Personaalarvutite põhinäitajad

 Kaks kuulutust:

Kasutamise aeg: 7 kuud, garantii aeg 2 aastat. Celeron 600 MHz, 64 MB mälu, 15 GB HDD, 52X CD ROM, V-90 (56K modem), joystik, head kõlarid, 3com võrgu adapter Etherlink 10/100 (good for ADSL), video ATI 8 MB, tarkvara: Windows98, Office2000, Visual studio 6.0, Work, Photoshop 6, ja palju teised, +10CD heade mängudega
Intel Celeron D protsessor 330 (2,667 GHz), EPoX 4PLAi emaplaat, Intel 848 chip, 2.0 USB väljundid, 256MB DDRAM operatiivmälu, 80GB kiire kõvaketas, 128MB ATI Radeon 9200SE DVI-/TV-väljundiga graafikakaart, LG CD-kirjutaja koos tarkvaraga, disketiseade, helikaart, võrgukaart, klaviatuur, Microsoft optiline rullikuga hiir ja hiirematt, 350W USB vaikne (hele või must) korpus, 17" ORDI 7002FD3 lameekraaniga monitor

Sobiva personaalarvuti valiku teeb keeruliseks see, et mudelid on üksteisest mõnevõrra erinevad, kuid sisuliselt väga sarnaste näitajatega. Mõlemad kuulutused on paar rida pikad ja enamuse võtavad enda alla lühendid. Kujutage ette, kui see kuulutus oleks pikalt välja kirjutatud. Mitu rida siis kuluks?

Personaalarvutite tehnilisteks põhinäitajateks on: PC-de kiirele tööjõudlusele on kaasa aidanud järgmised uuendused: Millist informatsiooni sisaldab endas esimene arvutikuulutus?

Tähtsat rolli omavad:

  • Graafikakiirendi valimiselt on oluline teada tulevase arvuti peamisi kasutusvaldkondi, sest graafikakiirendite hinnad ja jõudlus võivad olla väga erinevad. Kaasaegsed võimsamad graafikakiirendid töötavad kõik AGP siinil. Kontoriarvutile või standardsele koduarvutile on sobiv ka Inteli 810-e kiibistikku integreeritud graafikakiirendi. Mängurile, disainerile või multimeedia huvilisele on vaja aga kaarti hoopis teisest mastist. Need peaksid valiku tegema kas ATI Rage 128 või Nvidia Geoforce kiibistikuga graafikakiirendite seast. Graafikakiirendi valimisel tasub tähelepanu pöörata selle maksimaalsele eraldusvõimele, värskendussagedusele ja mälumahule. Eraldusvõimega tähistatakse pikslite arvu ekraanil (resolution ehk kuva adresseeritavus, pixel addressability). Seda näidatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x480. 15" monitoril on sobiv eraldusvõime 800x600 ja 17" monitoril 1280x768. Värvide arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvide arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvarežiimi. Värskendussagedus (refresh rate ehk vertical refresh rate) tähendab kui mitu korda sekundis loetakse pildimälust pildi sisu ja saadetakse see kuvarile. Sobivaks sageduseks on 85 Hz. Graafikakiirendi valimisel peab teadma ka olemasoleva/ostetava monitori parameetreid. Teatud juhtudel võib ühe selle komponendi näitajad saada oluliseks takistuseks pildi kvaliteetsel kuvamisel.

  • Helikaarti on vajalik helifailide mängimiseks arvutis. Tänapäeval on enamasti tavakasutajat rahuldav helikaart juba emaplaadile integreeritud. Kasutajale jääb üle vaid kõlarisüsteem lisada. Nõudlikule kasutajale soovitaks kaaluda SoundBlaster Live helikaardi soetamist. Viimane võimaldab ka kuni nelja kõlari kasutamist.

  • Kõlarisüsteeme on väga erinevaid. Sama erinevad on ka nende hinnatasemed.

  • Klaviatuuri valik on väga oluline, sest on ju see peamine vahend arvuti juhtimiseks kasutaja poolt. Sellega saab sisestada teksti, erinevaid andmeid ja anda arvutile muid korraldusi. Tähtis on, et klaviatuuri keeleline paigutus oleks sobiv. Pideva kasutamise puhul muutub üha tähtsamaks ka klaviatuuri ergonoomilisus. Seda aitavad tõsta randmetoed, enamkasutatavate klahvide erinevad suurused, klahvide reageerimine nendele vajutamisel jm. Samuti on uuematel klaviatuuridel lisanupud mille alla on erinevaid korraldusi programmeeritud. Osadel klaviatuuridel on mõned nupud ka kasutaja poolt programmeeritavad.

  • Hiir on suur "abimees" arvuti töö juhtimisel. Eriti mugav on kasutada seda graafilises töökeskkonnas. Tavaline hiir kujutab endast nuppudega varustatud käepäraselt voolujoonelist karbikest, mis on juhtme abil arvuti COM porti ühendatud ning mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Arvutihiire valikul on sarnaselt klaviatuurile tähtsaim omadus tema kasutamismugavus ja funktsionaalsus. Üsna loogiliselt on käepärasemad hiired kallimad. Populaarsed on kerimisnupuga hiired, mis võimaldavad programmides dokumente üles-alla kerida või sisse-välja suurendada. Uusim leiutis arvutihiirte vallas on aga optiline hiir, mis töötab ilma tavapärase kuulita. Nimelt pildistab see 1500x sekundis pinnast ja fikseerib hiire liikumised. Kuna sellisel hiirel kuuli ei ole, siis pole aktuaalne ka hiirte peamine probleem - kuul läheb mustaks ja hiir ei reageeri korralikult.

  • Monitor ehk kuvar on seade, mille ekraanile kuvatakse arvuti poolt informatsiooni. Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu. Ta on personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga võimatu töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoop- (CRT) või vedelkristallmonitor (LCD). Viimased on küll kallimad, kuid nende võlu peitud pildikvaliteedis ja väiksuses. Monitore eristatakse peamiselt nende suuruse, ja tehniliste parameetrite järgi. Monitoride suurusi märgitakse tollides. Enimkasutatavad on 15" - 21" monitorid. Tehnilistest parameetritest tasub jälgida maksimaalset eraldusvõimet ja - värskendussagedust ning punktisammu. Välimuselt saab eristad veel ka lameekraanmonitore, mille plussiks on ekraani vähene peegeldumine ja nn shortneck monitore milles kasutatakse väiksemaid kineskoope.

  • Laiemalt kasutatavad printerid võib üldjoontes jagada kolmeks - laserprinterid, tindiprinterid ja maatriksprinterid. Need kolm on täiesti erinevad oma tehnoloogia ja rakendusvaldkonna poolest. Kontoris, kus on vaja peamiselt trükkida suurtes kogustes dokumente on sobiv lahendus laserprinter, kuna tema ekspluatatsioonikulud on väikesed. Töökiirus võib laserprinteritel oluliselt erineda. Kaasaegses kontoris kasutatakse tüüpiliselt võimsamat võrguprinterit, kuhu kõik kasutajad oma dokumente trükkimiseks saadavad. Kodukasutuseks või kontorisse, kus vajatakse ka värvitrükki, on sobivad tindiprinterid. Neid iseloomustab soodne alghind ja kiiresti kuluv ning üsna kallis tint. Praktiliselt kõik kaasaegsed tindiprinterid võimaldavad ka fototrükki. Maatriksprinterid leiavad tänapäeval aina vähem kasutust. Neid iseloomustavad piiratud trükivõimalused ja äärmiselt madalad ekspluatatsioonikulud.