{"id":1337,"date":"2013-09-22T19:09:19","date_gmt":"2013-09-22T16:09:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1337"},"modified":"2013-09-22T19:09:19","modified_gmt":"2013-09-22T16:09:19","slug":"vaga-vesi-sugav-pohi","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2013\/aprill-2013\/vaga-vesi-sugav-pohi\/","title":{"rendered":"Vaga vesi,  s\u00fcgav p\u00f5hi"},"content":{"rendered":"<p>Linda Tarto k\u00e4ib Treffneri 12.d klassis. Esimese korraga Linda silma ei torkagi, aga sihid ning t\u00f5ekspidamised on tal kindlad. See on neiu, kes on samaaegselt nii siiras ja s\u00f5bralik kui ka tasakaalukas ja kindlameelne.<\/p>\n<p><strong>Sa oled v\u00e4ga eeskujulik \u00f5pilane. Seda on maininud nii sinu s\u00f5brad Elo Tuule J\u00e4rv, Helen Kasemaa ja Kristjan Kaldmaa kui ka klassijuhataja Ljubov Titova. Mis teeb sinust hea \u00f5pilase? Mis sulle \u00f5ppimise juures k\u00f5ige raskem tundub?<\/strong><\/p>\n<p>Jah, ma \u00f5pin h\u00e4sti. See on ainus asi, mida v\u00f5in kindlalt v\u00e4ita. Mul on \u00f5nneks vedanud, et mul on keskendumisv\u00f5ime olemas, v\u00e4ga p\u00fcsimatu ma ei ole. Olen rahulik ja suudan \u00fche koha peal istuda. Minu jaoks on k\u00f5ige suurem probleem see, kui ma pean \u00f5ppima midagi, mis mind ei huvita ja mille kohta ma tean, et tulevikus selle asjaga ma ei tegele. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see vale, et \u00f5pin seda, mis mind ei huvita. Samas on mul ikkagi tunne, et peaksin selle hea hinde k\u00e4tte saama. Ma \u00fcritan asjast aru saada, mitte lihtsalt tuupida. Treffner on selles suhtes hea kool, et tekitab ainete vastu huvi.<\/p>\n<p><strong>Kuidas sa aja maha v\u00f5tad ja koolist, tegemistest puhkad?<\/strong><br \/>\n\u00dcks v\u00f5imalus on lihtsalt kodus olla, kuulata muusikat, vaadata telerit v\u00f5i filme. K\u00f5ige parem l\u00f5\u00f5gastus on aga alati keskkonnavahetus, kodust \u00fcldse v\u00e4lja saada. Tavaliselt k\u00e4in siis s\u00f5pradega v\u00e4ljas. K\u00e4ime n\u00e4ieks Genklubis v\u00f5i Jazzklubis kontsertidel. Tartus erinevaid \u00fcritusi ikka jagub. Vahel k\u00e4ime ka lihtsalt niisama pubides. Klubid mulle eriti ei meeldi. Taas puhkamisest r\u00e4\u00e4kides oleks muidugi k\u00f5ige ideaalsem, kui saaks p\u00e4ris \u00e4ra, kuskile loodusesse v\u00f5i teise linna. Vahel k\u00e4imegi n\u00e4iteks Viljandis.<\/p>\n<p><strong>Sa oled viimastel aastatel igal suvel folkfestivalidel k\u00e4inud. Mis sind sinna t\u00f5mbab?<\/strong><br \/>\nHuvi folgi vastu tekkis paar aastat tagasi Viru folgil. Peas k\u00e4is lihtsalt kl\u00f5ps \u00e4ra ja folkmuusika hakkas mulle tohutult meeldima. Sain aru, et see on midagi, mida tahaksin elu l\u00f5puni nautida. Festivalil k\u00e4imine on juba omaette v\u00e4ga tore kogemus, v\u00f5imalus t\u00e4iesti teise keskkonda minna. Eestis on folkmuusika v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel. Mind t\u00f5mbabki k\u00f5ige rohkem muusika, kuigi melu ja inimesed on ka toredad. Enamasti meeldivad mulle r\u00fctmid. N\u00e4iteks folgil on tihti olnud Aafrika, India ja P\u00e4rsia b\u00e4nde. Sealsete maade r\u00fctmid on eriti paeluvad. Folkmuusika on kuidagi siiralt elul\u00e4hedane. Popmuusikast ei leia tavaliselt v\u00e4ga originaalseid s\u00f5nu, nad ei tundu siirad. Seaded on ka v\u00e4ga huvitavad. Eriti tore on see, kui v\u00f5etakse vana regilaul ja pannakse see moodsasse konteksti, siis on tulemus eriti hea.\u00a0 T\u00f5eline muusikaline elamus, elu muutev kogemus. Kui saad selle folgipisiku k\u00e4tte, siis ei l\u00f5petagi seal k\u00e4imist.<\/p>\n<p><strong>T\u00f6\u00f6tasid V\u00f5sul k\u00e4sit\u00f6\u00f6poes. Mida see t\u00f6\u00f6 endast kujutas? Mida sa \u00f5ppisid?