\/koreograafi eriala (l\u00f5petasin 2012 cum laude), praegu t\u00f6\u00f6tan samal alal, peamiselt balleti- ja kaasaegse tantsu \u00f5petajana.
\n,,K\u00f5ige meeleolukaim oli aeg, mil plaanisime klassijuhataja l\u00f5pukingitust ning l\u00f5puks j\u00e4i s\u00f5elale kootud sall, kuhu iga klassikaaslane v\u00e4hemalt 5 rida pidi ise kuduma. Vardad olid kaunilt pirakad, l\u00f5nga pidi iga\u00fcks ise muretsema ja n\u00f5nda siis j\u00e4rgnevad kaks-kolm kuud oli iga koosistumise \u00fcheks osaks kudumine ning k\u00f5ik k\u00e4sit\u00f6\u00f6kauged kaaslased sai varraste k\u00fclge riputatud. Aga tehtud see sai! 15 t\u00fcdrukut ja 20 poissi, iga\u00fcks kudus oma osa, sall sai 35 triibuga ja 7 meetrit pikk!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,K\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam oli ja on Hele Kiisel. Meie klassil oli see \u00f5nn, et tema oli meie klassijuhataja ja samas ka matemaatika \u00f5petaja. Ta on t\u00f5eline emal\u00f5vi – kui vaja, kaitseb sind maailma \u00fclekohtu eest ja kui vaja, siis uriseb ka sinu peale, kui oled ulakust teinud. Ta on \u00f5petaja, kes paneb sind endasse uskuma ja raskeid integraale armastama – sest …. matemaatika on ju m\u00e4ng!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffneri kool n\u00e4itas mulle, et on v\u00f5imalik luua s\u00fcsteem, mis toimib efektiivselt ning iseennast taasluues. Ja et sellise s\u00fcsteemi sees olles on tegutsemis- ja loomisvabadust sageli vaat et rohkemgi, kui v\u00e4ljaspool s\u00fcsteemi. Treffneri kool \u00f5petas mind looma ja t\u00f5lgendama oma elu s\u00fcsteemidena. Siis ei tundu miski enam keeruline v\u00f5i raske. Me k\u00f5ik loome oma elu m\u00e4ngides.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Minu soovid Treffneriperele on lihtsus ja selgus. Sisemine kindlus ja m\u00e4ngimissoov.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Evelin Orgmets (2008. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Taanis Kopenhaagenis multimeedia disaini.
\n,,Toomas Jyrgensteiniga olid alati k\u00f5ige huvitavamad ja maailmapilti avardavamad koolitunnid ja diskussioonid. Ta on huvitav ja avatud meelega isiksus.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Ilusat juubelit! Oma keskkooliaastaid meenutan t\u00e4nu HTG-le alati hea s\u00f5naga. \u00d5pilased, nautige seda aega kuni te saate, sest see m\u00f6\u00f6dub v\u00e4ga kiiresti.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Mall Kand (2008. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\nOmandasin M\u00fcnsteris bakalaureusekraadi ajaloo ja politoloogia erialal, hetkel j\u00e4tkan magistrikraadiga politoloogias. \u00d5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tan \u00fclikooli rahvusvahelises b\u00fcroos ja n\u00f5ustan Erasmusega M\u00fcnsteris viibivaid \u00fcli\u00f5pilasi. Juhuslikult sattus minu b\u00fcroosse hiljuti ka \u00fcks koolivend, kes mind kui eestlast just HTG s\u00f5rmuse j\u00e4rgi \u00e4ra tundis.
\n,,Kui ma t\u00f5esti ainult \u00fche valima peaks, siis oleks see Aare Ristikivi. Omal erilisel ja humoorikal moel (n\u00e4iteks p\u00e4rast kontrollt\u00f6\u00f6de parandamist keskaegse nuiaga \u00e4hvardavalt klassi ilmudes) suutis ta meid k\u00f5iki ajalugu \u00f5ppima motiveerida. HTG ajalootunnid m\u00f5jutasid k\u00fcll minu edasisi \u00f5pinguid.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffner m\u00e4ngis minu valikutes kindlasti v\u00e4ga suurt rolli. Ilma HTG-ta poleks ma iialgi saksa keelest huvitunud – r\u00e4\u00e4kimata selle selgeks saamisest. Oleks mulle keegi enne HTG-d \u00f6elnud, et ma m\u00f5ne aasta p\u00e4rast soravat saksa keelt r\u00e4\u00e4gin ja isegi Saksamaal elan, oleks ma ta v\u00e4lja naernud.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,M\u00f5nusat t\u00e4histamist! Tantsige varbad villi!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Laura Valli (2011. aasta lend, loodusklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Suurbritannias Cambridge\u2019is bakalaureuseastmes sotsiaalantropoloogiat.
