\u00dchel esmasp\u00e4eval suundusime p\u00e4rast koolip\u00e4eva Ulla lemmikohvikusse Noiri ning peagi avastasin ennast istumas \u00fche \u00e4\u00e4rmiselt paeluva ja huvitava t\u00fctarlapse vastas, kellega vesteldes ei m\u00e4rganudki, kui jutuajamine hakkas t\u00e4itma juba neljandat tundi.<\/b><\/p>\n
P\u00e4rast p\u00f5hikooli Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumis otsustas Ulla sugulaste j\u00e4lgedes astuda ning tulla Treffnerisse. T\u00e4nu rahvaluule ol\u00fcmpiaadil saavutatud teisele kohale oli t\u00fcdrukul v\u00f5imalik tulla ilma katseteta humanitaarharru, kuid Ulla otsustas siiski reaalharru kasuks. \u201eKuna mu vaba aeg on seotud rohkem humanitaarsete tegevustega, siis m\u00f5tlesin, et peaksin ennast harima ka teistes valdkondades. \u201eVastasel juhul j\u00e4\u00e4ks maailmapilt liiga \u00fchek\u00fclgseks,\u201d toob Ulla selgituseks. Ise tunneb t\u00fcdruk ennast reaalide seas siiski rohkem humanitaarina, kuid kuna Ulla klassis on peale tema veel teisigi, kes tunnevad suurt huvi kirjanduse ja kultuuri vastu, siis \u00fchistest \u00fcritustest ja jututeemadest puudust ei tule.<\/p>\n
Vaba aega sisustab Ulla Meeri v\u00f5imalikult palju teatris ja kunstin\u00e4itustel k\u00e4ies ning sporti tehes. Tennisepisiku sai ta oma emalt k\u00fclge juba v\u00e4ikse lapsena, alustades m\u00e4ngimisega 6-aastaselt. Profisporti t\u00fcdruk ei harrasta, vaid k\u00e4ib oma l\u00f5buks paar korda n\u00e4dalas Tartu Akadeemilises Tenniseklubis treenimas. Praegu on Ulla ametis ka tennisetreeneri paberite tegemisega, et saaks oma oskusi ka teistele edasi anda. Peale selle tantsib Ulla ka neiduder\u00fchmas rahvatantsu ning annab matemaatikas alg- ja p\u00f5hikooliealistele j\u00e4releaitamistunde.<\/p>\n
\u201eKui vahel on t\u00f5esti tunne, et elu muutub liiga pingeliseks, siis l\u00e4hen m\u00f6\u00f6da Emaj\u00f5e kallast jooksma ning p\u00e4rast seda tunnen alati, et tegelikult on k\u00f5ik oma koha peal ja ei ole midagi paigast \u00e4ra. Olen \u00fcldiselt arvamusel, et v\u00e4ide \u2013 mida rohkem teed, seda rohkem ka j\u00f5uad \u2013 vastab t\u00e4iesti t\u00f5ele. Mulle meeldib erinevaid asju teha ja kogeda,\u201d r\u00e4\u00e4gib Ulla kohustuste ja huvidega toimetulemisest. K\u00fcsimusele, kuidas ta oma pingeid maandab ja meeli erksana hoiab, vastab Ulla: \u201e\u00dcheks minu pingete maandajaks ja hobiks ongi teatris k\u00e4imine. Etendust vaadates ei m\u00f5tle ma k\u00f5rvalisi m\u00f5tteid. Olen alati m\u00e4ngitavasse nii s\u00fcvenenud ning t\u00e4nu teatrile suudan paljudele probleemidele l\u00e4heneda hoopis teisest vaatenurgast.\u201d<\/p>\n
Ulla iseloomustab end kui positiivset, rahulikku, emotsionaalset, spontaanset ja entusiastlikku t\u00fctarlast. \u201eMina m\u00f5tlen iga p\u00e4ev, et k\u00fcll ma olen ikka \u00f5nnelik! Mul on l\u00e4hedased, kelle poole alati p\u00f6\u00f6rduda saan ning kes mulle alati toeks on. Mind \u00fcmbritsevad entusiastlikud ja r\u00f5\u00f5msad inimesed, kelle hulgas ei oskakski morn olla. Isegi koolis k\u00e4imine ja ilm teeb mind \u00f5nnelikuks! Ma ei suuda endas kunagi kurbust hoida, tean, et k\u00f5igele leiab lahenduse,\u201d avaldab Ulla, kelle juttu t\u00f5estab ka t\u00fcdruku s\u00f5prade \u00fctlus, et Ulla tundub alati kui elust purjus olevat.<\/p>\n