<\/strong><br \/>\nMeil on V\u00f5sul suvila, sellep\u00e4rast sinna ka sattusin. T\u00f6\u00f6tasin eelk\u00f5ige ikkagi selleks, et taskuraha teenida. Folkfestivalidel k\u00e4ies kulub mul alati v\u00e4ga palju raha ja sellep\u00e4rast pean suvel t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima. Olin m\u00fc\u00fcja, aga enam ma seal ei t\u00f6\u00f6ta. \u00d5ppisin teenindamist ja seda, kuidas inimestega suhelda. Seal k\u00e4is palju v\u00e4lismaalasi, kellega oli tore suhelda. [Muiates] Sain teada, et venelastel on tavaliselt k\u00f5ige paksem rahakott.<\/p>\n<p><strong>Sa tegeled palju kunstiga. Kuidas sa kunstini j\u00f5udsid? S\u00fcndisid pliiats k\u00e4es?<\/strong><br \/>\nPraegu ma tegelikult ei tegelegi eriti kunstiga. Olen oma loomingulise poole kahjuks veidi unarusse j\u00e4tnud. Aga kuidas ma selle juurde j\u00f5udsin? Olen lihtsalt joonistanud nii kaua, kui ma m\u00e4letan. Lapsena oli mu p\u00f5hitegevus joonistamine, see pakkus k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu, see tundus nii loomulik. Joonistuse ilu ei olnudki t\u00e4htis. Oluline oli puhas joonistamisr\u00f5\u00f5m. Mul oli vajadus kogu aeg joonistada. Teadsin, et isa portfellist saab alati paberit ja kui isa oli Tallinnas t\u00f6\u00f6l, siis ma igatsesin teda just sellep\u00e4rast, et temalt saaks paberit. Hiljem l\u00e4ksin Tartu Lastekunstikooli, sest joonistamine meeldis mulle lihtsalt nii tohutult. N\u00fc\u00fcd, viimasel ajal, kui ma enam kunstikoolis ei k\u00e4i, ei ole ma suuteline kooli k\u00f5rvalt piisavalt\u00a0 kunstiga tegelema. Seega praegu ei saa tegelikult \u00f6elda, et ma v\u00e4ga palju kunstiga tegeleksin.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/Linda-Tarto-2.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-full wp-image-1339\" alt=\"Linda Tarto joonistus\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/Linda-Tarto-2.jpg\" width=\"480\" height=\"339\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/Linda-Tarto-2.jpg 480w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/Linda-Tarto-2-300x211.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 480px) 100vw, 480px\" \/><\/a><\/p>\n<p style=\"font-size: 9px;\"><strong>T\u00f5eline kunstihing:<\/strong> Oluline oli puhas joonistamisr\u00f5\u00f5m.<\/p>\n<p><strong>Kui kaua sa kunstikoolis k\u00e4isid?<\/strong><br \/>\nK\u00e4isin seal kuus aastat. Viiendas klassis l\u00e4ksin, l\u00f5petasin \u00fcheksandas klassis. K\u00e4isin veel \u00fche aasta j\u00e4relklassis ka, et edasi tegeleda. Seal anti loomingulisi \u00fclesandeid ja sain lisaks n\u00e4htu kujutamisele ka oma ideid kujutada. Kui tahad tulevikus kunstnikuks saada, siis pead olema v\u00e4ga isikup\u00e4rane, suutma oma ideid luua ja kujutada. Ma ei ole endas veel seda soont leidnud, aga ma arvan, et eks see tuleb ajaga. Ma eelk\u00f5ige tunnengi, et mul j\u00e4\u00e4b just elukogemusest vajaka. N\u00e4iteks v\u00e4ga noori romaanikirjanikke on ka v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n<p><strong>Meil on koolis oma kunstiring. Kas sa seal ka k\u00e4id?<\/strong><br \/>\nPidevalt ma seal ei k\u00e4i, aga kui on mingi \u00f5pituba, siis hiilin ka ligi, et midagi uut juurde \u00f5ppida. Olen k\u00e4inud animatsiooni ja grafiti \u00f5pitoas. See on ju nii hea v\u00f5imalus \u00f5ppida uut tehnikat, et kui ma ei l\u00e4heks, siis oleks v\u00e4ga imelik.<\/p>\n<p><strong>Sa tegid oma humanitaarpraktika raames \u00fche animatsiooniklipi. Palun r\u00e4\u00e4gi sellest l\u00e4hemalt.