2017.a. suvel avanes mul ainulaadne võimalus saada kokku ning vestelda ühe edukama Eesti ettevõtjaga. Soovist jagada ka teiega osakest kohtumisest, otsustasingi meie vestluse kokkuvõtvalt kirja panna.


Vabadussõja võidusammas, Planet OS, üle-eestiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik, podcast “Globaalsed eestlased” – need on vaid mõned asjad, mida Räniorus elav Rainer Sternfeld (intervjueerimise hetkel 34-aastane) on oma elu jooksul teinud.

Rääkige natuke oma ettevõttest Planet OS:

Tegemist on Eesti-USA geofüüsiliste suurandmete tehnoloogiat arendava ettevõttega, mis aitab teha aegruumilised keskkonna- ning sensorandmed kasutatavaks ning arusaadavaks. Oleme tegutsenud üle viie ja poole aasta ning kaasanud üle 8 miljoni USA dollari kapitali. Meie tarkvara peal jookseb NASA OPENNEX kliimamudelite portaal, Saksa energiahiiu 150+ tuuleparki kuues riigis, 63 suurt avalikku ilma- ja keskkonna andmekogu. Eriti heameel on selle üle, et suurem osa meie inseneridest asub Eestis. (nüüdseks on Planet OS müüdud Intertrust Technologile -toim.)

 

Mil määral mängib Silicon Valleys rolli Eesti päritolu?

Räniorus alustad nullist nagu iga teine. Ekslik oleks arvata, et koolist saadud hinded on siin mingi edu pant. Eestist tulemine võib anda tehnilisi oskuseid, töökust, pragmaatilisust ning eesti loomusest kantud efektiivseid lahendusi, kuid neist üksi ei piisa. Tõeliseks eduks läheb aga vaja rohkem –  ärilist mõtlemist, emotsionaalset intelligentsust, tegelikku talenti, järjepidevust, distsipliini –  ning see sõltub juba inimesest, mitte niivõrd päritolust.

 

Olete tegelenud väga erinevate valdkondadega. Kuidas seate enda jaoks sihte?

20ndates ütlesin paljudele võimalustele „jah” – tegelesin paralleelselt nii tehnoloogiapõhiste kui ka avalike projektidega, millel nägin ühiskonnas vajadust. Nüüd on mul Wordi dokument nimega „Masterplan”, kus on kirjas erinevad tegevused ning valdkonnad, millega soovin kindlatel eluperioodidel tegeleda. Ideid, mida teha, tuleb pidevalt juurde, kuid meie kõigi elude aeg on piiratud –  tuleb enda jaoks selgeks teha, millele on oluline öelda „ei” ja millele „jah”. Praegu soovin jätkata ning suurendada oma kogemustepagasit ettevõtjana Silicon Valleys. Kuna oleme praegu Tartus, siis tsiteerin Chalice’i: „Tahaks elada nii, et viimasel päeval ei taha teha mitte midagi.”

 

Milline Teie isikuomadus on Teile kõige kasulikumaks osutunud?

Ilmselt on mulle kõige rohkem andnud julgus minna, eksida ja rääkida inimestega ka sel juhul, kui ma midagi ei tea. Tänu sellele olen palju õppinud oma valdkonnas maailma tipus olevatelt inimestelt.

 

Mida saaks parandada praeguses Eesti haridussüsteemis?

Tänased Eesti koolid teevad väga hästi seda, et valmistavad õpilasi tegema palju tööd ning just töökuse osas suudame olla paremad kui teised. Eesti saavutab küll häid tulemusi PISA testidel ning meie tudengid on teistega võrreldes tihti küpsemad, kuid Ameerika üliõpilasi vaadates näeb, kuidas eestlastel jääb vajaka just inimestega koos töötamise oskusest – seda nii tiimitöös kui ka teistes valdkondades. Rohke teooria kõrvalt ei õpetata piisavalt probleemilahendamise tehnikaid ning selget eneseväljendust, mis on tihti otsustavateks faktoriteks elus edu saavutamisel. Me treenime oma õpilasi kümnevõistluseks, kuid poodiumile on raske jõuda, kui jätame kolmeks spordialaks valmistumata. Eesti ühiskond on täis väga tarku inimesi, kuid paljude nende potentsiaal on kasutamata.

Mida soovitate gümnaasiumiõpilastel kaaluda eriala valikul?

Eelkõige minge õppima seda, mida ise tahate. Valesti ei saa aga minna erialadega, mis annavad tööriistad terveks ülejäänud eluks – matemaatika ja füüsika. Need annavad n-ö SWAT-tiimi relvad, mis aitavad teisi tehnilisi erialasid kõrvalt õppida. Suurepärase näitena võin tuua Planet OSi, mille praegune tarkvara on kirjutatud programmeerimiskeeles, mida esialgu oskas tervest tiimist ainult üks inimene. Kuna ülejäänud insenerid olid õppinud palju matemaatikat, varustas see neid vajaliku loogika ja mõtlemisvõimega, et meie tarkvara välja arendada.

Minnes õppima välismaale ja humanitaarvaldkonda, soovitan PRi või kommununikatsiooni asemel kaaluda inglise keele õppimist. Läbi selle õpib korralikult kirjutama, aru saama tervest lääne kultuurist ning mõistma selle maailma suurkujude mõttemaailma.

Elades Räniorus, on Teie nägemus tulevikuühiskonna osas ilmselt selgem kui meil. Mille üle tasuks elevil olla?

Automatiseerimise tulemusena hakkab (või vähemalt võiks hakata) kuluma vähem energiat operatiivülesannete lahendamisele. Isiklikult olen mõelnud sellele, et tulevased põlved saavad olema ümbritsetud intellektuaalsest debatist asjade üle, mida me saame teha, mitte mida me juba praegu teeme. Ühiskonnana oleme sisenemas nii suurde muudatuste aega, mida me ei oska isegi oodata.

Kuidas või kuhu paigutub selles suures maailmas Eestis võrreldes teiste riikidega?

Eesti on üks nendest riikidest, mis on nullist midagi erakordset üles ehitanud, kuid nüüd on vaja seda ülal pidada ning edasi arendada. Muretsen aga selle pärast, et eestlastel võib hakata nälg arengu järele lõppema. Siinkohal kutsun ka kõiki teid mõtlema oma panuse peale, kuidas maailma paremaks muuta.

Kuidas kirjeldate Eestit välismaalastele?

Eesti on väike ja intellektuaalne riik, mis ei saa lubada minna tagasi minevikku, kuid kes vaatab alati edasi tulevikku ning teeb oma asjad ära ilma suurema kärata. Tegemist on tasakaaluka ühiskonnaga, mis on looduslähedane, töökas ja mille rahvas on aus ning lihtsalt tahab, et neid võetaks arvesse kui täisväärtuslikke maailma liikmeid.


Aegumatud raamatud, mida ise lugeda ja oma lastele pärandada:

„Iseendale” – Marcus Aurelius

“Walden” – Henry Thoreau


Tänusõnad Jaan Märten Huigile ja Martin Pedajale abi eest intervjuu läbiviimisel.