\n,,Konkreetsete s\u00fcndmuste asemel meenuvad mulle paremini meeleolud, tundmused, h\u00e4\u00e4led, l\u00f5hnad, ilmed. Tean kindlasti, et Treffneris oli alati hea olla. L\u00f5puaktusel \u00fctles \u00f5petaja Ristikivi, et loodetavasti olid meie kooliaastad k\u00fcll ilusad, ent elu parimad aastad ootavad veel ees. K\u00fcllap vist, aga g\u00fcmnaasiumiaega ei oleks k\u00fcll kusagil paremini veeta saanud.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Oli \u00f5petajaid, kelle ainealane kirg ja p\u00fchendumus inspireeris ja tegi hoomatavaks teemad, mis varem kauged ja m\u00f5istetamatud n\u00e4isid. Oli \u00f5petajaid, kes oma p\u00f5nevate m\u00f5ttek\u00e4ikude ja erilise anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imega meie \u00fcmber toimuvale kriitilisemalt m\u00f5tlema panid. Oli \u00f5petajaid, kes oma \u00e4\u00e4retu soojuse ja heatahtlikkusega viimase tunni raskuse olematuks muutsid. Oli \u00f5petajaid, kellega vesteldes v\u00f5is alati tajuda, et ta on iga oma \u00f5pilase jaoks alati olemas. Ja eranditult iga\u00fcht neist n\u00e4hes on mul hea meel, kui avaneb taas v\u00f5imalus juttu ajada.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffner osutas v\u00f5imalustele, millele varem polnud osanud m\u00f5eldagi, ning andis julguse ja valmisoleku nende suunas liikuda. Arvan, et Treffneri m\u00f5ju on raske \u00fcle hinnata ja selle tegelik ulatus selgub alles hiljem. Viimase v\u00e4ite materiaalseks t\u00f5estuseks on minu ja koolis\u00f5rmuse vaheline suhe. 10. klassis j\u00f5ulupeol saadud s\u00f5rmus, mis pool numbrit liiga v\u00e4ike tundus ja veetis seep\u00e4rast mitu aastat ehtekarbis, on m\u00f6\u00f6dunud aja jooksul iseenesest t\u00e4iesti parajaks saanud ja ei ole viimasel ajal enam ehtesahtlisse sattunud.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Soovin, et Treffneris suudetaks ka edaspidi hoida sama h\u00e4sti tasakaalus austus vana vastu ja pidev p\u00fc\u00fce millegi uue suunas. K\u00f5ige k\u00e4ivitavaks j\u00f5uks olgu alati inimesed, just nagu n\u00fc\u00fcd, ja mitte kunagi anon\u00fc\u00fcmne haridusmehhanism. Meeleolukaid taaskohtumisi pidustuste ajal!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Florian Biesinger (1996. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\nElan Inglismaal Chiseldoni k\u00fclakeses ja t\u00f6\u00f6tan m\u00f6\u00f6blivalmistajana.
