Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkt-sio- naalne rühm	Ees- või järelliited nimetuses	Näited	Füüsika-lised omadused	Leidumine, saamine, kasutamine	Keemilised omadused
Alkaanid CnH2n+2 Küllastunud süsivesinkud, milles sp^3 süsinikud (tetraeedrilised süsinikud) on seotud vesinikega.		-aan	CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan	C1-C4 gaasid C5-C16 vedel. C17-…tahked Hüdrofoobsed Süsinikahela pikenedes tihedus, st°,kt° suurenevad. Sama süsinike arvu korral on hargnenud ahela puhul r,st°,kt° väiksem	Maagaas(CH4) Nafta(vedelate alkaanide segu Parafiin(tahke-te alkaanide segu) C5-C9(bensiin) Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel Kasutatakse kütusena ja paljude teiste ainete saam.	1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2®CO2+2H2O 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) a.)lagunemine koostiselelementideks: CH4®C+2H2 b.)krakkimine:C10H22®C5H12+C5H10 c.)isomeerumine: CH3CH2CH2CH3®CH3CH(CH3)CH3 d.)tsükliseerumine: C6H14®C6H12+H2 e.)dehüdrogeenimine: CH3-CH2-CH3®CH2=CH-CH3+ H2 3.)Radikaaliline asendusreaktsioon halogeenidega CH3-CH2-CH3+Cl2®CH3-CHCl-CH3+HCl (radikaal on paardumata elektroniga väga aktiivne osake) Kloori molekuli lagunemisel kiirguse mõjul tekkivad Cl* ründavad alkaani molekuli. Uus radikaaltsenter tekib kõige kergemini selle süsiniku juurde, mis omab kõige rohkem süsinikevahelisi sidemeid. Tekib ahelreaktsioon.
Halogeeno- alkaanid CnH2n+1-Hal ehk R-Hal sp^3-süsiniku juures olev vesinik on asendatud halogeeniga.	-F -Cl -Br -I	Fluoro- Kloro- Bromo- Jodo-	CH3Cl klorometaan (metüülklo-riid) CCl2F2 difluoro-dikloro-metaan	Mõned gaasid, enamus vedel. või tahked . Küllalt suure tihedusega. r M(Hal) ja halogeeni- aatomite arvu kasvuga. Mürgised. Hüdrofoobsed. Head lahustid paljudele hüdrofoobsetel orgaanilistele ainetele. (sarnane lahustub sarnases)	Looduses leidub neid vähe. Saadakse alkaanide halogeenimisel CH4+Cl2® CH3Cl+HCl Neid kas. paljude ainete (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. Kas. lahustina (rasvade,õlide, vaikude jt. lahustamisel). CCl4(tulekust.) CF2Cl2(freoon) Pestitsiidid DDT	Iseloomulikud on nukleofiilsed asendusreaktsioonid. Halogeniidioonid(tugevate hapete happejäägid) kui nõrgad nukleofiilid tõrjutakse tugevamate nukleofiilide( OH^- , RO^-, CN^- , R-NH2 ) poolt välja ja asendatakse.Tugevam nukleofiil ühineb katkenud sideme juurde tekkiva karbokatiooniga (C^+), mis on elektrofiilseks reaktsioonitsentriks. a.)H H | | H-C^d^+-Cl^d^- +Na^+OH^- ®H-C-OH +NaCl | | (alkohol) (metanool) H H b.)C^d^+ H3Cl^d^- + C 2H5O^-Na^+ ® CH3OC2H5 + NaCl (eeter) (etüülmetüüleeter) c.) C^d^+ H3Cl^d^- + K^+CN^- ® CH3CN + KCl (nitriil) (metüülnitriil) d.) C^d^+ H3Cl^d^- + CH3N^d^-H2 ® CH3N^+H2CH3*Cl^- (ammooniumsool) (dimetüülammooniumkloriid)

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkts. rühm	Ees-või järel-liide	Näited	Füüsikalised omadused	Leidumine või saamine ja kasutamine	Keemilised omadused
