Esmatutvus arvutiga

Riistvara seisukohast liigitatakse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks.
Algusesse
 

Tarkvara
Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system).

Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne).

Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne).
Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi.
Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne).
Algusesse
 

Riistvara
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest:

1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon);
2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud);
3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid).

• pihuarvutid (handheld PC);
• sülearvutid (laptop, notebook);
• lauaarvutid (desktop, minitower, miditower);
• suurarvutid (mainframe).

IBM sülearvuti Thinkpad R31	Pihuarvuti Palm m515
Fujitsu LifeBook S6010	Pihuarvuti Visor Treo 90
Lauaarvuti (Desktop korpusega)	Lauaarvuti (Tower korpusega)

Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid:
Sisendseadmed – arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon jms.
Väljundseadmed – seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms.
Algusesse
 

Põhiplokk ehk korpus
Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.
Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.

Arvuti “südameks” on keskseade e. protsessor (CPU – Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid.
Intel'i protsessorite areng:
 

086	286	386	486	Pentium	Pentium II Celeron	Pentium III	Pentium IV	...
1978	1982	1985	1989	1993	1997	1999	2001	...

Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz.

Loe lisaks:
http://arvutiweb.ee/seadmed/korpus/korpus.htm
http://www.hot.ee/tanelioma2/prose.html
http://lepo.it.da.ut.ee/~heli_u/loengud/ako1/sld012.htm
http://www.paideyg.ee/arvutiriistvara/korpus/index.htm

Algusesse
 

Arvuti mälu
Mäluühikud
Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.

Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lõlitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2⁸ = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis).
Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid:

1 bait (byte) B= 8 bitti (bit).
1 kilobait KB = 1024 baiti.
1 megabait MB = 1024 kilobaiti.
1 gigabait GB = 1024 megabaiti.

Operatiivmälu
Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus.

Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia.
Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist.
Algusesse
 

Andmekandjad ja nende lugejad

Kõvaketas (hard disk, HDD)
Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud.
Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi.

Pehmeketas ehk diskett (floppy disk)
Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB.
Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi.

Kompaktketas (CD, compact disk)
Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD-lugejad.
CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD-ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi - CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka  toorikuid, millele on võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW).

DVD-ketas (Digital Versatile Disk)
Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest. DVD-ketast nimetatakse ka “universaaldigitaalkettaks ja neid loevad DVD-seadmed. Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel.

Mälupulk (Flash Memory Stick)
Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel.

Vähemlevinud andmekandjad:
magnetoptilised kettad – laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja;
magnetlintseadmed – andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) – digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid;
zip-kettad – 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).

Loe lisaks:
http://www.paideyg.ee/arvutiriistvara/emaplaat/malu.htm
http://arvutiweb.ee/seadmed/malud/malu_index.htm

Algusesse
 

Sisend- ja väljundseadmed
Klaviatuur

1. põhiklaviatuur – 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv (PrtSc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause).
2. numbriklaviatuur – 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid, sisestusklahv (Enter) ning numbriklaviatuuri lüliti (NumLock).
3. kursori juhtimisklahvid – nooleklahvid ja 6-klahviline rühm nooleklahvide kohal – Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert.
4. funktsiooniklahvid – 12 klahvi (F1…F12) klaviatuuri ülemises reas, mille tähendus sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (näiteks annab klahvi F1 vajutus paljudes programmides abiinfot programmi kasutamise kohta).

Lisaks klahvidele on iga klaviatuuri ülemises paremas nurgas kolm indikaatortulukest – NumLock, CapsLock, Scroll Lock, mis näitab vastava lüliti sisselülitatust.

Põhiklaviatuuri klahvid jagunevad omakorda märgi- ja abiklahvideks. Põhiklaviatuuri alumise rea keskel asub tühikukahv. Abiklahvid on tavaliselt tumedamat värvi (hallid). Märke on iga klahviga seotud vähemalt kaks. Ühe neist saab lihtsalt märgiklahvile vajutades, teise, hoides samaaegselt all tõstuklahvi (Shift). Tõstuklahviga saab kätte suurtähed ja märgid, mis on klaviatuuril kujutatud ülemises reas (näit. erimärgid ! ” # ; =). Osaga klahvidest on seotud ka kolmas märk. See on kujutatud klahvil teises (parempoolses) märgiveerus või mõnedel klaviatuuridel all kolmandas reas, ning need saab, hoides all klahvi AltGr. Klahvi AltGr vajutus on samaväärne klahvide Control ja Alt samaaegse vajutusega. Näiteks märgi @ saab, hoides all kas klahvi AltGr või samaaegselt klahve Control ja Alt.

