(http://galerii.kirmus.ee/erni/erni.html)

Futurism eesti luules
Näiteid Erni Hiire loomingust

* Milliste oluliste sündmuste kajastusi leiad E.Hiire luuletustest?

FUTURISM

Avangardistlik kunstiliikumine, mis rajati 1909. aastal, tähistas kaasaegse maailma dünamismi. Dünamismiks nimetatakse filosoofilist suunda , mille järgi asjade olemuseks on mittemateriaalsed jõud ning mateeria on nende toime avaldus. Liikumine levis peamiselt Itaalias ning väljendus eelkõige maalikunstis, kuid seda kasutati ka teistes kunstiliikides, näiteks kirjanduses ja muusikas. Avangardistlikul liikumisel oli väljaspool Itaaliat suur mõju, seda eriti Venemaal. I maailmasõja ajal avangardism Itaalias peaaegu vaibus, kuid Venemaal oli see elujõuline veel ka 1920. aastatel. Futurismi rajajaks oli Itaalia kirjanik Filippo Tommaso Marinetti. 20. veebruaril 1909. aastal avaldas ta Pariisi ajalehes "Le Figaro" manifesti, milles ta ründas kehtestatud kultuuriväärtusi. Marinetti pärines jõukast perest, seetõttu oli tal rahalisi võimalusi, et taotleda laialdast avalikku tähelepanu. Samuti suutis ta oma keevalise iseloomuga äratada kõikjal, kus ta esines, huvi futurismi vastu. Nii nagu paljud tolle aja itaallased, leidis Marinetti, et Itaalia riik ja kunst on stagneerunud.Uue kunsti nõudeks sai kaasaegse tehnoloogia, jõu ja vägivalla ülistamine. Futurism erines kõigist teistest kunstivooludest seetõttu, et kõigepealt mõeldi välja nimi ning idee ja hiljem loodi kunstiteosed, mis väljendasid seda ideed. Marinetti manifest leidis Itaalias palju poolehoidjaid, kelle hulgas oli ka rühm Milaano kunstnikke – Umberto Boccioni, Carlo Carra ja Luigi Russolo - , kes moodustasidki futuristide rühmituse tuumiku.
1910. aastal avaldas rühmitus kaks manifesti futuristliku maalikunsti kohta (alla kirjutasid Giacomo Balla ja Gino Severini). Neid huvitas, kuidas anda maalikunstis edasi liikumist nii, et see tekitaks vaatajais mulje liikumisest ning see on peamiseks iseloomustavaks jooneks futuristlikus maalikunstis. Mõnikord väljendati liikumist ähmaste ja selgete piirjoonteta kujundite abil või osaliselt kattuvate kujutistega (võtet kasutatakse fotokunstis, kus ülikiire mitmekordse säristusega saavutatakse fotol liikumise efekt). Futuristid kasutasid katkendlikke kujundeid ja eredaid murtud värve, mis olid mõjusamad. Sageli võeti ainestik kaasaegsest linnaelust. Kõige sellega hüljati senised kultuuritraditsioonid ja pandi alus uue, tööstuslikule tsivilisatsioonile kohase kunsti loomisele.

Futuristid esitlesid oma töid arvukatel näitustel ( 1912. a. korraldasid nad esimese rühmanäituse erinevates Euroopa suuremates linnades, sealhulgas Amsterdamis, Berliinis, Londonis ja Viinis). Futuristlikke ideid tutvustasid nad avalikel kohtumistel ja Marinetti oskuslikult korraldatud üritustel.

Ehkki sõda lõpetas selle liikumise märkimisväärse mõju, oli futurism tugeva jõuna mõjutanud Euroopa kunsti. Sõja ajal võtsid dadaistid (dada – kunstivool, mida iseloomustas anarhism ja protest ilutseva ning kehtestatud kunsti reeglite vastu; põhieesmärgiks oli publiku sokeerimine ja kunstniku vabadus ning spontaansus) omaks futuristide provokatsioonilised, laialt kasutatud tehnilised võtted. Marinetti jätkas ka pärast sõda futurismi propageerimist. Ta oli Mussolini sõber ja pooldas fasismi, kuid väide, nagu oleks futurism "fasismi ametlik kunst", ei ole tõene. Propaganda eesmärkidel kasutas fasism mõlemat – nii traditsioonilist kui ka avangardistlikku kunsti, ja futurism oli selleks ajaks muutunud vaid endise kahvatuks varjuks.

(Tõlkinud K.Uibu)