ERNI

ERNI – eesti kirjanduslugu tekstides 1924 – 1925

(http://galerii.kirmus.ee/erni/erni.html)

Sissejuhatusest ja lõppsõnast

Evokatsioon. Palun mõelge,

kas alustate kirjandi kirjutamist sissejuhatusest või kirjutate selle sootuks viimasena?
kas sissejuhatuse väljamõtlemine on Teie jaoks lihtne või vaevanõudev?
mis teeb sissejuhatuse kirjutamise raskeks?
millistele nõudmistele peaks üks hea sissejuhatav lõik vastama?

JAGAGE OMA ARVAMUST PAARILISEGA

Tähenduse mõistmine

avage /Peatekstid/ ja lugege läbi järgmiste artiklite esimesed lõigud ja määratlege, millist tüüpi sissejuhatusega autor artiklit alustab? Kas selleks on

tsitaat

meeleolupilt

in medias res (kohe asja juurde)

probleemi püstitamine

päevateemaline põige

D/aniel/ Palgi. Kirjanduse lugemisest.
"Üliõpilasleht" 1924, nr 3/4, lk 40, 42– 46.
J/ohannes/ Semper. Kunsti kaitseks.
"Vaba Maa" 2. XII 1924, nr 279, lk 6.
Henrik Visnapuu. Albert Kivikas: Jaanipäev.
"Looming" 1924, nr 9, lk 710– 713.
N/igol/ A/ndresen/. August Gailiti "Purpurne surm".
"Päevaleht" 17. V 1924, nr 131, lk 7.
Fr/iedebert/ Tuglas. Natuke kirjaniku aust.
"Agu" 9. VIII 1924, nr 32, lk 1081– 1085

ARUTELU

RÜHMATÖÖ

milline loetud algustest oli kõige huvipakkuvam? Miks?
milliseid sissejuhatuse tüüpe kasutatakse enam arutleva kirjandi kirjutamisel?
millist tüüpi sissejuhatus Teie arvates arutleva kirjandi alguseks hästi ei sobi?
millise ülesehitusega on tavaliselt Teie esimene lõik?

Rühm teeb arutelust lühiülevaate

* lugege veel kord üle D. Palgi artikli sissejuhatus:

" Väliselt etendab kirjandus tähtist osa, kuid on avalik saladus, et tõeliselt vaatab suur hulk temale ainult kui ajaviitele või paremal juhusel peab tast lugu kui lastekasvatamise vahendist. Isegi need isikud, kes nooruses kirjutand jutukesi ja salme, muigavad: vallatused puha ja noorepõlve rumalused. Nii siis on tavaline nähtus, et tee algul armastetakse raamatut, kuid eluteel enesel leitakse raamat olevat liig tühi, liig kerge, liig paberlik. On see kirjanduse või inimeste viga? Et meie haritlastel on kättesaadav peale emakeelse keskmiselt paari Euroopa kultuurrahva kirjandus, siis on siin valik lai ja väärtused suured, ning kui kirjanduses ongi eneses mitmed nõrkused, siis ei saa see eemalejäämise otsustavaks põhjuseks. Viimaks aga on inimesed ise ja kõigepäält too, kuidas nad kirjandust vastu võtavad."

* ja H. Visnapuu loo esimene lõik:

"Ööd peaaegu ei olegi. Lemmes hämaruses annab üks päev teisele käe. Pööripäeva õitsemise kõikvõimas kirg on kõrgimal tipul: valendab, roosatab, ruskab, kirendab ja sinetab; mõhitab, vilistab, vidistab, kukub, huilgab ja hõiskab. Küngastel on tuled ja trall. Tuli tervitab tuld, talu talu ning maa maad. Ning maa tervitab päikest. Jaanipäev! Tõuvili on maas, kuid heinategu pole veel aland. Põllumees tõmbab hinge tagasi, et hääs lootuses asuda kasvu ning kevadise külvi koristamisele. Inimene pole üheaasta taim: vahepääl antakse tulevaaastasele rukkiväljale sõnnikut ning hiirud kisuvad musklite pingutades selle vaosse. Jaanipäev. Pööripäev. Seeme on heidet; mis tuleb sest?"

ENNUSTAGE, kuidas võiks autor artikli lõpetada. Kirjutage mõlemale sissejuhatusele Teie arvates sobiv lõppsõna.

avage / Peatekstid/ ja võrrelge enda loodud teksti autori omaga (lugege läbi kolm viimast lõiku artiklist)

lugege D. Palgi artikkel "Kirjanduse lugemisest" tervikuna läbi
millele keskendub D. Palgi artikli lõppsõnas?

Refleksioon Pange rühmatööna kirja pidepunktid, mida sissejuhatust ja lõppsõna kirjutades järgida.

GALERII