Lisaks dokumendis olevale tavalisele tekstile (tähed, numbrid ja muud sümbolid) tuleb sinna paigutada ka erimärke. Ilma erimärkideta ei saa teksti normaalselt kujundada.

Erimärkide näitamist saab sisse/välja lülitada nupu  Show/Hide (¶-nupp) või klahvikombinatsiooni Ctrl+* abil.

Tühikud. Tühik on märk, mis paigutatakse sõnade vahele. Tühiku kohalt võib programm murda ridu. Tühikut ei tohi kasutada pealkirjade joondamiseks ega ka taandridade saamiseks, selleks on teised vahendid. Kahte tühikut kõrvuti pole kunagi vaja. Lisaks harilikule tühikule on veel mõned eritühikud.

Sidekriips ja murdumatu kriips. Analoogiliselt tühikuga, mille kohalt võib ridu murda, on murdmine lubatud ka sidekriipsu kohalt. Kui sidekriips asub kohas, kus ei tohi rida vahetada: näiteks telefoninumbris, seotud sõnas jne, tuleb kasutada murdumatut ehk "kõva" kriipsu (klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Miinus).

Sidekriips ja mõttekriips. Sidekriips on lühike ja ta on mõeldud sõnade või sõnaosade sidumiseks. Mõttepauside tähistamiseks on mõttekriipsud: en-kriips Ctrl+NumMiinus ja em-kriips Alt+Ctrl+NumMiinus. Nagu nende tühikutest vennad on en- ja em-kriips vastavalt n- ja m-tähe laiused. Mõlema mõttekriipsu saamiseks tuleb kasutada numbriklaviatuuri miinust.

Poolituskriips näitab programmile koha, kus võib sõna poolitada. Hariliku kriipsuga ei tohi poolitada - kriips jääb kriipsuks ka siis, kui peale tekstimuudatusi kaob poolitamisvajadus. Poolituskriips on kriips aga ainult siis, kui selles kohas toimub poolitamine. Poolituskriips lisatakse sõnasse klahvikombinatsiooniga Ctrl+Miinus.

Tähtis tekstiosa Wordi dokumendis on lõik. Lõiguna käsitletakse kõike, mis paikneb kahe lõiguvahetusmärgi (¶-märgi) vahel.

Igal lõigul võib olla oma kujundus. Erinevalt märgivormingule (kirja kujundus), mis võib hõlmata üksikuid tähti, sõnu ja lauseid, kehtib lõiguvorming (lõikude kujundus) alati tervele lõigule. Uus lõik tekib Enter-klahvile vajutamisel - lisandub uus lõigulõpu märk.

Uue lõigu tekkimisel on üldreegel, et tekkinud lõik on eelnevaga sama vorminguga. Lõigu tekkimisel on järgmised võimalused:

• Kursor lõigu alguses. Tekib uus lõik olemasoleva ette ja see on alati vana (järgneva) lõiguga sama kujundusega.
• Kursor lõigu keskel. Enter-klahviga jagatakse lõik kaheks, mõlemad ühesuguse kujundusega.
• Kursor on lõigu lõpus. Tekib uus tühi lõik, mis on samasuguse kujundusega kui eelmine, kui lõigu stiil (stiilidega hakkame järgmises praktikumis tegelema) ei määra teisiti.

Lõikude ühendamine. Lõigu vorming salvestatakse lõigu lõppu tähistavas ¶-märgis, seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili.

Lõikude kujundamine. Kõik lõiguvormingud (lõikude kujundamine) teostatakse lõikudega, milles on kursor (pole oluline, kas kursor on lõigu alguses, keskel või lõpus) ja lõikudega, mis on võetud plokki (mis on märgistatud). Edaspidi loodavad lõigud säilitavad eelneva lõigu vorminduse.

Lõikude joondamine. Lõiku võib joondada nelja moodi: vasakule, keskele, paremale või rööpjalt (paralleelsete servadega). Nupuriba nupud: Left, Center, Right ja Justify.

