{"id":1374,"date":"2013-11-16T19:11:51","date_gmt":"2013-11-16T16:11:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1374"},"modified":"2013-11-16T19:38:03","modified_gmt":"2013-11-16T16:38:03","slug":"toelise-kunstnikuhingega-mari","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2013\/oktoober-2013\/toelise-kunstnikuhingega-mari\/","title":{"rendered":"T\u00f5elise kunstnikuhingega Mari"},"content":{"rendered":"

Treffneris alustas sellel aastal h\u00e4rra Beieri k\u00f5rval t\u00f6\u00f6d uus kunstiajaloo\u00f5petaja – kunstitrennis k\u00e4ivatele \u00f5pilastele ja paljudele teistele juba tuttav Mari J\u00f5giste, Koolis on seda noort \u00f5petajat v\u00f5imalik \u00e4ra tunda heledatest juustest, s\u00e4ravatest silmadest ja armsast naeratusest. <\/span><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kooliring<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Mari kasvas \u00fcles koduses Tartus ja alustas kooliteed Mart Reiniku koolis, kust suundus edasi Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi d-klassi. Tema lend oli eriline selle poolest, et oli ainult \u00fcks humanitaarklass, seet\u00f5ttu v\u00f5is kujuneda v\u00e4heke kontsentreerunum humanitaarkaldega seltskond. T\u00e4na on Mari abiklassijuhataja 11. d-klassile, kus teeb tihedalt koost\u00f6\u00f6d endise klassijuhataja Toomas J\u00fcrgensteiniga. Ta tunnistab, et alguses oli vanade \u00f5petajatega natuke naljakas koos t\u00f6\u00f6tada, aga n\u00fc\u00fcdseks on ta oma uue rolliga juba \u00e4ra harjunud.<\/span><\/span><\/p>\n

Teekond<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Huvi joonistamise ja maalimise vastu oli Maril olemas juba lapsena ja t\u00e4nu kaaslaste julgustusele otsustas ta end edasi arendada Tartu Lastekunstikoolis. G\u00fcmnaasiumis tundus siis loomuliku sammuna hakata kunstitrennis k\u00e4ima. Huviringi juhendas tollane legendaarne kunstiajaloo \u00f5petaja Merille Hommik, keda Mari l\u00e4hemal tundma\u00f5ppimisel v\u00e4ga austama hakkas. Just Merille oli see inimene, kes soovitas Maril Tartu \u00dclikooli maaliosakonda edasi \u00f5ppima minna. Kuigi Eestis koolitatakse kunstnikke rohkem kui meie v\u00e4ikeses riigis vaja, soovitab Mari ikkagi noorel, kes tunneb, et kunst on tema kutsumus, seda \u00f5ppima minna. Isegi kui sa karmi konkurentsiga kunstimaailmas k\u00f5ige edukamaks ei osutu, on t\u00e4htis oma unistusi j\u00e4rgida.<\/span><\/span><\/p>\n

V\u00f5\u00f5ral maal<\/b><\/span><\/p>\n

P\u00e4rast \u00fclikooli teist semestrit l\u00e4ks Mari ERASMUSe \u00fcli\u00f5pilasena aastaks T\u00fcrki elama ja \u00f5ppima ning tegi seal ka kaks aastat hiljem ERASMUSe praktika. Istanbul j\u00e4ttis v\u00f5imsa mulje iidse ja kaasaaegse kultuuri kohtumispaigana, erinevus Tartuga oli tohutu, mis oli positiivne, sest andis Marile v\u00f5imaluse t\u00e4iesti erineva kultuuriga tutvuda. Ta leiab, et l\u00fchikesel perioodil, n\u00e4iteks aasta, teistsuguses kultuuriruumis elamine on v\u00e4rskendav ning loodab, et saab tulevikus veel v\u00f5imalusi seda kogeda. Peale T\u00fcrgi on Mari veel p\u00e4ris palju Euroopas ringi reisinud, tihti ka h\u00e4\u00e4letades, meetod milles Maril veel isiklikult pettuda pole p\u00f5hjust olnud, kuigi hoiatavaid \u00f5udusjutte, nagu k\u00f5ik teisedki, on ka tema kuulnud. Kuid noori julgustab ta riskidele vaatamata haarama v\u00f5imalustest midagi p\u00f5nevat ja eluks ajaks meeldej\u00e4\u00e4vat ette v\u00f5tma. Olgu selleks siis reisimine, vabatahtlikuna t\u00f6\u00f6tamine vms. V\u00e4ga tugeva positiivse emotsiooni sai Mari n\u00e4iteks Balkanimaadest, eriti s\u00fcmpatiseerisid Albaania ja Bosnia. Seal oli kuidagi eriline energia, mis v\u00e4ljendus eriti inimeste k\u00fclalislahkuses. K\u00f5ige imetlusv\u00e4\u00e4rsem oligi hoolitsev suhtumine v\u00f5\u00f5rastesse. Mari leiab, et selline hoolivus on ka Eestis olemas, lihtsalt natuke varjatud kujul.<\/span><\/span><\/p>\n

