Juba 27. septembri varahommikul v\u00f5is R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval n\u00e4ha hordides kahtlaseid v\u00e4rvilises riietuses inimesi, kes nii m\u00f5negi pealtvaataja silmi h\u00f5\u00f5ruma panid. See v\u00f5is t\u00e4hendada ainult \u00fcht: Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis ristitakse j\u00e4lle rebaseid.
\nSeekordselt oli ristimise au 11.c klassil ning nende ruuporite m\u00f6irete saatel algas hommikuv\u00f5imlemine kooli ees ja l\u00e4bi sai harjutatud ka esimesed \u201emarutaudid\u201c. P\u00e4rast kiireid ringe \u00fcmber kooli suunti tundidesse ja nii m\u00f5nigi klass avastas oma meeleh\u00e4rmiks, et oli juba lipust v\u00f5i maskotist ilma j\u00e4\u00e4nud. Kogu koolip\u00e4eva jooksul kostitati meid lahkelt koirohuste oliivide, marjade ja sibulaga, mida k\u00fcmnendikud hoolega taskusse, kompsu ning sussi sisse libistasid, samal ajal oma jumalusi palade eest s\u00fcdamest t\u00e4nades.
\nPikkade vahetundide ajal k\u00e4sutati k\u00fcmnendad klassid j\u00e4rgim\u00f6\u00f6da alla keldrisse, kus neil tuli l\u00e4bi k\u00f5iksuguste takistuste roomata. Viimases ruumis kostitati meid hea ja paremaga, rebaste vaieldamatuteks lemmikuteks said \u0161okolaadimuffinid v\u00fcrtsise ket\u0161upiga ja gaseeritud hapupiim, mida marutaudi raviks pakuti. P\u00e4rast koolip\u00e4eva algas rebastejooks , mille k\u00e4igus r\u00e4\u00e4giti, nagu tavaks, HTG ajaloost. Samuti pidid uued \u00f5pilased enese t\u00f5estamiseks l\u00e4bi tegema meeldivaid ja mitte nii meeldivaid \u00fclesandeid, n\u00e4iteks s\u00f6\u00f6di kambakesi \u00e4ra paar sibulat ja iga paarik\u00fcmne meetri j\u00e4rel siputati selili \u201emarutaudis\u201c. Jooksutuurile lisas p\u00f6\u00f6rdeid ka Kassitoome orust allaveeremine ja kaika najal keerutamine, millele j\u00e4rgnes slaalom.
\nSel ajal, kui kollastes hommikumantites humanitaarid m\u00f6\u00f6da R\u00fc\u00fctli t\u00e4navat vapralt k\u00e4ru tegid, h\u00fcppas l\u00e4hedalasuvast kohvikust v\u00e4lja \u0161okis turist ja k\u00fcsis \u00fchelt rebaselt: \u201eWhy the hell are you doing this??\u201c. Ja siis sai talle seletatud, et me oleme freshmen ja see on tradition, ning siiralt \u00fcllatunud turist taandus kiirelt kohvikusse tagasi. Viimaks andsime vande ja k\u00f5igile rebastele j\u00e4i meelde, et n\u00fc\u00fcdsest kulub vaba aeg \u00f5ppimiseks, uneaeg kordamiseks ning et Pungast saab meie kasuema. Siis veel k\u00e4paj\u00e4ljed ket\u0161upiga paberile ja v\u00f5is hakata tagasi kooli poole kepslema.
\nP\u00e4rast rebaste jooksu toimus suurejooneline tantsuv\u00f5istlus, seej\u00e4rel koguti \u00fclekeevate emotsioonidega rebased auditooriuni kokku ning n\u00e4idati 11.c klassi poolt kokku pandud \u00fclinaljakat filmi rebastest. Peale seda kuulutati v\u00e4lja ka v\u00f5itja ja sel aastal v\u00f5is kolme kringliga koju minna 10.b klass! Nagu traditsioonile kohane, panid ka sel aastal humanitaarid kinna tagantpoolt esimesed kohad, kuid t\u00e4htis pole v\u00f5it, vaid osav\u00f5tt, ning toreda kogemuse said kindlasti k\u00f5ik klassid.
\nSiiski tumestasid meie r\u00f5\u00f5mu m\u00f5ned pisiasjad. Paljudele rebastele tundus alandav oma retsijate ees roomamine ja rohkem oleks tahetud nutikust n\u00f5udvaid \u00fclesandeid. Ka punktide andmine ei tundunud p\u00e4ris objektiivne. Paratamatult kippus rolli m\u00e4ngima see, kes kellega juba enne tuttav oli: neile inimestele anti rohkem \u00fclesandeid ja ka rohkem punkte.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Juba 27. septembri varahommikul v\u00f5is R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval n\u00e4ha hordides kahtlaseid v\u00e4rvilises riietuses inimesi, kes nii m\u00f5negi pealtvaataja silmi h\u00f5\u00f5ruma panid. See v\u00f5is t\u00e4hendada ainult \u00fcht: Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis ristitakse j\u00e4lle rebaseid. Seekordselt oli ristimise au 11.c klassil ning nende ruuporite m\u00f6irete saatel algas hommikuv\u00f5imlemine kooli ees ja l\u00e4bi sai harjutatud…<\/p>\n","protected":false},"author":47,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[149],"tags":[],"coauthors":[156,154],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1377"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/47"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1377"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1377\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1428,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1377\/revisions\/1428"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1377"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}