Lõiguvorminduseks on võimalik kasutada ka käsku Paragraph menüüst Format.
Avanenud aknas on järgmised põhiosad:

• Indentation - määrab teksti asukoha vasaku ja parema äärejoone suhtes.
  • Left - valida teksti kaugus vasakust äärejoonest.
  • Right - valida teksti kaugus paremast äärejoonest.
• Special - saab lõigu esimest rida vasakule-paremale nihutada.
  • None - lõigu esimene rida on järgneva tekstiga samal tasemel.
  • First Line - taandrida, s.t. lõigu esimene rida nihutatakse paremale. Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By.
  • Hanging - lõigu esimene rida nihutatakse vasakule. Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By.
• Spacing - määratakse ära, kui palju tühja ruumi jäetakse lõikude või ridade vahele.
  • Before - tühja ruumi hulk enne lõiku.
  • After - tühja ruumi hulk peale lõiku.
  • Line Spacing - valida, kui palju ruumi jäetakse ridade vahele.
• Alignment - teksti joondamine.
  • Left - ... vasakule.
  • Centered - ... keskele.
  • Right - ... paremale.
  • Justified - ... vasaku ja parema ääre järgi.
• Preview - Teie valitud lõiguformaadi näidis.

Menüü Insert lõpus on viis võimalust objektide lisamiseks teksti:

• File - mingi olemasoleva faili sisu lisamine dokumenti.
• Frame - märgistatud teksti ümber raami tegemine.
• Picture - mingi olemasoleva pildi lisamine dokumenti.
• Object - saab ise mingit tüüpi objekti, näiteks pildi, mingi programmiga valmis teha ning dokumenti lisada. Samuti on võimalik juba olemasolev objekt dokumenti lisada.
• Database - olemasoleva andmebaasi lisamine dokumenti.

Objekti kustutamiseks tehke objektil hiirega üks klõps (aktiviseeritakse objekt) ning seejärel vajutage klahvi Delete.

Objekti suuruse muutmiseks tehke objektil hiirega üks klõps, liikuge objekti äärejoonel olevale mummukesele (mustale kastikesele) nii, et hiire kursor muutub kahe otsaga noole kujuliseks ja lohistage vajalikus suunas.

Objekti muutmiseks tehke objektil topeltklõps. Käivitatakse programm, millega see objekt on tehtud. Muutke seal objekti ning tagasi Word-i tulemiseks valige programmist väljumise käsk.

Allpool on kirjeldatud akent, mis ilmub peale käsu Replace valimist. Kui Te valite käsu Find, siis lihtsalt mõned allpooltoodud valikud puuduvad.

• Otsitav ja asendatav tekst:
  • Find What: - siia tuleb trükkida sümbolite järjend, mida Te soovite leida või asendada.
  • Replace With: - siia tuleb trükkida sümbolite järjend, millega Te otsitava teksti asendate.
• Valikud:
  • Match Case - saab valida, kas eristatakse suur- ja väiketähti (kui valik on sisse lülitatud, siis eristatakse)
  • Find Whole Words Only - saab valida, kas asendatakse ainult terved sõnad või ka sõnaosad.
• Käsunupud
  • Find Next - otsida reale Find What: trükitud teksti.
  • Replace - asendada reale Find What: trükitud tekst reale Replace With: trükitud tekstiga.
  • Replace All - asendada automaatselt terves tekstis kogu seal leiduv reale Find What: trükitud tekst reale Replace With: trükitud tekstiga.
  • Close - sulgeda otsimis- või asendusaken.

Teksti mitmesse veergu paigutamiseks tuleb kõigepealt tekst, mida Te soovite mitmesse veergu saada, märgistada. Seejärel klõpsutage nupul Columns ning määrake ära, mitmesse veergu Te soovite seda teksti saada (nii mitmenda veeru peal vasakult lugedes klõpsutagegi). Selle tulemusel paigutataksegi tekst mitmesse veergu. Kui soovite täpsemalt määrata, kuidas teksti veergudesse panna, siis käsu Columns abil menüüst Format saate seda teha.

