CGI Tutvustus.

Sissejuhatus.

CGI (Common Gateway Interface) on standard servermasinas jooksvate programmidega suhtlemiseks. Sellised programmid asuvad tavaliselt kataloogis /cgi-bin/ või on laiendiga .cgi. CGI programmide standard sisendiks (STDIN) on WWW browseri poolt saadetud infojada ja väljundiks (STDOUT) WWW browserile saadetav infojada. Cache serverid CGI programmiga vahetatud infot tavaliselt ei puhverda.

Keel.

CGI programm võib olla kirjutatud põhimõtteliselt suvalises keeles. Suur osa CGI programme on kirjutatud C-s, Perlis või mõnes UNIX shellis.

Näide lihtsast CGI scriptist (Perl), mis näitab kõiki tema keskonnamuutujaid.

#!/usr/local/bin/perl

print "Content-type: text/html\n\n";
while (($key, $val) = each %ENV) {
        print "$key = $val<BR>\n";
}

Sellise prograammi käivitamise tulemusena tekib järgmine väljund:

SERVER_SOFTWARE = Apache/1.1.0
GATEWAY_INTERFACE = CGI/1.1
DOCUMENT_ROOT = /usr/local/etc/httpd/htdocs
REMOTE_ADDR = 193.40.112.60
SERVER_PROTOCOL = HTTP/1.0
REQUEST_METHOD = GET
REMOTE_HOST = nuhk.rei.ee
QUERY_STRING = bla
HTTP_USER_AGENT = Mozilla/2.02 (X11; I; Linux 1.2.13 i486)
PATH = /bin:/usr/bin
HTTP_CONNECTION = Keep-Alive
HTTP_ACCEPT = image/gif, image/x-xbitmap, image/jpeg, image/pjpeg, */*
SCRIPT_NAME = /cgi-bin/test-cgi
SCRIPT_FILENAME = /usr/local/etc/httpd/cgi-bin/test-cgi
HTTP_PRAGMA = no-cache
SERVER_NAME = www.keila.edu.ee
HTTP_COOKIE = Keila=nuhk7527836863883107
SERVER_PORT = 80
HTTP_HOST = www.keila.edu.ee
SERVER_ADMIN = webmaster@keila.edu.ee

Samasuguse väljundi tekitab ka järgnev C-s kirjutatud programm:

#include <stdlib.h>
#include <stdio.h>

void main()
{
int i;

printf("Content-type: text/html\n\n");

for (i=0; environ[i] != NULL; ++i)
        printf("%s <BR>\n", environ[i]);
}

Muutujad.

Käivitamine.

CGI programm käivitatakse HTTP serveri poolt kui viimane saab vastava päringu. CGI program peab olema HTTP serveri konfiguratsioonis märgitud kataloogis või omama konfiguratsioonis kirjeldatud laiendit, et server teda käivitamise asemel kliendile tavalise dokumendina ei serveeriks.

CGI programmile viitamiseks on mitmeid meetodeid.

1. CGI programm kutsutakse välja <FORM> elemendiga.
   <FORM> elementi kasutatakse tavaliselt andmebaasidega suhtlemiseks.
   Näit. &ltFORM ACTION="/cgi-bin/test-cgi"><INPUT TYPE=TEXT NAME="query"></FORM>
   Sellisel juhul käivitatakse CGI programmi muutujaga QUERY_STRING="query=sisse_toksitud_tekst".
   Päringu saab edestada ka POST meetodil.
2. CGI programm kutsutakse välja <A> elemendiga.
   Näit. <A HREF="/cgi-bin/test-cgi?test">
   Sellisel juhul käivitatava programmi muutuja QUERY_STRING="test". Programm käivitatakse juhul kui kasutaja järgib seda viidet.
3. CGI programm kutsutakse välja <IMG> elemendiga.
   Näit. <IMG SRC="/cgi-bin/test-cgi?test"> Sellisel juhul käivitatava programmi muutuja QUERY_STRING="test". Programmi poole pöördutakse kui kasutaja vaatab lehekülge, millel viide asub ja tema browser automaagiliselt downloadib ka kõik sellel lehel olevad <IMG> viited (auto load images). Viimasel moodusel käivitatakse countereid.
4. Kindlasti tekib neid aegade jooksul juurde. Lihtsalt ei hakka siia kõike sarnaseid viise välja tooma.

Sisend.

CGI programmile antakse muutujad kas GET või POST meetodil. Vormidelt saadud info GET meetodina edastatakse QUERY_STRING muutujana. POST meetodiga tõmmatakse ennem käima CGI ja siis loetakse info standard sisendist otse mingiks suvalise nimega muutujaks. Iga query alam osa on eraldatud & sümboliga. Näit. word=tere&lang=eesti
Perlis vöiks sellise info lammutada muutujateks lausega:
($a,$word,$b,$lang) = split(/[&,=]/, $query_sting, 4);

Väljund.

CGI programmilt tulev väljund peab algama MIME reaga Content-type:, mis määrab väljundi tüübi.
Näit. Content-type: text/html, mis tähendab, et väljund on HTML tüüpi.
Juhul kui CGI programmi nime alguses on nph- (no parse header) (Näit. /cgi-bin/nph-test), siis peab väljundis olema terve HTTP päis, kuna server sellisel juhul päisesse ise midagi juurde ei kirjuta. Kindlasti peaks hakkama reaga HTTP/1.0 200 OK.
Väljund võib olla suvalist tüüpi. Ainukeseks tingimuseks, et kasutaja browser seda tunneks. Näiteks võib tekitada päringu tulemusena MS Wordi dokumendi (Content-type: application/msword) mille peale käivitab WWW browser peale vastuse kätte saamist eelpool nimetatud programmi ja kasutaja saab seda lugeda, salvestada, muuta ja välja printida. Võimatu ei tohiks olla ka interaktiivsete filmide loomine, kus kasutaja saab peale igat vaadatud videoklippi otsustada filmi edasise käigu üle.

Näpunäiteid.

Asjakohast Kirjandust.