<\/strong><br \/>\nAnimatsiooni \u00f5pitoas oli \u00fclesanne, et pidime filmi ise v\u00e4lja m\u00f5tlema ja ise selle ka teostama. Mul tuli m\u00f5te ja ma tegin selle ikkagi \u00e4ra. See oli v\u00e4ga vaevaline ja raske, sest animatsioon on k\u00f5ige t\u00fc\u00fctum asi, mida teha. See v\u00f5tab tohutult aega. Tegin selle pooleldi joonisfilmina ja see t\u00e4hendas, et pidin iga kaadri eraldi v\u00e4lja joonistama. \u00dches sekundis on 45-60 kaadrit, seega juba ainu\u00fcksi minutilise filmi tegemine on v\u00e4ga mahukas t\u00f6\u00f6. Ma joonistasin kaks blokki paberit m\u00f5lemalt poolt t\u00e4is. Tulemus oli &#8230; no ma ei tea. Mu l\u00e4hematele s\u00f5pradele meeldis, aga ma ei tea, kui palju see teisi k\u00f5netab. Ise olin ma tegelikult rahul, et ma sellega ikkagi l\u00f5puni l\u00e4ksin.<\/p>\n<p><strong>Millest sa oma filmi tegid?<\/strong><br \/>\nTegin animatsiooni sellest, kuidas kunstniku looming \u2013 figuur paberil \u2013 \u00e4rkab ellu. Ta tahab ise hakkama saada ja hakkab kunstiteose raamidest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsima. L\u00f5puks osutub see m\u00f5ttetuks ja ei toimi.<\/p>\n<p>Vaata Linda animatsiooni: <a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=32AKUa3mdwo\">http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=32AKUa3mdwo<\/a><br \/>\n<strong>Mis sind inspireerib?<\/strong><br \/>\nVarem arvasin ma, et inspiratsioon peab tulema v\u00e4ga otsestest allikatest, loodusest v\u00f5i kellegi jutust, m\u00f5nest filmist. N\u00fc\u00fcd arvan, et see tuleb t\u00e4iesti suvaliselt. K\u00f5ik kogemused sulavad \u00fchte ja mingil hetkel torkab mingisugune idee p\u00e4he, mingi pilt jookseb silme eest l\u00e4bi. T\u00e4pset allikat ei saagi \u00fcles leida. Hiljem on siiski v\u00f5imalik teatud seoseid n\u00e4ha. Vahel ongi nii, et teose t\u00f5lgendajad, n\u00e4iteks kunstialaloolased, tunnevadki kunstnikku paremini kui ta ise.<\/p>\n<p><strong>Mida sa tulevikus teha kavatsed?<\/strong><br \/>\nMa teen praegu Eesti Kunstiakadeemiasse katseid. Kuna need katsed on suhteliselt karmid, siis veel ei tea, kuidas see k\u00f5ik l\u00f5peb. Minu jaoks on t\u00e4htis, et ma ei p\u00f5eks tuleviku p\u00e4rast liiga palju ja oskaksin arvestada seda, et elu v\u00f5ib ette visata t\u00e4iesti senin\u00e4gematuid v\u00f5imalusi. Tegelikult ei tea kunagi ette, kuidas elus l\u00e4heb. V\u00f5id n\u00e4iteks kunstikoolist alustada ja l\u00f5petada arstina. Kui ma kunstiakadeemiasse sisse ei saa, siis l\u00e4hen n\u00e4iteks Tartu \u00dclikooli inglise keelt \u00f5ppima.\u00a0 Minu jaoks on oluline see, et ma saaksin \u00f5ppida seda, mille vastu suurt huvi tunnen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Linda Tarto k\u00e4ib Treffneri 12.d klassis. Esimese korraga Linda silma ei torkagi, aga sihid ning t\u00f5ekspidamised on tal kindlad. See on neiu, kes on samaaegselt nii siiras ja s\u00f5bralik kui ka tasakaalukas ja kindlameelne. Sa oled v\u00e4ga eeskujulik \u00f5pilane. Seda on maininud nii sinu s\u00f5brad Elo Tuule J\u00e4rv, Helen Kasemaa&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":1338,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[133],"tags":[],"coauthors":[33],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1337"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1337"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1337\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1341,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1337\/revisions\/1341"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1338"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1337"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1337"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1337"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1337"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}