Alkohol CnH2n+1OH R-OH Tetraeedrilised süsinikud (sp^3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- rühmaga	-OH	-ool hüdroksü-	CH3OH Metanool C2H5OH Etanool C2H4(OH)2 Etaandiool C3H5(OH)3 Propaan- triool	Hüdrofiilsed tänu H-sidem. moodustumisele. Mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees. kt°, st° ahela pikenemisel ja H-sidemete rohkenemisel (rohkem OH-sid) C1-C11 vedelikud C12-C20 tardunud rasva sarnased C21-… tahked Metanool-väga mürgine. Etanool-narkootilise toimega	Etanooli saadakse 1.) sahhariidide kääritamisel: C6H12O6®2C2H5OH+2CO2 2.) eteeni hüdraati-misel: CH2=CH2+ H2O® C2H5OH 3.) halogeenoalkaani reageerim. leelisega: C2H5Cl+NaOH®C2H5OH+NaCl Kasut. lahustina, meditsiinis, kosmeetikas, konserveerimisel, värvi-ja lakitööstuses, kütusena, alkohoolsete jookide koostises.	1.) Põlemine (täielik põlemine): C2H5OH+3O2®2CO2+3H2O 2.) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na®2 C2H5ONa + H2 naatriumetanolaat 3.) dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH® CH2=CH2+ H2O b.) 2 C2H5OH®C2H5-O-C2H5+ H2O 4.) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) a.)aldehüüdiks: C2H5OH + 0,5 O2®CH3CHO+ H2O b.) karboksüülhappeks: C2H5OH + O2®CH3COOH+ H2O 5.) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2®C2H6+ H2O 6.) reag. karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH®HCOOC2H5+ H2O 7.) reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHO®CH3CH(OH)OC2H5 b.) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid: CH3CH(OH)OC2H5+ C2H5OH® CH3CH(OC2H5)2+ H2O 8.) reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl® C2H5Cl+ H2O
Alkoholaat CnH2n+1ONa R-OMe Alkoholi sool	-OMe	-olaat	C2H5ONa Naatrium- etanolaat	Hüdrofiilsed tahked ained	Saadakse alkoholide reag. leelismetallidega: 2C2H5OH+2K®2C2H5OK+H2	1.) reag. veega: C2H5ONa + H2O® C2H5OH+ NaOH 2.) reag. halogeenoalkaaniga: C2H5ONa+CH3Cl® C2H5-O-CH3 + NaCl

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkt- sionaal-ne rühm	Ees- või jarel-liited	Näited	Füüsika- lised omadused		Füüsika- lised omadused	Keemilised omadused
Amiin R-NH2 (primaarne) R-NH-R` (sekundaarne) R-NR`R`` (tertsiaarne) Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks või mitu vesinikku on asendatud alküülrühmaga.	-NH2	-amiin amino-	CH3NH2 metüülamiin (CH3)2NH dimetüül- amiin (CH3)3N trimetüül- amiin CH3NHC2H5 etüülmetüül-amiin	Ebameeldiva lõhnaga. Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. Tertsiaarsetel amiinidel (R3N –del) H-sidemed puuduvad ning nende lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad.	Amiinid tekivad looduses mikrobioloogilisel lagunemisel (laipades, fekaalides, roiskumisel, soolakalas jne.). Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine saadakse madalamatest amiinidest ka halogeenoalkaanide ja leeliste toimel: C2H5Cl+NH3®C2H5N^+H3Cl^- Etüülammooniumkloriid C2H5N^+H3Cl^-+KOH®C2H5NH2+KCl+H2O (primaarne amiin) C2H5NH2+CH3Cl+NaOH® C2H5NHCH3+NaCl+H2O (sekundaarne amiin) C2H5NHCH3+ C3H7Cl+KOH® C2H5N(CH3)C3H7+KCl+H2O (tertsiaarne amiin)		Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H^+): R-NH2+ H^+®R-N^+H3(alküülammooniumioon) 1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega: CH3NH2+HCl®CH3N^+H3Cl^- 2.) reag. halogeenoalkaanidega: CH3NH2+C2H5Cl®CH3N^+H2C2H5Cl^- Etüülmetüülammooniumkloriid Tekkinud ammooniumsoola neutraliseerimisel leelisega saadakse amiin: CH3N^+H2C2H5Cl^-+KOH®CH3NHC2H5+KCl+H2O

