{"id":115,"date":"2012-02-04T19:29:45","date_gmt":"2012-02-04T19:29:45","guid":{"rendered":"http:\/\/miilang.mihkeleidast.eu\/?p=115"},"modified":"2012-02-21T06:48:38","modified_gmt":"2012-02-21T06:48:38","slug":"sellel-oppeaastal-voiks-alexandre-dumas-kirjutada-raamatu-%e2%80%9e20-aastat-hiljem","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2011\/detsember2011\/sellel-oppeaastal-voiks-alexandre-dumas-kirjutada-raamatu-%e2%80%9e20-aastat-hiljem\/","title":{"rendered":"Sellel \u00f5ppeaastal v\u00f5iks Alexandre Dumas kirjutada raamatu \u201e20 aastat hiljem\u201d"},"content":{"rendered":"

Eesti hakkas osa v\u00f5tma \u00fclemaailmsetest ol\u00fcmpiaadidest f\u00fc\u00fcsikas ja informaatikas alates 1992. aastast. Samal aastal l\u00fclitus ka meie kool antud ainete ol\u00fcmpiaadide s\u00fcsteemi. Hiljem liitusid teised ained, millest viimasteks olid lingvistika ja astronoomia. Esimesed aastad kulusid harjumiseks. Algul ei rahastatud riigi poolt \u00f5pilaste s\u00f5ite ol\u00fcmpiaadile. Kui alates 1995. aastast kuni siiamaani on igal aastal saadud medaleid, kusjuures viimasel aastal oli medalisaak suurim ja s\u00e4ravaim.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Eesrindlik HTG<\/h2>\n

Esimene osav\u00f5tja HTG-st\u00a0peaks olema Andrus Kaldalu,\u00a0kes v\u00f5ttis 1992 osa Soomes\u00a0toimunud f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadist. J\u00e4rgmisel 1993. aastal\u00a0osalesid f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadil\u00a0USA-s Andrus Kaldalu ja\u00a0Anti Liivat ning matemaatikaol\u00fcmpiaadil T\u00fcrgis Veljo\u00a0Hagu ja Mart Abel. Aastal\u00a01994 v\u00f5istlesid eestlased ka\u00a0keemias ja meie kooli 10.\u00a0klassi \u00f5pilane Ain Uustare sai\u00a0aukirja. Informaatikaol\u00fcmpiaadist v\u00f5ttis esimesena osa\u00a0Tanel Linnas 1997. aastal ja\u00a0bioloogias Radko Avi 1998.\u00a0aastal, mil ta sai pronksmedali.<\/p>\n

Esimese medali, pronksi, sai\u00a0rahvusvahelisel keemiaol\u00fcmpiaadil Ain Uustare 1995. aastal ja tema oli ka see, kes t\u00f5i\u00a0j\u00e4rgmisel aastal meie koolile\u00a0esimese h\u00f5bemedali. Kuldmedaleid on meie koolist saanud\u00a0Riho Taba geograafias 2004.\u00a0aastal, Ants Remm f\u00fc\u00fcsikas\u00a02011 ja Eva-Lotta K\u00e4sper samal aastal lingvistikas. Medaleid on saadud informaatikas\u00a0\u2013 6 h\u00f5bedat ja 3 pronksi, bioloogias 4 h\u00f5bedat ja 7 pronksi.\u00a0F\u00fc\u00fcsikas ja keemias on saadud\u00a0kummaski 5 medalit – vastavalt (1 2 2 ja 0 2 3) Lingvistikas on (1 1 1) ja geograafias\u00a0(1 0 2). 4 pronksmedalit on\u00a0saadud matemaatikas ja 1 astronoomias.<\/p>\n

Kenake l\u00f5ppskoor<\/h1>\n

Kokku on saadud seega 41\u00a0medalit (3 15 23). Laur Tooming on saanud 5 medalit,\u00a0informaatikas 3 h\u00f5bedat ja\u00a0matemaatikas 2 pronksi.\u00a0Mihkel Kree on saanud 4\u00a0medalit, informaatikas 2 h\u00f5bedat ja f\u00fc\u00fcsikas 1 h\u00f5beda ja\u00a01 pronksi. Eva-Lotta K\u00e4sper\u00a0on saanud kokku kolm medalit kolmes aines. Kaks medalit on saanud Ants Remm,\u00a0Uku-Laur Tali, Jaagup Rep\u00e4n, Mark Gimbutas, Juhan\u00a0Aru, Laura Sedman, Radko\u00a0Avi, Tavo Romann ja Ain\u00a0Uustare. Medalisaajate hulgas on 6 t\u00fcdrukut ja 16 poissi. Viimased aastad on olnud\u00a0koolile medalirikkaimad \u2013\u00a02011 (2 1 2), 2010 (0 1 4) ja\u00a02009 (0 2 2).
\nEesti koolide \u00f5pilaste poolt\u00a0saadud medalite \u00fcldarvust\u00a0moodustab meie kooli \u00f5pilaste osa ligi viiendiku.\u00a0Tunnustuseks \u00f5pilastele ja\u00a0juhendajatele v\u00f5ib lugeda ka\u00a0seda, et \u00fclemaailmne f\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaad IPhO 2012\u00a0korraldatakse Eestis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Praegused \u00f5pilased ei tea, miks ja kuidas on kujunenud meie kooli suurep\u00e4rased tulemused \u00fclemaailmsetel ol\u00fcmpiaadidel. Madis Reemann aga teab.<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":383,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"coauthors":[30],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":418,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115\/revisions\/418"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/383"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}