\n,,Meenub humala l\u00e4hedus. Paark\u00fcmmend aastat tagasi olid teised ajad ja kooli \u00fchele tublimale klassile anti nii m\u00f5ndagi andeks \u2013 n\u00e4iteks see, kui pool klassit\u00e4it poisse regulaarselt viiendasse tundi k\u00f5rgenenud meeleolus naases. (Praeguseks olen juba aastaid karsklane!)\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Madis Reemann \u00fctles f\u00fc\u00fcsikatunnis \u00fchele meie klassi\u00f5ele: \u201eAh, s…a kah, suudleme!\u2019\u2019 \u2019\u2019<\/em>
\n ,,Kooli l\u00f5petades tundus loogiline minna Tartu \u00dclikooli majandust \u00f5ppima. T\u00e4nu Treffnerist saadud tugevale taustale ei olnud sinna sissesaamine mingiks probleemiks. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin m\u00f5nda aega raamatupidamisbilansside, finantsprojektsioonide ja muu sellise kallal, kuid mida aeg edasi, seda selgemaks sai, et mu hobi \u2013 puut\u00f6\u00f6 \u2013 meeldis mulle palju rohkem, kui kontoris arvutiekraani ees istumine. Olengi n\u00fc\u00fcdseks juba \u00fcheksa aastat tegelenud m\u00f6\u00f6bli valmistamisega. Tean, et sellegi idee aeg hakkab aga otsa saama ning fookusesse on t\u00f5usnud loomade \u00f5iguste ning veganluse edendamine. N\u00e4iteks olen olnud vabatahtlikuna kaastegev veganlust tutvustava infoportaali vegan.ee ettevalmistamise. Tahaksin kooli l\u00f5petavatele treffneristidele \u00f6elda, et sellest ei ole \u00fcldse hullu, kui te kooli l\u00f5petades p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, mida tahate. On ka normaalne, kui teete valikuid, milles hiljem kahtlema hakkate ning kannap\u00f6\u00f6rdeid elus ei maksa karta. Kuulake oma sisetunnet!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Head HTG 130. aastap\u00e4eva k\u00f5igile endistele ja praegustele \u00f5petajatele ning \u00f5pilastele!\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Mitte k\u00f5igil ei kulge t\u00f6\u00f6- ja haridusalane tegevus p\u00e4rast kooli l\u00f5ppu sirgjooneliselt ja et sellest ei ole hullu. Olen \u00fcsna kindel, et paljud teist vaevlevad p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist eksistentsi probleemide k\u00e4es (mida eluga peale hakata?), paljud panevad erialavalikuga puusse jne.
\n<\/em><\/p>\n

Kaisa Mill (2012. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Suurbritannias Sheffieldis zooloogiat.
\n,,Kui ma oma kooliaja peale tagasi m\u00f5tlen, siis tundub kogu Treffneris oldud aeg meeleolukas \u2013 \u00f5petajate n\u00e4idendid 1.aprilli puhul, piknikud Taevaskotta, muusikatund, kus me omatehtud regilaule pidime esitama, huvitavate filmide vaatamine religiooniloo tunnis, aastap\u00e4eva balli korraldamine.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Eks iga \u00f5petaja on millegi poolest meelde j\u00e4\u00e4nud, aga esimesena meenuvad Priidu Beieri kunstiajaloo tunnid. Ta on v\u00e4ga omamoodi \u00f5petaja ja kuigi \u00f5ppida oli palju, siis ma ikkagi igatsen neid tunde.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffner t\u00f5stis minu enesekindlust ja usku, et ma saan elus k\u00f5igega hakkama, kui ma v\u00e4hegi pingutan ja endale kindlad eesm\u00e4rgid sean. Enne Treffnerisse minekut ei oleks ma ilmaski uskunud, et Inglismaale \u00f5ppima l\u00e4hen, sest kandideerimine ja teise riiki kolimine tundus k\u00f5ik v\u00e4ga keeruline, aga siin ma n\u00fc\u00fcd olen. Nii \u00f5petajad kui klassikaaslased toetasid mind selles v\u00e4ga palju.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Kaie Kubjas (2004. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\nT\u00f6\u00f6tan Saksamaal Bonnis Max Plancki Matemaatika Instituudis matemaatika j\u00e4reldoktorandina.
\n,,Hele Kiisel on v\u00e4ga s\u00fcdamlik \u00f5petaja, kelle huvitavad matemaatikatunnid ja eelk\u00f5ige ol\u00fcmpiaadide ettevalmistus on m\u00f5jutanud minu edasisi valikuid. Lisaks korraldas ta toredaid k\u00fclask\u00e4ike Tallinna Linnateatrisse.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffneris oli mul v\u00f5imalus koos \u00f5ppida huvitavate ja andekate kaaslastega, kes siis ja ka hiljem on motiveerinud mind ennast arendama ja kellelt olen palju \u00f5ppinud. Treffnerist olen saanud endale v\u00e4ga head s\u00f5brad.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Soovin, et treffneristid j\u00e4\u00e4ksid alati sama huvitavateks, vaimukateks ja andekateks kui nad senini on olnud.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Agnes Urbanik (2008. aasta lend, reaalklass)<\/strong>
\n\u00d5pin Prantsusmaal Toulouses p\u00f5hisuunana magistrantuuri teisel kursusel pangandust ja \u00e4rirahandust.
