Kood

Aeg

Klass

Õpetaja

KE 4

2008-IV

11d

 

H.Pähno

Teema

Orgaaniline keemia II

 

Kursuse eesmärgiks on õpilastel omandada:

1.      Orgaanilise keemia põhimõisted

2.      Orgaaniliste ainete struktuur, isomeeria ja nomenklatuur

3.      Füüsikaliste omaduste võrdlus lähtudes orgaaniliste ainete struktuurist

4.      Keemiliste omaduste tundmine ja ennustamine lähtuvalt struktuurist

5.      Keemiliste reaktsioonide mehhanismid

6.      Tunda tähtsamaid orgaanilisi ühendeid ja nende seost igapäevaeluga

7.      Ülesannete lahendamine

 

Meetodid: loeng, seminar, iseseisev töö

 

Nädal

Kursuse sisu õppetundide kaupa

Seosed

Uued mõisted

1.

Karbonüülühendid

Karbonüülühendite nomenklatuur ja isomeeria

 

Karbonüülühendite omadused

 

Tähtsamad aldehüüdid ja ketoonid

 

Polaarne kov. side

Karbonüülrühm, karbonüülühendid, aldehüüdrühm, aldehüüd, ketorühm, ketoon, poolatsetaal, atsetaal

2.

Sahhariidid

Sahhariidide mõiste ja liigitus.

 

Monosahhariidid.

 

Disahhariidid.

 

Seosed bioloogiaga

Mitmefunktsionaalsed ühendid, sahhariidid, monosahhariidid, oligosahhariidid, aldoos, ketoos, lineaarne vorm, tsükliline vorm, a-vorm, b-vorm, glükosiid, disahhariid, invartsuhkur.

3.

Polüsahhariidid

 

Kontrolltöö nr.7

 

Karboksüülühendid

Karboksüülhapete nomenklatuur ja isomeeria

 

Seosed bioloogiaga

Polüsahhariidid, polümerisatsioon, polükondensatsioon.

Karboksüülrühm, karboksüülhape

4.

Karboksüülhapete omadused.

 

Estrid.

 

Amiidid.

 

Seosed igapäevaeluga

Laengu delokalisatsioon, hüdroksühape, rasvhape, dihape, küllastumata hape, ester, amiid, asendusderivaat, funktsionaalderivaat, hüdrolüüs, happeline hüdrolüüs, aluseline hüdrolüüs, vaha

5.

Rasvad ja valgud

Rasvad.

 

Aminohappped

 

Kontrolltöö nr. 8

 

Seosed bioloogia ja igapäevaeluga

Rasv, küllastumata rasvhape, küllastunud rasvhape, asendamatu rasvhape, seep, aminohape, kodeeritav aminohape, polüamiid, polüpeptiid, peptiidside,

6.

Valgud

 

Harjutustund : ülesannete lahendamine.

 

Harjutustund: ettevalmistus arvestuseks

 

Seosed bioloogia ja varemõpituga,

 

valgud, lihtvalgud, liitvalgud, denatureerumine

7.

Konsultatsioon

 

Arvestus nr. 4

 

 

 

 

 

 

Hindamine:

Töötulemuste hindamiseks teostatakse kursuse jooksul kaks kontrolltööd ja üks arvestus.

Kontrolltöid tehakse kursuse alguses kindlaksmääratud kuupäevadel. Kontrolltöö on kirjalik töö, mis hõlmab õpitud materjali. Töö kestus on 45 min.Järeltöid ei teha.

Kui mõni kontrolltöö on põhusega puudumise tõttu tegemata, siis tuleb kindlasti sooritada arvestus.  Põhjuseta kontrolltööst puudumise korral ei lubata arvestusele.

Arvestuse vormiks on kirjalik töö, mis hõlmab kogu kursuse materjali ja kestab max.  90 min. Arvestusest vabastamise kord lepitakse kokku kursuse alguses.

Kursusehinnet mõjutavad ka kontrolltööde hinded, kui need erinevad arvestuse hindest üle ühe palli. Põhjusega puudumise korral on võimalik teha järelarvestust

2 korda, põhjuseta puudumise korral 1 kord.

 

Õppekirjandus ja kasutatavad lisavahendid:

1. Õpik:            A. Tuulmets <<Orgaaniline keemia 11. klassile>> AS BIT, 2002

2. Töövihik:     L. Karolin   <<Orgaanilise keemia ülesanded>>    AS BIT, 2007

3. Ül. Kogu:     L. Paaver, J. Vene <<Keemia ülesanded 11.kl.>>  Koolbri,   1998