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkt- sionaal-ne rühm	Ees- või jarel-liited	Näited	Füüsika- lised omadused	Leidumine, saamine, kasutamine	Keemilised omadused
Küllastumata ühendid Alkeenid CnH2n Kaks planaarset sp^2 süsinikku on seotud lisaks s-sidemele ka p-sidemega Alkadieenid CnH2n-2 Alküünid CnH2n-2 Kaks lineaarset sp süsinikku on seotud lisaks s-sidemele veel kahe p-side-mega.Süsinike vahel on kolmikside.	= (üks kaksikside = = (kaks kaksik-sidet) º (üks kolmik-side)	-een -dieen -üün	CH2=CH-CH3 Propeen CH2=CH-CH=CH2 1,3- butadieen (but-1,3-dieen) CHºCH Etüün CH3-CH2-CºCH 1-butüün (but-1-üün) CHºC-CH=CH2 3-buteen-1-üün (but-3-een-1-üün)	Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidele. Hüdrofoobsed.	Küllastumata ühendeid saadakse alkaanide dehüdrogeenimisel: CH3-CH3®CH2=CH2+H2 2CH4®CHºCH+H2 Laboratoorselt saad.: C2H5OH® CH2=CH2+H2O CaC2+H2O®Ca(OH)2+C2H2 Eteeni kasut piirituse, sünteetilise kautsùki , plastmasside, mootorikütuste jne. tootmiseks. Alkadieene sisaldab looduslik kautsuk ja alkadieene kasut sünteetilise kautsuki tootmiseks. Etüüni kas. metallide keevitamisel ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne.	I Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid p-side on nukleofiilsustsentriks, mida ründavad elektrofiilsustsentrid. . Liitumise käigus p-side katkeb. Küllastumata ühenditege võivad liituda vesinikhalogeniidid, halogeenid, vesinik, vesi ja nad võivad ka polümeeruda. Vesinik liitub selle süsiniku juurde, kus enne oli rohkem vesinikke(Markovnikovi reegel). 1.) liitumine HCl-ga: CH2=CH-CH3+ HCl®CH3-CHCl-CH3 2.) liitumine veega: CH2=CH-CH3+H2O®CH3-CH(OH)-CH3 3.) liitumine H2-ga (hüdrogeenimine): CH2=CH-CH3+H2®CH3-CH2-CH3 4.) liitumine Br2-ga: CH2=CH-CH3+Br2®CH2Br-CHBr-CH3 5.) polümeerumine (monomeeride liitumine p-sidet omavate süsinike vahel. n on ühinevate monomeeride arv ja sulgudesse paigutatava elementaarlüli(korduv osa)taga olev n on polümerisatsiooni aste.): n CH2=CH-CH3®(-CH2-CH-)n ½ CH3 (monomeer) (polümeer) Alküünide reaktsioonid on analoogsed. Alküünide puhul võib liitumine toimuda kaks korda, kuna p-sidemeid on neis kaks.. II Põlemine 1.täielik pölemine: C2H4+3O2®2CO2+2H2O 2.mittetäielik põlem.:C2H4+2O2®CO2+2H2O+C III Oksüdeerumine (KmnO4-ga): a.) külmalt: CH2=CH2 ®HO-CH2-CH-OH (etaandiool) b.) kuumalt: CH2=CH2®2HCHO (etanaal)

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkt- sionaal-ne rühm		Näited	Füüsika- lised omadused	Leidumine, saamine, kasutamine	Keemilised omadused