Abiklahvid ja nende selgitused:

Esc	loobumisklahv Escape	katkestab alustatud tegevuse, menüüs viib astme võrra ülespoole, sulgeb ekraanile ilmunud dialoogiakna, tühistab eelneva sisestuse
Tab	tabulaatorklahv	tabeli tegemisel liigutab sisestuskoha sammu võrra edasi (järgmisesse veergu), dialoogiaknais liigutab rühmast rühma. Vastassuunas liikumiseks tõstuklahv + tab
CapsLock	suurtähelukk	sisselülitatult saab täheklahvidele vajutades suurtähti ja tõstuklahviga väiketähti
Shift	tõstuklahv (registriklahv)	all hoides saab suurtähti ja klahvidel olevaid ülemisi märke
Control	Juhtklahv CTRL	all hoides muutuvad täheklahvid käsuklahvideks
Alt	muuteklahv	lubab valida koodi abil märke, mida klaviatuuril pole, ja anda kiirkorraldusi
Enter	sisestusklahv	sisestab valitud käsu, tekstitöötluses teeb sundreavahetuse
BackSpace	tagasilükkeklahv	kustutab kursori ees oleva märgi (kursorist vasakul oleva märgi)
Delete	kustutamise klahv	kustutab kursorile järgneva märgi (kursorist paremal asuva märgi)
Insert		teksti sisestamisel üle- ja vahelekirjutamisseisundi lüliti

Lisaks klahvide seletustele tuleb teada järgmisi klaviatuuriga seotud mõisteteid:
Klahvikombinatsioon – hoida all ühte või mitut abiklahvi (ALT, CTRL, ALTGR või SHIFT) ning samal ajal vajutada korraks mingit muud klahvi.
Näiteks: klahvikombinatsioon CTRL+ALT+DELETE tähendab, et tuleb all hoida klahve CTRL ja ALT ning samal ajal vajutada korraks klahvi DELETE. Vanemates arvutites teeb see klahvikombinatsioon arvutile uue algkäivituse, uuemates (operatsioonisüsteem alates Win95-st) näitab kõiki hetkel töötavaid programme.
Sisestamine – andmete trükkimine klaviatuurilt ja sisestusklahvi (ENTER) vajutamine.

Lisaks loe Internetist: http://arvutiweb.ee/seadmed/klaver/klaviatuur.htm

Algusesse
 

Hiir
 

Windows’ töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.
Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.

Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel.

Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised:

1. osutamine (pointing) – hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on osutuskohaks noole tipp.
2. klõps (click) – hiire nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.
3. topelt- ehk kaksikklõps (double click) – kaks kiiresti üksteisele järgnevat hiireklõpsu paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps programmi ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil või kataloogil avab selle.
4. lohistamine (dragging) – hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides. Kasutatakse näiteks muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna suuruse muutmiseks, teksti märgistamiseks.

Hiire kasutamisel tuleb meeles pidada järgmisi asju:

• Hiirt tuleks libistada hiirematil, mitte laual;
• Tõstes hiire laualt üles, ei liigu hiirekuul ja nii saab mugavamat tööasendit otsida. Näiteks, kui hiire liigutamisega jõutakse mati servale, kuid oleks veel vaja edasi liikuda, siis tõstetakse hiir lihtsalt mati keskele tagasi.
• Sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskkonnas saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Control klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel.

Juhtkuul	Juhthoob	Mängupult

Lisaks loe Internetist: http://arvutiweb.ee/seadmed/hiir/hiireke.htm.

Algusesse
 

Kuvarid
Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.