Missioon<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Peale v\u00e4rske \u00f5petajaameti j\u00e4tkab Mari t\u00f6\u00f6d ka Tartu Kunstimajas n\u00e4itustepedagoogina. Tema amet seisneb galerii n\u00e4itustele vastava haridusprogrammi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises ja elluviimises. Eriti tore on selle t\u00f6\u00f6 puhul see, et saab pidevalt olla kaasaaegse kunsti keskel, p\u00fc\u00fcda seda lahti m\u00f5testada ja kriitiliselt vaadelda. T\u00e4nap\u00e4eva Eestis tundub, et rahva ja kunsti vahele on tekkinud l\u00f5he: inimesed ei m\u00f5ista n\u00fc\u00fcdisaegset kunsti ja kunstniku s\u00f5numit. Tihti tundub, et paljud kunstnikud teevadki kunsti vaid v\u00e4ga kitsale ringkonnale. \u00dcheks kunsti ja inimeste v\u00f5\u00f5randumise p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla t\u00f5siasi, et kunst oma t\u00e4nap\u00e4evasel kujul j\u00f5udis Eestisse v\u00e4ga j\u00e4rsku. \u00dclej\u00e4\u00e4nud maailmal oli olnud aega harjuda ja kohaneda kunsti uute vormide ja arengutega. N\u00f5ukogude Liidus olid lubatud aga vaid traditsioonilised kunstivormid nagu maalikunst, skulptuur, graafika vms. Seega on m\u00f5istetav, et kui 1990ndate alguses j\u00e4rsku k\u00f5ik kaasaegsed kunstipraktikad Eestisse j\u00f5udsid, oli inimestel nendega kohaneda p\u00e4ris raske. Mari peabki kunsti\u00f5petaja t\u00f6\u00f6 \u00fcheks eesm\u00e4rgiks sillutada teed kaasaaegse kunsti ja inimeste vahel.<\/span><\/span><\/p>\n

S\u00f5num<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Kas Marist saab pigem karm v\u00f5i leebe \u00f5petaja? Pealiskaudsel vaatlustel n\u00e4ib, et p\u00e4ris nii ranget \u00f5petajat kui h\u00e4rra Beier, Marist ei tule. Samas \u00fcritab ta ka mitte liiga leebe olla. Eesm\u00e4rk oleks ikkagi see, et k\u00f5igil oleks kursusel piisavalt huvitav, et v\u00e4ga karme meetodeid \u00f5petamisel vaja ei l\u00e4hekski.<\/span><\/span><\/p>\n

Mari soovitus treffneristile: nautige seda aega, mis teil siin on, ning hoidke oma klassikaaslasi ja \u00f5petajaid.<\/span><\/span><\/p>\n

\"Juba<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Treffneris alustas sellel aastal h\u00e4rra Beieri k\u00f5rval t\u00f6\u00f6d uus kunstiajaloo\u00f5petaja – kunstitrennis k\u00e4ivatele \u00f5pilastele ja paljudele teistele juba tuttav Mari J\u00f5giste, Koolis on seda noort \u00f5petajat v\u00f5imalik \u00e4ra tunda heledatest juustest, s\u00e4ravatest silmadest ja armsast naeratusest.   Kooliring Mari kasvas \u00fcles koduses Tartus ja alustas kooliteed Mart Reiniku koolis, kust…<\/p>\n","protected":false},"author":50,"featured_media":1375,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[149],"tags":[],"coauthors":[159],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1374"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/50"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1374"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1374\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1435,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1374\/revisions\/1435"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1375"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1374"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1374"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1374"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}