Karbonüül- ühendid Aldehüüdid CnH2n+1CHO R-CHO Aldehüüdid on ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketoonid R-CO-R	-CHO -CO-	-aal -oon	HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal CH2=CH2CHO Propenaal ehk akroleiin CH3-CO-CH3 Propanoon ehk Atsetoon CH3-CO-C4H9 2-heksanoon	Madalamadkarbonüül-ühendid on kergesti lenduvad ja vees lahustuvad vedelikud. Kõrgematel lahustuvus väheneb. (karb.rühm on küll polaarne, aga H-side-meid ei moodusta.) Osadel meeldiv lõhn, osadel ebameeldiv. Füüs om. on analoogsed aldehüüdide-ga.	40%-line metanaali lahus on formaliin, mis on desinfits.vahend Metanaali kasut. polümeeride saamiseks. Etanaal tekib organismis etanooli oksüdeerumisel olles peamiseks alkoholimürgituse põhjustajaks. Väga mürgine akroleiin tekib rasva pannil kõrvetamisel. Sellest tuleks hoiduda! Aldehüüde saadakse: a.)alkoholide katalüüti-lisel oksüdatsioonil: C2H5OH+0,5O2® CH3CHO+ H2O b.)karboksüülhapete redutseerumisel: HCOOH+H2® HCHO+H2O Atsetoon on väga hea lahusti. (Küünelaki eemaldaja). Mürgine. Saam.: CH3CH(OH)CH3+0,5O2® CH3-CO-CH3+H2O	Kuna aldehüüdrühmas oleva süsiniku o.-a. on +I, siis aldehüüdid võivad nii oksüdeeruda (o.-a. suureneks) kui ka redutseeruda (o.-a. väheneks). 1.) aldehüüdide oksüdeerumine karboksüülhappeks: HCHO + Ag2O®HCOOH+ 2Ag (hõbepeegli reakts.) HCHO+CuO®HCOOH+Cu2O 2.) aldehüüdide redutseerumine alkoholiks: HCHO+H2®CH3OH 3.) aldehüüdide reag. alkoholidega. Tekivad poolatsetaalid, alkoholi liia korral atsetaalid. HCHO+C2H5OH®HCH(OH)OC2H5 (poolatsetaal: etoksümetanool) HCH(OH)OC2H5 + C2H5OH®H2C(OC2H5)2 (atsetaal (dieeter): dietoksümetaan) Ketoonid on vähem reaktsioonivõimelised kui aldehüüdid, kuid reaktsioonid on analoogsed . Oksüdeerumise suhtes on nad vastupidavamad: hõbepeegli reaktsiooni ei toimu ketoonidel. 1. redutseerumine alkoholiks: CH3-CO-CH3+ H2®CH3CH2(OH)CH3 2. reag. alkoholidega: CH3-CO-CH3+ C2H5OH®(CH3)2C(OH)OC2H5 (CH3)2C(OH)OC2H5+ C2H5OH®(CH3)2C(OC2H5)2

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkts. rühm	Ees/ järel-liited	Näited	Füüs. omadused	Leidumine, Saamine, Kasutamine	Keem.omadused
Rasvhape: RCOOH Hargnemata ahela ja paarisarvulise üle 10-ne C-arvuga karboksüülhape, mille jääke sisaldavad rasvad.	^-COOH	-hape	Küllastunud rasvhapped: · C17H35COOH Oktadekaanhape e. stearhape · C15H31COOH Heksadekaanhape e. palmithape	Kuna tegemist on karboksüül- hapetega, on rasvha- petel sarnased füüsikalised omadused: moodustavad H-sidemeid, mistõttu on ka kõrgema keemistem- peratuuriga. Pikade C-ahelate tõttu lahustu- vad halvas- ti vees.	Rasvhappeid toodetakse taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest. Neid kasutatakse seebi valmistamisel, kosmeetikas. Olulised on küllastumata rasvhapped,mida organism ei suuda ise sünteesida. Saadakse rasvade hüdrolüüsil: C3H5(OOCC17H31)3+3H2OÞ C2H5(OH)3+3HOOCC17H31	Keemilised om. on samad, mis karboksüülhapetel: reag. Metallidega, metallioksiididega,alustega, nõrgema happe sooladega , alkoholidega, vesinikuga. Eriline on reageerimine propaantriooliga(glütserool): C3H5(OH)3+3HOOCC17H35Þ C3H5(OOCC17H35)3+3H2O Küllastumata rasvhappeid küllastatakse hüdrogeenimisel (+H2): C17H33COOH+ H2Þ C17H35COOH Seep tekib reag. leelisega: C17H35COOH+ NaOHÞ C17H35COONa+ H2O (NaOH-ga tahke,KOH-ga vedel seep)