Tekst pannakse veergudesse järgmiste põhimõtete järgi:

• tekst voolab esimeses veerus lehekülje lõpuni, seejärel voolab teises veerus jne. Kui teksti on vähe, siis võib seda näiteks jätkuda ainult esimesse veergu,
• kui Te märgistasite mingi osa teksti seest, siis ei "voola" tekst mööda esimest veergu mitte lehekülje lõpuni, vaid märgistatud ala lõpuni.

Teksti parandamine toimub toimetamiskohal. Seega tuleb kõige esimese sammuna viia kursor sinna, kus Te soovite teksti parandada.

Kui soovite teksti juurde trükkida, siis lihtsalt tippige klaviatuurilt vajalik tekst sisse. Teksti sisestamisel saab olla kaks rez^iimi. Rez^iime saate muuta klahvi Insert abil. Vaikimisi on aktiivne vahelekirjutamisrez^iim).

• Ülekirjutamisrez^iim - asendatakse juba olemasolev tekst alates toimetamiskohast sümbolhaaval klaviatuurilt tipitava tekstiga (vana tekst ei jää alles).
• Vahelekirjutamisrez^iim - klaviatuurilt teksti sisestades lükatakse juba olemasolev tekst paremale (vana tekst jääb alles).

Sümbolite kustutamiseks on järgmised klahvid:

• Delete - kustutada üks sümbol kursorist paremalt.
• Backspace - kustutada üks sümbol kursorist vasakult.

Kui soovite rohkem teksti kustutada, siis võite sümbolite ükshaaval kustutamise asemel vastava teksti märgistada ja vajutada suvalist klahvi. Vaata teksti märgistamine.

Peale tekstitoimeti MS Word käivitamist avatakse tavaliselt tühi dokument. Kui tekstitoimeti käivitati topeltklõpsuga dokumendil, siis avatakse tühja dokumendi asemel see dokument, millel topeltklõps tehti.

Ekraanil olevasse dokumenti saab klaviatuurilt sisestada tähti, numbreid ja kirjavahemärke. Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv Shift ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile.

Klahvi Caps-Lock abil saab sisse-välja lülitada suurtähtede saamise rez^iimi. Kui Caps-Lock on sisse lülitatud (tuli Caps-Lock põleb), siis klaviatuurilt tähti sisestades ilmuvad dokumenti suurtähed. Väiketähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi Shift ja vajutada soovitud tähe klahvi. Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis tähti sisestades ilmuvad väiketähed. Suurtähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi Shift ja vajutada soovitud tähe klahvi.

Sõnad tuleks eraldada tühikuga (selle saamiseks vajutage klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). NB! Ka kirjavahemärkide JÄRELE tuleb panna tühik. Reavahetus toimub automaatselt (kui rida saab täis, siis viiakse kursor automaatselt järgmisele reale). Mingil kindlal kohal reavahetuse tegemiseks vajutage Shift+Enter (hoida klahvi Shift all ja vajutada klahvi Enter). Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi Enter. Tühja rea saamiseks vajutage samuti klahvi Enter.

Tihti on vaja samas dokumendis sisestada sarnast teksti, samuti on mõnikord vaja kopeerida teksti ühest dokumendist teise (dokumendid võivad asuda isegi erinevates programmides). Et mitte seda teksti käsitsi uuesti sisestada, on loodud võimalused teksti kopeerimiseks ja ümbertõstmiseks:

Käskude Cut ja Copy tulemusel kopeeritakse märgistatud tekst lõikelaual (clipboard) - teatud piirkonda arvuti mälus. Käsu Paste tulemusel kopeeritakse lõikelaual olev tekst Teie dokumenti alates kursori positsioonist.

Ploki teisaldamist ja kopeerimist saab teha ka ilma menüüsid avamata. Märgistada tekst ja:

• teisaldamine samasse dokumenti - vedada hiirega uude kohta;
• teisaldamine samasse või teise dokumenti - Shift + vedada hiirega uude kohta;
• kopeerimine samasse või teise dokumenti - Ctrl + vedada uude kohta.