Intertekstuaalne eesti kirjanduse programm ERNI http

Intertekstuaalne eesti kirjanduse programm ERNI http://galerii.kirmus.ee/erni/erni.html

Noor-poeedid 20ndail aastail

( E. Nukk ja M. Raud H. Visnapuu valguses )

Evokatsioon: milleks, kellele on vaja poeese, luuletusi? Teeme assotsiogrammi ehk klastri ehk "siilikese".

kellele?
luule
milleks?

Kõigepealt igaüks endale vihikusse, siis koos tahvlile.
Tähenduse mõistmine: palun ava ERNI kirjandusprogrammist Raamatukogu sisukord ja loe läbi E. Nukki "Trioletid amorille".
Täienda oma "siilikest", vastates Nukki luule puhul samadele küsimustele: kellele ja milleks ta luuletab?
Ava nüüd M. Raua luulekogu "Kangastused" samast ja loe läbi 3-4 luuletust omal valikul. Püüa mõistatada ka M. Raua motivatsiooni ja adressaati.
H. Visnapuu kogust "Valit värsid" loe palun "Õudse aja poees", "Kirjad Ingile", "Kõnelused Issandaga".
Kas Visna luule kellele?, milleks? on uudne või ühtib teiste luuletajate omaga?
Mida hindasid 20ndatel aastatel kriitikud noorpoeetide loomingus?

Nukk’ilt on varemini siin, seal mõned luuletused ilmunud, märksa paremad kui need trioletid. Ed. Hubel "Trioletid"/ vt Arhiiv, Koguja sisukord /

Nukk võib saada huvitavaks ja omapäraseks luuletajaks meil, kui ta oma filosoofias on nõudlikumaks läinud ja kui ta vabaluuletuses, mille vastu ta huvi tunneb, on jõudnud välja üksikute ja enam klaarunud vormide ja vormiüleminekuteni.

Ado Kalamees "Kaks uut luuletus-kogu" /Arhiiv, Koguja sisukord /

Naiste suhtes näikse Pärnu luuletajatel mingi põllumajanduslik lähtekoht ühine olevat. Barbarus ütleb naisest:

"oled must muld kire õiele nuppuvale
rammusam põld, nagu kevadiselt ootev"

ja E. Nukk lausub "Proloogis":

"Mees – põldur; naine see on nurm,
kel osaks kanda külvat seeme,
kui oli maitset külvi hurm!
Mees – kündja; naine – ainult nurm.
Ja selleks armukündi teeme:
kui valmind vilja lõikab surm,
et seemne uue annaks nurm, –
nurm – naine! viljaks uus saaks seeme!"

Bernard Linde "Neli luulekogu" /Arhiiv, Koguja sisukord /

Kuidas meeldib Sinule E. Nukki luule?

Üksikult loetuna rahuldab mõnigi luuletus enam-vähem, kuid lugedes neid üksteise järele tunned pettumust.

Samas, ent Mart Raua kohta.

"Henrik Visnapuu kohviku kultuuri eriteadlane või koguni ise oma raamatu arvustuse kirjutaja, nagu Visnapuu omal ajal "Amorese" üle ja laseb oma sõbral (käesoleval korral R. Roht) vaid alla kirjutada." Need eeltoodud asjaolud olid Visnapuu kohta ebaõiged ja sisaldasid avalikku laimu ja teotust, mispärast viimane Tartu-Võru rahukogule Märt Raud’i vastu erakaebtuse sisse andis. "Kirjanik M. Raud laimduse pärast kolmeks kuuks aresti." /Arhiiv, Koguja sisukord /

Noor luuletaja Märt Raud on julenud avalikult ütelda: "Henrik Visnapuu, kohviku kultuuri eriteadlane või koguni ise oma raamatu arvustuse kirjutaja, nagu Visnapuu omal ajal "Amorese" üle ja laseb oma sõbral (käesoleval korral R. Roht) vaid alla kirjutada." ("Pvlht." nr. 46, 17. II 25). Selles leidis Visnapuu enese kohta laimdust ja andis kaebuse kohtule, kes asja seaduse tähe järele ja vormilikult võttes — kohus ei saagi teisiti — Märt Raudi süüdi leidis olevat ja temale raske karistuse — 3 kuud vangistust, määras. Ago Liigolta "Näokatted on heidetud, kinnas visatud" / Peatekstid, 1925 /

Milles on Märt Raud õieti süüdi? Ainult selles, et temal julgust ja ettevaatamatust küllalt oli trükitult seda avaldada, millest avalikult kõneldi, nagu ka Tuglas kohtus tunnistajana seletas, ehk küll ilma kindlate faktideta (Tuglase sõnad "Vaba Maa" järele). samas

Vanema põlve esitaja, August Alle ütleb "Loomingus" nr. 10, 1924. a., lhk 808, avalikult 1900 a. paiku sündinud "noorte poeetide" põlve kohta: "Ei mingisuguseid kultuuri traditsioone! Igasugu nooruse romantikast lage, kõigist, igapäevases elus ainult kahjutoovaist ideepisilasist desinfitseerit sugupõlv." Nii hindab Eesti kirjanikkude liidu ametlik häälekandja noori kaasvõitlejaid! samas

Missuguse aplombiga tuli Mart Raud kirjandusse? Missuguse vastuolu ta ehk endalegi kogemata avastas? Kuidas defineeriksid seda vastuolu?

Kui Henrik Visnapuu ametliku arvustuse ja ametliku seltskonna toetuseta oma esimese koguteosega "läbi on löönud", peame seda sellega seletama, et ta on omapärane nähtus Eesti kirjanduses, mis inimesi, kõige nende iroonia ja usupuuduse pääle vaatamata, sunnib huvile. R. Roht "Henrik Visnapuu: Amores" /Arhiiv, Koguja sisukord/

Nagu Verlaine’il, maksab Visnapuul la musique avant toute chose. Arhitektuuriline meel avaldub Visnapuul stroofide ja salmide kindlas, rikkalikult mitmekülgses ehituses. samas

Veel oleks siin mainida ka Visnapuu "Valit värsid", mis sisaldab kaunis kohaselt tehtud valikus paremad kõigist autori seni–ilmunud luuletustest. August Anni "Eesti luule 1924" / Peatekstid, 1925 /

Missugune on praegu Visna koht eesti kirjanduses? Kui võrrelda tema luulet Nukki-Raua omaga, mida täheldad? Kuidas suhtud Sina Visna luulesse?

Mida Sa arvad vahust kirjanduse ümber 20. sajandi 20ndail aastail? Kas see on Su meelest tingitud poeetide iseloomust, aja keerdkäikudest või millestki muust?

Refleksioon: vaata oma "siilikest" ja täienda uue infoga. Millist laadi on uus info? Klassi tahvlil peaks olema täiendet assotsiogramm. Kas oli vajalik lugeda kriitikat või piisab luule mõistmiseks/ tajumiseks ainult luuletekstist? Kirjuta sellest kümne minuti jooksul oma vihikusse.