Tänavuse aasta märtsis valitakse Eestis uus Riigikogu koosseis, mis järgmised neli aastat eestlaste elu kujundamisega tegeleb. Aastate jooksul on noorte valimisaktiivsus olnud teiste gruppidega võrreldes märkimisväärselt madalam, mistõttu on ka meie hääl vähem esindatud. Miks peaksid täisealised treffneristid 3. märtsil valimisjaoskonda minema?

 

Iga hääl loeb

See loosung pole ainult demokraatlik klišee, vaid kannab endas ka tükikest reaalsust. Kahtlemata on ebatõenäolised olukorrad, kus tulemusi eraldab vaid üks hääl, kuigi neidki tuleb ette. Kuid oma arvamust ei pea tähtsusetuks ainult üksikud inimesed. 2000. aastal jäi Al Gore’il puudu 537 häält, et võita valimised Floridas ja saada USA presidendiks. Tol korral ei käinud samas osariigis hääletamas üle kahe miljoni inimese, kelle hääl oleks võinud tulemust drastiliselt muuta. Rahva võim ei saa toimida, kui kodanikud ei tunne isiklikku vastutust poliitikas osaleda ning oma arvamust avaldada. Iga hääl on vajalik üldise arvamuse kujundamiseks ja rikastamiseks, aga ka selleks, et lõplikud tulemused aitaksid võimule poliitikud, keda usaldab võimalikult suur osa ühiskonnast. Suurem valijaskond aitab anda ülevaatlikuma arusaama rahva soovidest ja vajadustest ning teha otsuseid, millega enamus nõustub. Inimesed, kes enda häält ebaoluliseks peavad, on osa ulatuslikust probleemist, mille kõrvaldamine tagaks legitiimsed hääletustulemused ja õiglasemalt valitud Riigikogu.

 

Poliitikute mõjutamine

Kõigi kandidaatide peamine eesmärk on saada võimalikult palju hääli ja jõuda Toompeale, et võtta osa otsuste tegemisest. Selle jaoks on neil vaja saada endale arvukas valijaskond, mida saab teha ainult kindla platvormi abil. Aktiivsete noorte puhul on poliitikutel rohkem motivatsiooni edendada poliitikat, mis parandab just noorukite elu, kuna võivad sedasi leida endale potentsiaalse valijaskonna. Fookusesse võiksid tõusta küsimused, millest hoolivad sageli palju rohkem just nooremad inimesed, nagu millised on vaba aja veetmise võimalused linnaruumis ja kas riik toetab rahaliselt minu õpinguid välismaal. Praegu on aga lihtne jätta meie huvid tagaplaanile, kuna noorte passiivsuse tõttu ei aita neile keskendumine kaasa kandidaatide püüdlustele pääseda Riigikokku. Seetõttu keskenduvad meid ümbritsevad valimisreklaamid ja -plakatid rohkem hoopis pensionile või vanemapalgale, kuna suurem osa hääletajatest tuleb ühiskonnakihtidest, kelle jaoks need teemad tähtsad on. Aktiivsemad noored utsitaksid poliitikuid otsima lahendusi ka teistele probleemidele, kuna tekiks uus kontingent valijaid.

Pikk perspektiiv

Riigikogu valitakse neljaks aastaks, mille jooksul viivad valitud kandidaadid ja erakonnad ellu oma valimislubadusi. Selle perioodi jooksul muudetakse märkimisväärselt meie ühiskonda: kirjutatakse seadusi, kehtestatakse makse, sõlmitakse lepinguid. Nelja aasta jooksul võivad meie eludes oluliseks muutuda asjad, mis meid praegu kuidagi ei puuduta, nagu tulumaksu määr või lasteaiakoha maksumus. Mõistlik oleks kujundada oma seisukoht ka küsimustes, mis parasjagu kõige kõnekamad ei paista, kuna järgmise nelja aasta jooksul ei ole ilmselt enam võimalik nendel teemadel kaasa rääkida. Pärastine virisemine ei ole mitte ainult ebaefektiivne viis ühiskonna parandamiseks, vaid ka kahepalgeline tegu, kui pole käidud hääletamas. Hääletusel osalemine on kodanike võimalus otsustada, kes riiki juhtima hakkab ja kuidas seda tegema peaks.  Kasutades meile antud demokraatlikke õigusi, saame luua ühiskonna, mis tõesti vastab meie soovidele.

 

Otsuse tegemist lihtsustab erinevate meediakanalite aktiivne jälgimine. Alustuseks võib abi olla ERRi, Delfi või Postimehe koostatud valijakompassidest, mis aitavad leida üldise poliitilise veendumuse.