Intertekstuaalne eesti kirjanduse programm ERNI
http://galerii.kirmus.ee/erni/erni.html

Kuidas kirjutada sonetti?

Evokatsioon: ajan segi ja jagan lehed välja, et õpilased ise kokku paneksid.

Tean metsi sügavaid, tean suuri laani,
Kun kuusesambad pilvi toetavad,
Kuldkäbivihma alla poetavad
Ja oksad kõrgelt ulatavad maani.

Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani,
Kui haavalehed müha koetavad
Ja mändi ladvul tuuled soetavad
Kui salakutsva vile jumal-Paani.

Ja sääl on metsavaimu koduase.
Sääl jaaniussest hiilgab rohelsammal,
Kui tõrvikmiljonitest surnuhavval.

Ei muid ma sinna vii, ei võõraid ligi lase
Sääl vestlen mina vaid, me sõbrad truud -
Öö, metsavaim, mina ja ei ühtki muud.

Millise luulevormi sa said, kui olete nüüd kõik õiges järjekorras kokku pannud?

Tähenduse mõistmine:

  1. ülesanne
    2.

    Lugeda läbi Jaiki sonetid kogust "Rõuge kiriku kell" ja a) Mart Raua kogust "Kangastused" sonetid "Melankoolne", "Öisel uritunnil"; Visna kogust "Valit värsid" sonett "Noor-Eestile";

    b) Sonetid Jaiki "Rõuge kiriku kellast" ja Erni Hiire kogust "Meeri-Maria-Mari".

    Ühine probleem - Võrdlus Jaiki ja teiste samal ajal sonetivormi harrastanud poeetide vahel. Mis on ühist? Mis on erinevat? (Wenn- diagramm) See peaks olema esimene tasand!

    Millise üldistuseni jõudsime? Kuulame erinevad grupid läbi! Lisame oma ideedele teistelt kuuldu, kui see on meile oluline.

  2. ülesanne

Uurigem kaasaegset arvustust Jaiki luulekogule. Ava Peatekstid, sealt

kriitika: Arthur Roose "Juhan Jaik:"Rõuge kiriku kell. Luuletusi 1918-1922." Uurigem selle arvustuse 2. osa.

Mida peaks soneti kirjutamisel arvestama?

Too AR ideed punktidena välja!

  1. Kõigepealt kindel riimiskeem!

Avage lingid: siin peitubki Jaiki suurim nõrkus (Jaan Kärneri arvustus "Eesti kirjandus 1924. 1. Luule") Otsi üles lõigu algus ─ "Nõnda siis uus laulik Võrumaalt"… kuni "Ja see ei lase tekkida usaldust Jaiki kui luuletaja vastu."

2. Sonetivorm nõuab veel mõttelist üleminekut kahe neljarealise ja kahe kolmerealise salmi vahel, mida on tarvitanud Jaik peaaegu alati. Ent soneti viimasesse ritta surutud mõtte kokkuvõte, väljendus puudub Jaikil suuremalt osalt. Mainitud nõuded on teostatud kõige selgemini sonetis "Kodumets I".

3. Rütmiküsimus on meetrumiküsimus. Sellepärast puudutame pisut värsimõõtu. Kõige sagedamini esineb Jaikil jamb, mis on saanud uuemal ajal iseäranis tarvitatavaks endise saagiva trohheuse asemel. Sest ta annab värsile hoopis suurema voolavuse ja ta tarvitamine on kerge, tarvis vaid asetada värsijala ette ühesilbiline sõna, mille esinemist sel kohal kutsutakse anakruusiks, ja meil ongi käes jamb, endise trohheuse asemel:

¯ - | ¯ - | ¯ - | ¯ - | ¯ - | ¯ - | ¯

4. Kolmas element, millest tahtsin kõnelda Jaiki värsi puhul, oleks sõnastuse piltlikkus ja elavus (epiteet, võrdlus, metafoor jne.). See ala on tähtsamaid igas luuletuses, see on üks neist tegureist, mis lähendab luuletust luulele. Loomulik, et leidub neid Jaikilgi õige rohkesti. Vaatame esmalt võrdlusi, mis tavaliselt kõige tuttavamad.

Leidub küll ka huvitavaid võrdlusi, epiteete ja metafoore, nagu näiteks: "Olli tähed pilvi küllen ripun", "Tõstis virmaliseit metsast üle verisärava koleda pää", "Lei õudus maa päält hamba pilve kinni ja üükull uigas mõtsan nigu kuulja", "Ja tähed vilkusid kui väiksed piibud" jne., kuid neid on ikkagi vähe teiste, kulunud võrdluste kõrval. Jaik oleks pidanud näitama just siin oma algupärast, fantastilist ilmet!...

Ava link: leidub algupärasust ja huvitavust (Ado Kalamees "Kaks uut luuletuskogu") Otsige üles lõik - "Teisena ilmus alles nende päevade sees Juhan Jaik`i "Rõuge kiriku kell"."

Refleksioon: vali üks luuletus kolmest ja võrrelge J. Jaiki sonettega nii sisulises kui ka värsitehnilises plaanis. Hinda sonetivormi kasutamise piire.