Treffnerit armastatakse tihti võrrelda teiste Eestimaa koolidega, kuid mis ilmneb, kui kaalukausile panna hoopis üks tavaline USA keskkool? Jutt käib Cypress Lake High Schoolist (CLHS), kohast, kus ma vahetusaastal õppisin. Kuna CLHS asub Floridas, kasvavad kooli hoovis ning ümbruses palmid ja mitmed teised troopilised taimed. Üllataval kombel võib neid leida ka Treffneri koridoridest. Vähemalt üks sarnasus on seega olemas, kuid erinevusi on kordades rohkem.

Võrrelda saaks paljut, kasvõi kooliaasta ülesehitust ja ainekava, kuid märksa huvitavamad on väikesed nüansid igapäevases koolielus.

Loodus kutsub?

Kui HTGs tekib tunni ajal vältimatu vajadus tualetti külastada, siis tõused diskreetselt püsti ja lähed. Tõsi, liiga tihti ei maksa seda ilmselt teha, aga igal juhul pole see midagi, mille üle üks treffnerist tavaliselt oma niigi vaevatud pead veel rohkem vaevaks. CLHSis tuleb õpilasel läbida aga terve kadalipp, enn, kui ta klassist välja saab. Päevikus on olemas tabel, kuhu tuleb märkida üles iga kord, kui tunni ajal klassiruumist eemal viibid. Esimese asjana pead sinna kirjutama, mis kuupäeval ja kellaajal ruumist lahkud, kuhu lähed ja seejärel küsima õpetaja volitust lahkumiseks ehk allkirja. Järgmine peatus on paberileht klassi ukse kõrval, kuhu pead jällegi üles märkima kuupäeva, kellaaja, sihtkoha ja oma nime. Seejärel võid lõpuks koos päevikuga klassist lahkuda ning kui keegi peaks koridoris veel aru pärima, kas tohid üldse tunnist eemal olla, saad tõenduseks esitada selle väikese allkirja, mille õpetaja oma noomituste saatel sinna tabelisse kirjutas. Tagasi pead ilmselgelt tulema võimalikult ruttu ja märkima ka kellaaja, millal klassi uksest taas sisse astusid. Tundub lihtne ja loogiline, kas pole?

Söögivahetunnid

Kõik suudavad ilmselt ette kujutada Treffneri sööklat kell 10.45, kui näljased õpilased seisavad järjekorras, talongid näpus ning kaeblevad tühja kõhu üle, kusjuures pooled neist peaksid seal olema alles järgmise vahetunni ajal. Tavaliselt üritab korrapidajaks olev õpetaja kõiki poolnõrkenud noori ruttu edasi suunata, et asi kiiremini toimiks. Istud sinna, kuhu tahad, kugistad prae alla ja lahkud.

Lõuna Cypress Lake High Schoolis on aga kord sootuks teistsugune, sest korraga sööb 1/3 õpilastest ja ülejäänud on endiselt tunnis. Pärast toimub vahetus ja siis veel üks kord samamoodi. Sööklasse sisse astudes tuleb minna otse oma laua juurde, kus sina ja su sõbrad (ehk squad) iga kord istute ja parem oleks, et keegi teine seal ees pole (õnneks seda väga tihti siiski ei juhtu, sest kõik teavad, kus nende laud ja koht on). Seejärel lähevad osad õpilased 2-dollarilisega toidujärjekorda ja naasevad sealt ühekordse vahtplastist kandikuga, mille peal on pitsa, burger või pasta ja tasakaalustuseks mõnikord ka spinatilehed ja õun. Kartulit ei anta kunagi. Ülejäänud võtavad välja oma lunchboxi, kus on sees hommikul kodus valmis pandud snäkid. Kaasatoodud lõunast võib tavaliselt leida kas ühe või mitu järgnevatest: puuvili, jogurt, batoonike, väike pakk krõpse, PB&J ehk maapähklivõi ja viinamarjamoosiga võileib, tavaline võileib või Fruit Snacks ehk kummikommid, kuhu on lisatud C-vitamiini. Sööd ära, räägid juttu ja ootad vahetunni lõppu, sest enne ei tohi sööklast väljuda ja kooli peale kondama minna. Lõuna ajal koolimajast lahkumine, nagu seda teevad treffneristid, kes oma söögipoolise Kohvipausist või mini-Rimist muretsevad, pole mitte mingil juhul lubatud. Lõunapausi lõpetab sööklas korda pidava õpetaja teade ruuporisse, et on aeg tundi naasta.

Suurt pilti vaadates võib nende kahe näite põhjal järeldada, et treffneristil on palju rohkem vabadust oma otsuste langetamisel kui ühel keskmisel ameerika noorel. Samas on HTG õpilane ka piisavalt täiskasvanulik, et seda vabadust oskuslikult kasutada. Nii Hugo Treffenri Gümnaasium kui ka Cypress Lake High School töötavad mõlemad selle nimel, et kasvatada oma õpilasest vastutustundlikud inimesed, otsustagu siis igaüks ise, kumma kooli meetodid talle mõistlikumad tunduvad.

tmp