\n,,Arvan, et see ongi \u00fcks asi, mida ma Treffneri juures nii v\u00e4ga hindan \u2013 k\u00f5ik \u00f5petajad (ja ka \u00f5pilased) on nii erilised ning huvitavad isiksused. Kui \u00fcritada kuidagi \u00fcldistada, siis muidu ju ikka \u00f6eldakse, et ei ole v\u00f5imalik inimesele tarkust kulbiga p\u00e4he panna, aga HTG \u00f5petajad said sellega kuidagi hakkama. Isegi siis kui ise v\u00e4ga \u00f5ppida ei tahtnud, suutsid nad ikka oma kirglikkusega ka minus huvi \u00e4ratada. Pole kuskil kohanud nii vastutulelikku ja toetavat kollektiivi ju Treffneris.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Lisaks saadud teadmistele, pani Treffneris \u00f5ppimine mind uskuma, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik, tuleb lihtsalt v\u00f5imalusi n\u00e4ha ja kasutada. Kui Su \u00fcmber on igap\u00e4evaselt nii edumeelsed inimesed, kes saavutavad palju ja j\u00f5uavad kaugele, siis on lihtne taibata, et tegelikult oled ka Sina k\u00f5igeks selleks suuteline. Seda tunnet, edasip\u00fc\u00fcdlikkust ning avastamisr\u00f5\u00f5mu p\u00fc\u00fcan alati endaga kaasas kanda.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Ma arvan, et Treffneri vaim on ta s\u00e4ravad ja erip\u00e4rased isiksused. Soovin koolile avatud meelt ning v\u00f5imet ka edaspidi selliseid hingi koondada ning arendada.\u2019\u2019<\/em><\/p>\n

Karen Kangro Burns (2005. aasta lend, humanitaarklass)<\/strong>
\nT\u00f6\u00f6tan Araabia \u00dchendemiraatides Production Manager\/ Coorinator’ina t\u00e4ispikkadel m\u00e4ngufilmidel (Hetkel Fast & Furious 7 v\u00f5tted).
\n,,Meil oli h\u00e4sti tore klass, v\u00e4ga erinevad ja erilised karakterid ning hoiame siiamaani regulaarset \u00fchendust omavahel. Merille Hommik, kes enam koolis ei ole, oli h\u00e4sti eriline inimene ja \u00f5petaja.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Treffner andis julgust, pealehakkamist, tugeva s\u00f5prade baasi ja super hea hariduse.\u2019\u2019<\/em>
\n ,,Soovin, et Treffner oleks edasi see huvitav kookon, kust kolme aasta m\u00f6\u00f6dudes enesekindlad, haritud ja tagasihoidlikud (!) ning t\u00e4nulikud inimesed\/ liblikad ellu lendavad!\u2019\u2019<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kristjan M\u00fc\u00fcrsepp (2013. aasta lend, loodusklass) \u00d5pin \u0160otimaa University of Aberdeenis, matemaatikat ja f\u00fc\u00fcsikat(integreeritud kraad). ,,K\u00f5ige paremini j\u00e4i meelde \u00f5petaja Tering, kes \u00f5petas meile, et t\u00e4htis on m\u00f5tetemitmekesisus ning et kitsarinnalisus j\u00e4tab inimesi paljust huvitavast ilma. Lisaks \u00f5petas taolema julgem ning ausam iseenda ja teiste vastu.\u2019\u2019 ,, Meeldis see vabameelsus…<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":1695,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[160,1],"tags":[],"coauthors":[131],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1439"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1439"}],"version-history":[{"count":11,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1439\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1691,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1439\/revisions\/1691"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1695"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1439"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1439"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1439"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}