Viirusetõrje
Viirus on programm, mis suudab kopeerida iseennast, lisades
oma (muutuva) koodi teistele programmidele. Viirus võib kahjustada kettaid
või faile, tekitada heli- ja visuaalseid efekte või kombineerida neid kõiki.
PC-dele kirjutatud viirused saab jagada kahte tüüpi:
-
Alglaadimissektori e. bootsektori viirused, mis nakatavad ketta bootsektori
ja muutuvad aktiivseks arvuti alglaadimisprotsessi jooksul.
-
Failiviirused, mis nakatavad faile ja muutuvad aktiivseks nakatunud faili
käivitamisel. Osa neist kirjutab ennast nakatunud programmile juurde, osa
tekitab uue faili, mis käivitub enne nakatunud programmi, osa jälle manipuleerib
kataloogidega, et käivitumisjärg endale suunata ja siis alles nakatunud
programmile tagasi anda.
Viiruse olemasolu arvutis võiks kahtlustada, kui hakkab juhtuma midagi
ebatavalist (hääled, failid on rikutud või kadunud, programmid ei lähe
tööle, imelik ekraanipilt). Kui programmide suurused muutuvad pikemaks,
arusaamatul põhjusel langeb arvuti töökiirus. Või kui sõpradelt, kellele
oled oma faile jaganud, tuleb pahuraid teateid viiruste leviku kohta.
Üldiselt võivad viirused tekitada väga suurt kahju ja pahandust. On
viirusi, mis suudavad arvutit rikkuda isegi nii, et tuleb välja vahetada
mõni füüsiline komponent. Et oma arvutit kaitsta, peaks arvutisse olema
viirusetõrjeprogramm, mille viirudedefinitsioonide andmebaasi pidevalt
uuendatakse. Aeg ajalt oleks kasulik lasta sellel programmil ka terve arvutisüsteem
läbi vaadata.
Antiviirusprogrammid
Ka antiviirusprogrammid jagunevad kaheks tüübiks:
-
residentsed valveprogrammid, mis laetakse tavaliselt mällu arvuti
alglaadimisel ja mis kontrollivad üle kõik käivitatavad programmid (mõningad
kontrollivad bootsektoreid ja kopeeritavaid faile). Juhul, kui käivitatav
programm on nakatunud, ei lasta seda käima panna, vaid antakse vastav teade;
-
kontrollprogrammid, mis ei “valva” pidevalt vaid kasutaja peab ise
neid käivitama, reeglina on võimsamad (tunnevad ära rohkem erinevaid viiruseid)
kui vastavad residentsed programmid.
Antiviirusprogramme on loodud palju ja oma omadustelt on need üsna erinevad.
Antiviirusprogrammid on näiteks Norton Antivirus, F-Prot, InoculatelT,
McAfee Virus Scan.
Programmide F-Prot ja InocolatelT kasutusjuhendi leiad
Tiit Tilga arvutiõpiku II osast lehekülgedelt 119 – 138.
Põhjalikumalt arvutiviiruste kohta loe aadressidelt:
http://www.cs.ut.ee/~heli_u/loeng6.htm
http://madli.ut.ee/~kaidoh/arvutiopetus/f-prot.html