Monitori iseloomustavad järgmised suurused:

1. ekraani mõõt – monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid;
2. värskendussagedus – sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz;
3. reasagedus – sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 – 115 kHz;
4. lahutusvõime – ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 – 90 Hz;
5. värvitoonide arv – monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone;
6. kiirguskaitse – monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid;
7. punktisamm – üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 – 0,28 mm;
8. energiasääste – energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star markeering);

Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi arvuti graafikakaart ehk videokaart.

Lisaks loe Internetist:
http://www.paideyg.ee/arvutiriistvara/monitor/index.htm
http://arvutiweb.ee/seadmed/monitor/monitor.htm

Algusesse
 

Skanner
Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Teksti skaneerimisel tekib samuti pilt, mida on seejärel võimalik vastava tarkvara – tekstituvastusprogrammide abil tekstifailiks muuta.

Skanneritega loetakse ka kauba vöötkood kassaaparaati ja  masinloetav kiri passis.

Optiliste sisendseadmete põhilise rühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skännerid. Nimetust “skänner” kasutataksegi enamasti nende seadmete kohta.

Skännerite põhitüübid on tasa- (flatbed), lehesööturiga (sheetfed), projektsioon- (overhead scanner) ja käsiskänner (handheld scanner). Levinuimad on tasaskännerid.

Lisaks loe Internetist: http://arvutiweb.ee/seadmed/lisaseadmed/skanner/skanner.htm

Algusesse

Digikaamera
Optiliseks sisendseadmeks on ka digitaalsed kaamerad ehk digikaamerad. Needki edastavad kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle pildiks.
Digitaalkaameraid on nagu tavalisigi kaht liiki - fotokaamerad ja videokaamerad. Tavalistest erinevad digikaamerad aga sellepoolest, et pilt salvestatakse spetsiaalsesse mälumoodulisse ja on loetav arvuti abil. Digifotokaamera suureks plussiks võrreldes tavalisega on tema kasutamise odavus. Pole vaja filmi ilmutada, pilte ilmutada, ebaõnnestunud pildid saab kohe kustutada jne. Kuid digikaamera on võrreldes tavalisega mitmeid kordi kallim.
Digivideokaamerate üheks eriliigiks on veebikaamerad, mis on kogu aeg arvutiga ühendatud ja edastavad kujutise otse arvutisse.
Digikaamera kujutise kvaliteet sõltub kaamera omadustest ning selle mälu mahust.
 

Printerid
Printer on arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Printereid on mitut erinevat tüüpi, millest levinumad on järgmised kolm:

1. maatriksprinterid (nõelprinterid)– enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga, mis tekitavad paberile kujutise nõelu vastu värvilinti “tulistades”; trükivad (pool)reakaupa, parim trükitihedus 360x360 punkti tollil. Suurimaks puuduseks on aeglus ja lärmakus. Suurimaks eeliseks on võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele;

Epson maatriksprinter LQ-870 24 nõela võimaldab lisaks originaalile trükkida 3 koopiat hind 12957.- kr

2. tindiprinterid (jugaprinterid, jet printer) – tekitavad kujutise paberile balloonist värvi pihustades; põhilised värviprinterid; tükitihedus 600x300 punkti tollil ja parem. Sobivad hästi kodukasutajale, sest on odavad, väikesed ja suhteliselt kiired, kuid kulumaterjal (tint) on kallis;

Epson tindiprinter Stylus Color Photo 890 A4, 2880x720dpi, 9,6 lk/min hind 4444.- kr

3. laserprinterid – tööpõhimõte sarnaneb paljundusmasina omale. Kujutis moodustatakse erilisest pulbrist (tahmast), mis kuumutatakse paberile laserkiirte abil. Laseriprinterid teevad tavaliselt mustvalget trükki, kuid on olemas ka värviprinterid. Laserprinter ise on suhteliselt kallis, kuid kulumaterjal (tahm) on odav ja trükikvaliteet on väga hea. Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil.

Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid – seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel (näit. ehitiste projektid).

Lisaks loe Internetist:
http://www.paideyg.ee/arvutiriistvara/
http://arvutiweb.ee/seadmed/lisaseadmed/printer/printer.htm
http://arvutiweb.ee/seadmed/lisaseadmed/printer/plotter.htm

Algusesse
Tagasi teemade lehele