Tekst
[Teksti põhiosad] [Rea ja lõigu (peatüki) vahetamine] [Esiletoomised (rõhutamised)] [Valmistöödeldud tekst] [Erimärgid]
Teksti põhiosad
HTML-teksti põhiosadeks on päis (<HEAD>...</HEAD>-osa) ja tekst (<BODY>...</BODY>-osa). Allpool vaatlemegi HTML-dokumendi struktuuri määravaid koode.
<HTML>-kood teatab, et tegemist on HTML-tekstiga. HTML-tekstide kirjutamise hea tooni juurde kuulub nende alustamine koodiga <HTML> ning lõpetamine koodiga </HTML>.
<HTML>-koodile järgneb <HEAD>...</HEAD>-osa, mille abil teatatakse üldandmed teksti kohta ning järgmise koodi abil ka üldpealkiri:
<TITLE>Kogu teksti pealkiri</TITLE> - see pealkiri on nähtav kogu teksti vaatlemise aja (Lynx'i kasutamisel näiteks ekraani parempoolses ülanurgas).
<HEAD>-osale järgneb <BODY>...</BODY> -osa, mis sisaldab juba teksti enda.
Lühinäide terviklikust HTML-dokumendist võiks olla järgmine:
<HTML>
<HEAD>
<TITLE>PEALKIRI</TITLE>
</HEAD>
<BODY>
Tekst ise ...
</BODY>
</HTML>
Rea ja lõigu (peatüki) vahetamine
HTML ei aktsepteeri tekstiredaktorite abil tehtud rea- ja lõiguvahetusi - nende näitamiseks on HTML-keelel oma koodid. Seejuures reavahetuskoodi (<BR>) alusel ei jäeta järgnevat rida tühjaks, lõiguvahetuskoodi (<P>) korral aga jäetakse nagu järgnevast näitest ilmneb:
Rida katkestatakse<BR> ja jätkatakse ...
näeb välja sellisena:
Rida katkestatakse
ja jätkatakse ...
Kuid
Rida katkestatakse<P> ja jätkatakse ...
näeb aga välja sellisena:
Rida katkestatakse
ja jätkatakse ...
Pealkirja järel lõiguvahetust näidata pole tarvis, sest sinna jäetakst tühi rida niikuinii.
Tekstiosi võib üksteisest eraldada ka horisontaaljoone (<HR>) näitamise teel:
rida enne joont
rida pärast joont
Esiletoomised (rõhutamised)
Põhiliste esiletoomisvahenditena võib HTML-keeles kasutada teksti esitamist rasvases kirjas, kaldkirjas, allajoonitud kirjas. Neid saab teha kahel viisil.
Esmalt nn. füüsilised märgendid
(<B>) bold - rasvane kiri,
(<I>) italic - kaldkiri,
(<U>) underline - allajoonimine
(<S>) strike - läbijoonitud
(<EM>) emphasis - rõhutus (emphasis), tavaliselt kaldkiri või rasvane kaldkiri
(<DFN>) definitsioon - tavaliselt rasvane kaldkiri
(<CITE>) tsitaat - tavaliselt kaldkiri
(<CODE>) programmitekst - tavaliselt sansseriikiri (nagu <PRE>) jne,
Teine, üldiselt soovitavam võimalus on aga kasutada loogilist märgendamist, mis annab paindlikuma esiletoomise - iga brauser saab kasutada omaenda rõhutusmehhanisme (kui kasutatav brauser ei suuda näidata kaldkirja, saab selle asendada mõne muu rõhutusviisiga).
Indeksite esitamiseks (nihkega üles või alla) on märgendid <SUP> (superscript - ülemine indeks) või <SUB> (subscript - alumine indeks).
NB! Kõik siintoodud märgendid on paarismärgendid, mis paigutatakse vastava tekstilõigu algusesse ja lõppu.
Valmistöödeldud tekst
Varemkujundatud teksti saab soovi korral jätta HTMLi poolt töötlemata, kasutades koodi <PRE>. Näiteks tekst
<PRE><FONT SIZE="3" FACE="Courier">
1. lahtri 1. rida 2. lahtri 1. rida
1. lahtri 2. rida 2. lahtri 2. rida
</FONT></PRE>
paistab WWW kaudu vaadelduna nii nagu ta esitati:
1. lahtri 1. rida 2. lahtri 1. rida
1. lahtri 2. rida 2. lahtri 2. rida
Erimärgid
Märkidel < ja > on HTMLis eritähendus, mistõttu neid sellistena tekstis kasutada ei saa. Tarbe korral tuleb nad tekstis näidata järgmisel viisil (Escape-sekventsidena):
< = <
> = >
Toome siinkohal ära veel mõnede enamkasutatavate märkide esitamise viisi (kakas viimast pole LYNXis nähtavad):
& = &
" = "
® = ®
© = ©
Kui HTML-teksti kirjutamisel pole kasutusel 8-bitine märgistik, siis tuleb täpitähed asendada järgistega (Escape-sekventsidega):
ä = ä
Ä = Ä
ö = ö
Ö = Ö
å = å
Å = Å
ü = ü
Ü = Ü
õ = õ
Õ = Õ