Tekst

 [Teksti põhiosad] [Rea ja lõigu (peatüki) vahetamine] [Esiletoomised (rõhutamised)] [Valmistöödeldud tekst] [Erimärgid]


Teksti põhiosad

 HTML-teksti põhiosadeks on päis (<HEAD>...</HEAD>-osa) ja tekst (<BODY>...</BODY>-osa). Allpool vaatlemegi HTML-dokumendi struktuuri määravaid koode.

<HTML>-kood teatab, et tegemist on HTML-tekstiga. HTML-tekstide kirjutamise hea tooni juurde kuulub nende alustamine koodiga <HTML> ning lõpetamine koodiga </HTML>.

<HTML>-koodile järgneb <HEAD>...</HEAD>-osa, mille abil teatatakse üldandmed teksti kohta ning järgmise koodi abil ka üldpealkiri:

<TITLE>Kogu teksti pealkiri</TITLE> - see pealkiri on nähtav kogu teksti vaatlemise aja (Lynx'i kasutamisel näiteks ekraani parempoolses ülanurgas).

<HEAD>-osale järgneb <BODY>...</BODY> -osa, mis sisaldab juba teksti enda.

Lühinäide terviklikust HTML-dokumendist võiks olla järgmine:

 
<HTML>
   <HEAD>
      <TITLE>PEALKIRI</TITLE>
   </HEAD>
   <BODY>
      Tekst ise ...
   </BODY>
</HTML>

Rea ja lõigu (peatüki) vahetamine

 HTML ei aktsepteeri tekstiredaktorite abil tehtud rea- ja lõiguvahetusi - nende näitamiseks on HTML-keelel oma koodid. Seejuures reavahetuskoodi (<BR>) alusel ei jäeta järgnevat rida tühjaks, lõiguvahetuskoodi (<P>) korral aga jäetakse nagu järgnevast näitest ilmneb:

 
Rida katkestatakse<BR> ja jätkatakse ...
näeb välja sellisena:

Rida katkestatakse
ja jätkatakse ...

Kuid

 
Rida katkestatakse<P> ja jätkatakse ...
näeb aga välja sellisena:

Rida katkestatakse

ja jätkatakse ...

Pealkirja järel lõiguvahetust näidata pole tarvis, sest sinna jäetakst tühi rida niikuinii.

Tekstiosi võib üksteisest eraldada ka horisontaaljoone (<HR>) näitamise teel:

rida enne joont
rida pärast joont


Esiletoomised (rõhutamised)

 Põhiliste esiletoomisvahenditena võib HTML-keeles kasutada teksti esitamist rasvases kirjas, kaldkirjas, allajoonitud kirjas. Neid saab teha kahel viisil.

Esmalt nn. füüsilised märgendid Teine, üldiselt soovitavam võimalus on aga kasutada loogilist märgendamist, mis annab paindlikuma esiletoomise - iga brauser saab kasutada omaenda rõhutusmehhanisme (kui kasutatav brauser ei suuda näidata kaldkirja, saab selle asendada mõne muu rõhutusviisiga).

Indeksite esitamiseks (nihkega üles või alla) on märgendid <SUP> (superscript - ülemine indeks) või <SUB> (subscript - alumine indeks).

NB! Kõik siintoodud märgendid on paarismärgendid, mis paigutatakse vastava tekstilõigu algusesse ja lõppu.


Valmistöödeldud tekst

 Varemkujundatud teksti saab soovi korral jätta HTMLi poolt töötlemata, kasutades koodi <PRE>. Näiteks tekst

 
<PRE><FONT SIZE="3" FACE="Courier">
     1. lahtri 1. rida      2. lahtri 1. rida
     1. lahtri 2. rida      2. lahtri 2. rida
</FONT></PRE>
paistab WWW kaudu vaadelduna nii nagu ta esitati:

 
     1. lahtri 1. rida      2. lahtri 1. rida
     1. lahtri 2. rida      2. lahtri 2. rida

Erimärgid

 Märkidel < ja > on HTMLis eritähendus, mistõttu neid sellistena tekstis kasutada ei saa. Tarbe korral tuleb nad tekstis näidata järgmisel viisil (Escape-sekventsidena):

 
   <  = &lt;
   >  = &gt;
Toome siinkohal ära veel mõnede enamkasutatavate märkide esitamise viisi (kakas viimast pole LYNXis nähtavad):

 
   &  = &amp;
   "  = &quot;
   ®  = &reg;
   ©  = &copy;
Kui HTML-teksti kirjutamisel pole kasutusel 8-bitine märgistik, siis tuleb täpitähed asendada järgistega (Escape-sekventsidega):

 
   ä = &auml;
   Ä = &Auml;
   ö = &ouml;
   Ö = &Ouml;
   å = &aring;
   Å = &Aring;
   ü = &uuml;
   Ü = &Uuml;
   õ = &otilde;
   Õ = &Otilde;