			Küllastumata rasvhapped: · C17H33COOH 9-oktadetseenhape e olehape · C17H31COOH 9,12-oktadekadieenhape e. linoolhape · C17H29COOH 9,12,15-oktadekatrieenhape e. linoleenhape
AMIID karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH- rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm RCONH2	-CONH2	-amiid	· CH3CONH2-etaanamiid · CH3CON(C2H5)2 - N,N-dietüületaanamiid · CH3CON(CH3 )(C2H5) - N-etüül-N-metüületaanamiid	Amiidid on kristalsed tahked ained (va.HCONH2, mis on vedelik). Puhtad amiidid on lõhnata ühendid. Madalamad amiidid lahustuvad vees (H- sidemed, lühike ahel), stº ja ktº suhteliselt kõrged tänu vesiniksideme-tele.	Saab: ester+ammoniaak= amiid+alkohol CH3COOC2H5+NH3Þ CH3CONH2+C2H5OH Ester+amiin= amiid+alkohol CH3COOC2H5+CH3NH2Þ CH3CONHCH3 Amide saadakse karboksüülhapete derivaatidest ja kõik need reaktsioonid on nukleofiilse asenduse tüüpi.	· Happeline hüdrolüüs: H^+ CH3CONH2+H2OÞ CH3COOH+NH4^+ · Aluseline hüdrolüüs CH3CONH2+NaOHÞ CH3COONa+NH3 CH3CONHCH3+NaOHÞ CH3COONa+CH3NH2

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkt- sionaalne rühm		Näited	füüsika- lised omadused	Leidumine, saamine, kasutamine	Keemilised omadused
Estrid R – COO - R` Estrid on karboksüül- hapete funktionaal- derivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Rasvad CH2 – O – CO–R1 ׀ CH2 – O – CO –R2 ׀ CH2 – O – CO –R3 Rasvad on glütserooli triestrid karboksüül- hapetega (rasvhapetega)	- COOR`	- aat	HCOOCH2CH3 Etüülmetanaat C4H9COOC6H13 Heksüülpentanaat CH2OOCC17H35 ׀ CH-OOCC17H33 ׀ CH2OOCC17H31 glütserüülstear- olelinolaat CH2OOCC17H35 ׀ CH-OOCC17H35 ׀ CH2OOCC17H35 glütserüültristearaat	Vedelad või tahked ained, paljudel meeldiv lõhn. Osadel estritel on narkootiline toime. Organismis lagunemisel võivad estritest tekkida väga mürgised ained. Rasvad on väga hüdrofoobsed, st nad ei märgu ega lahustu vees. Küllastunud rasvhapetest (stear-, palmit- ja võihape) moodustatud rasvad on tahked. Küllastumata rasvhapetest (ole-, linool- ja linoleenhape) moodustatud rasvad on vedelad (õlid).	Saamine: karboksüülhape + alkohol=>ester + vesi Tööstuslik saamine: ümber- esterdamine ehk ühest estrist saadakse teine. Kasutamine: värvid, lakid, lahustid, puuviljaessentsid, karastusjookide ja kondiitri- toodete maitseainetena, vahad. Looduslikke rasvu leidub enamikes elusorganismides, kusjuures maismaaloomade rasvad on enamasti tahked ja mereloomade rasvad ning taimerasvad on enamasti vedelad. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Inimesele on eluliselt tähtsad linool- ja linoleenhape – asendamatud rasvhapped. Rasvu kasutatakse seebi, lakkide, ravimite ja kosmeetiliste vahendite valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest: C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH => C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks kasutatakse hüdrogeenimist: C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2 => C3H5(OOCC17H35)3	1. Happeline hüdrolüüs (reageerimine veega vesinikiooni abil) CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + C2H5OH ester + vesi => karboksüülhape + alkohol 2. Leeliseline hüdrolüüs (reageerimine alusega) CH3COOC2H5 + KOH => CH3COOK + C2H5OH ester + leelis => sool + alkohol 1. Happeline hüdrolüüs C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O => C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi => glütserool + rasvhape 2. Leeliseline hüdrolüüs C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH => C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi => glütserool + seep

Aineklass, üldvalem, mõiste	Funkt- sionaal-ne rühm	Ees- või jarel-liited	Näited	Füüsika- lised omadused	Leidumine, saamine, kasutamine	Keemilised omadused
Sahhariidid: Polühüdroksü-karbonüül-ühendid Monosahhariid (aldoosid) (ketoosid) Disahhariidid Polüsahhariid	-OH rühmad ja -CHO või-CO- rühm	-oos	Heksoosid: C6H12O6 glükoos (viinamarjasuhkur) C6H12O6 fruktoos (puuviljasuhkur) Pentoosid: C5H10O5 riboos C5H10O4 desoksü-riboos C12H22O11 Sahharoos e. tava-line suhkur koosneb glükoosi- ja fruktoosijäägist C12H22O11 Laktoos e. piima-suhkur koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. C12H22O11 Maltoos e. linnase- suhkur (C6H10O5)n Tärklis(a-glükoosi jääkide polumeer) (C6H10O5)n Tselluloos (b-glükoosijääkide polümeer)	Vees lahustuv, magusa maitsega. Vees lahustuv, glükoosist magusam. Tavaline suhkur. Vees lahustuv, glükoosist magusam, fruktoo- sist vähem magus. Tärklis on valge,vees mittelahustuv, kuumas vees kliistri moodustav	Sahhariidid tekivad taimedes fotosünteesil: 6CO2+6H2O®C6H12O6+ 6O2 Glükoosi ja fruktoosi leidub rohkesti marjades, puuviljades, mees jne. Riboos kuulub nukleiinhappe RNA ja nukleotiidi ATP koostisse ja desoksüriboos DNA koostisse. Saadakse suhkruroost või sukkrupeedist. Tähtis toiduaine. Leidub piimas ja piimatoodetes. Leidub idandatud odras.e. linnastes. Kasut. õlle valmistamisel Tärklis on paljudes taimedes varuaineks (viljaterades, riisis, kartulimugulates). Tselluloos on levinuim org. aine Maal. Taimede rakukestad. Puit, puuvill jt	Monosahhariidide keemil. omadused tulenevad funktsionaalsetest rühmadest:glükoosil on alkoholidele ja aldehüüdidele iseloomulikud omadused: 1.) alkoholaatide teke (reag. aluste või metallidega) 2.) hõbepeegli reakts.(ahelvorm reag.Ag2O-ga. 3.) dehüdratatsioon: 2 C6H12O6®C12H22O11+H2O Tekivad disahhariidid ja eraldub vesi. 4.) glükoosi käärimisel pärmseente mõjul tekib etanool C6H12O6®2C2H5OH+2CO2 Piimhappelisel käärimisel piimhappebakterite mõjul tekib piimhape: C6H12O6®2 CH3CH(OH)COOH 5.) täielikul oksüdatsioonil( glükolüüsil organismis) (hingamisel) eralduvad süsihappegaas ja vesi: C6H12O6+6O2®6CO2+6H2O Disahhariidide peamine keemiline omadus on hüdrolüüs: C12H22O11+H2O® C6H12O6+ C6H12O6 sahharoos glükoos fruktoos Invertsuhkur C12H22O11+H2O® C6H12O6+ C6H12O6 Laktoos glükoos galaktoos C12H22O11+H2O® C6H12O6+ C6H12O6 Maltoos glükoos glükoos Polüsahhariidide peamine keemil. om. on hüdrolüüs: (C6H10O5)n+nH2O®n C6H12O6