Ullale on v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane ka haridusteema: \u201eToomas J\u00fcrgenstein t\u00f5statas \u00fches oma artiklis k\u00fcsimuse, et kas kedagi \u00fcldse huvitab, kes \u00f5petavad meie tulevasi p\u00f5lvkondi. See pani mind m\u00f5tlema, et minule l\u00e4heb see k\u00fcll korda. Kui olen mingil alal piisavalt targaks saanud, siis n\u00e4en end tulevikus \u00f5petaja rollis.\u201d P\u00e4risin Ullalt ka maailma muutvate ideede kohta: \u201eMinu \u00f5petajad on minus esile kutsunud suuri revolutsioone ja mind seel\u00e4bi muutnud. Arvan, et ka minu eesm\u00e4rk oleks tekitada revolutsioone pigem \u00f5pilaste ja teiste inimeste kui maailma tasandil.\u201d<\/p>\n
Eelmine aasta proovis Ulla k\u00e4tt lingvistikaol\u00fcmpiaadil ja suvel osales ta ka lingvistikalaagris, mis tekitas suurt p\u00f5nevust ja huvi selle valdkonnaga rohkem tegeleda. Praegu on Ulla tulevikuv\u00e4ljavaateks \u00f5ppida keeleteadust m\u00f5ne teise erialaga pooleks, kuid t\u00fcdruk nendib, et aega veel otsustamiseks on. Ulla eluunistusteks oleks h\u00e4sti palju reisida, n\u00e4ha maailma ja k\u00fclastada k\u00f5iki kontinente, et h\u00f5lmata maailma tervikut. \u00dcks t\u00fcdruku eesm\u00e4rkidest paneb ahhetama ilmselt enamiku t\u00e4nap\u00e4eva noortest. Nimelt, on Ulla unistuseks omada paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast Alpides talumajapidamist, kasvatada p\u00f5llul peete ning karjatada kitsi, kelle piimast ise kitsejuustu toota.<\/p>\n
Martha Liise Kapsta, klassi\u00f5de ja hea s\u00f5branna:<\/b><\/p>\n
Ulla on armas, h\u00e4sti hea s\u00fcdamega ja kihvt s\u00f5ber. Temas on k\u00fclgi, mida ta k\u00f5igile ei n\u00e4ita. Ta oskab nautida elu, kaotamata silmist ambitsioone ja eesm\u00e4rke. Ullale meeldib m\u00f5elda – ta on alati uudishimulik, tark ning uutele kogemustele avatud. Ta on \u00f6elnud korduvalt, et oleks lahe tegeleda millegi t\u00e4iesti ebatavalisega, \u00f5ppida midagi totaalselt uut, minna kuhugi, kuhu tavaliselt inimesed ei l\u00e4he. Kui Ulla kunagi pere loob, saab temast kindlast \u00fcks armastavamaid ja p\u00fchendunumaid emasid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00dchel esmasp\u00e4eval suundusime p\u00e4rast koolip\u00e4eva Ulla lemmikohvikusse Noiri ning peagi avastasin ennast istumas \u00fche \u00e4\u00e4rmiselt paeluva ja huvitava t\u00fctarlapse vastas, kellega vesteldes ei m\u00e4rganudki, kui jutuajamine hakkas t\u00e4itma juba neljandat tundi. P\u00e4rast p\u00f5hikooli Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumis otsustas Ulla sugulaste j\u00e4lgedes astuda ning tulla Treffnerisse. T\u00e4nu rahvaluule ol\u00fcmpiaadil saavutatud teisele kohale…<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[149],"tags":[],"coauthors":[35],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1383"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/10"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1383"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1383\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1430,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1383\/revisions\/1430"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1383"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1383"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1383"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1383"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}