Windows ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilise töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga.
Windows XP tähtsamad täiustused on:
parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega
täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD - filme, WMA-, MP3- ja DivX - faile
videoredaktor Windows Movie Maker
CD kirjutamise tarkvara
lihtne Interneti tulemüür
uus brauser Internet Explorer 6
integreeritud kommunikatsiooniprogramm Windows Messenger
uus lihtsustatud kasutajaliides
suurem töökindlus.
Operatsioonisüsteemiga on integreeritud WWW-sirvimisprogramm Internet Explorer 6.0 ühes infotellimisvõimalustega, meili- ja uudisekliendiga Outlook Express ja universaalse suhtlusvahendiga Windows Messenger.
Windows XP vajab vähemalt 500 MHz taktisagedusega 32-bitist protsessorit ning 128 MB muutmälu (soovitav 256 MB). Windows XP on orienteeritud arvutivõrgu töökoha vajadustele. Erinevate võrguühenduste konfigureerimine on muudetud nii lihtsaks kui vähegi võimalik. Windows XP võimaldab arvutiga ühendada mitu kuvaadapterit ja monitori ning muuta käigult ekraani värvide arvu ja eraldusvõimet. Abiprogrammid Disk Defragmenter (kettatihendaja) ja Disk Cleanup (üleliigsete failide eemaldaja) on abiks arvuti hooldamisel ja tõstavad töökiirust.
Windows System Update võimaldab parandusi, täiustusi ja uusi draivereid mugavalt Internetist tõmmata ning vaevata installeerida. Vajaduse korral tõmmatakse Microsofti veebisaidist automaatselt uusim tarkvara ja draiverid ning installeeritakse need arvutisse.
Töölaua vasakus nurgas saab nupuga Start käivitada mõne vajaliku tööprogrammi.
Töö lõpetamiseks tuleb kõigepealt sulgeda kõik avatud programmid ja siis valida nupuga Start avatavast menüüst töö lõpetamine. HTG arvutitel on töölauale toodud töökoha kiireks sulgemiseks ikoon LOGOFF
Windows XP-st võib väljumiseks kasutada ka klahvipaari ALT+F4.
Selleks, et väljuda avatud programmist võid kasutada järgmisi võtteid:
valides menüüst File korralduse Exit
vajutades klahvipaare ALT+F ning seejärel klahvi X
Hiire kasutamine
Windows XP on mõeldud tööks hiirega. Arvutiklassis on hiir põhiliselt 3 nupuline, mille keskmise nupu asemel alumises klassis on ratas. Töös hiirega kasutatakse termineid:
osutama - viiakse hiirt nihutades hiirekursor vajalikule elemendile
klõpsama - vajutatakse hiire esimest nuppu üks kord ja vabastatakse see
topeltklõps - vajutatakse hiire esimest nuppu kaks kord järjest
pukseerima - vajutatakse hiire esimest nuppu üks kord ja seda vabastamata nihutatakse hiirt, toimetades kursori all olev objekt teise kohta
hüpikmenüü - vajutatakse hiire kolmandat nuppu üks kord, avaneb aken korraldustega hiirekursori all oleva objekti kohta.
Töölaud ja stardimenüü
Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused:
Minu dokumendid (My Documents) avab kaustad, millesse on salvestatud kasutaja poolt koostatud dokumendid.
Minu viimatised dokumendid (My Rescent Documents) sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimed, millistega on võimalik siit tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas.
Minu pildid (My Pictures) avab kaustad kuhu kasutaja on salvestanud pildi- või videofailid.
Minu muusika (My Music) avab kaustad, milles on kasutaja poolt salvestatud muusikafailid.
Minu arvuti (My Computer) avab juurdepääsu arvuti kettaseadmetele.
Minu võrgukohad (My Network Place) avab juurdepääsu arvutivõrgus paiknevatele kaustadele.
Juhtpaneel (Control Panel) on kontrollpaneel, kus on võimalik muuta arvuti tööparameetreid.
Spikker jatugi (Help and Support) avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone.
Printerid ja faksid (Printers and Faxes) avab kausta printeri valikuks.
Otsing (Search) avab failide otsimiseks akna.
Käivita (Run) on korraldus, millega avanevast dialoogiaknast saab avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimise tee.
Realt Kõik programmid (All Programs) või Minu viimatised dokumendid (My Rescent Documents) avaneb järgmise taseme menüü rakendusprogrammide või dokumentide valikuks.
Kui viia kursor programmimenüü reale Tarvikud (Accessories), avaneb lisamenüü Windows XP programmide loeteluga. Hiireklõps mingi programmi nimel käivitab selle.
Käivitatud programmide nimed on alati näha tegumiribal, milline vaikimisi paikneb ekraani alaservas. Selle võib pukseerida ka ekraani mõnele teisele servale. Vajadusel võib selle ka varjata. Tegumiriba tagab pideva ülevaate töötavatest programmidest.
Tegumiriba paremas otsas oleval paneelil kuvatakse kellaaeg, võrguühenduste olukord ja helitugevuse regulaator (kui Te eelnevalt teisiti valinud ei ole). Hoides hiirt kellaaja peal näete päeva nimetust ning kuupäeva.
Stardinupu kõrval asub kiirkäivitusriba (Quick Launch), kus on kasutaja poolt valitud programmide otseteed. Neid võib seal eemaldada või lisada, pukseerides kaustaaknast tihti vajaliku programmi ikooni kiirkäivitusribale.
Windows XP ideoloogiale vastab võimalikult tühi töölaud. Hüpikmenüü korraldus Run Desktop Cleanup Wizard käivitab nõustaja, mis näitab, millal mingit ikooni viimati kasutati ja võimaldab vähekasutatud ikoone eemaldada.
Hiljuti kasutatud dokumendid on menüüs Minu viimatised dokumendid (My Recent Documents). Windows XP kasutajaliidest on oluliselt lihtsustatud ja dokumendipõhise ideoloogia kohaselt tuleks loobuda alamkaustade tegemisest rakendusprogrammide juurde ning teha selle asemel kaustale Minu dokumendid (My Documents) mitu alamkausta. Faili avamiseks vajaliku rakendusprogrammi avab Windows XP automaatselt, kui see on õigesti installeeritud.
Otseikoon (shortcut) on lühifail, mis sisaldab mingi akna avamiseks või programmi käivitamiseks vajalikud andmed, st et klõpsates otseikoonil avatakse antud fail või käivitatakse programm. Otseikoonide vasakus alanurgas on väikene nool. HTG arvutitel on töölauale toodud rida otseikoone, mis on vajalikud igapäevatööks.
Otseikooni loomiseks tuleb hüpikmenüüs valida korraldus Create Shortcuts Here. Kui paigutate faili teise kausta, siis Windows XP uuendab ise otseikooniga avatava faili otsetee. Töölauda ei ole mõtet ikoonidega üle koormata. Seal võiksid olla ainult need, mis on tähtsamad ja enamkasutatavad.
Aknaoperatsioonid
Aknad on Windowsi põhikomponent. Iga programm töötab oma aknas. Akendes kuvatakse ka kaustade ja veebilehtede sisu.
Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitelribale, vajutada hiire vasakule nupule ja seda vabastamata pukseerida aken ekraanil sobivale kohale.
Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks, lisaks joonisel olevatele võimalustele, võib kasutada ka aknamenüü korraldusi:
Restore - taasta
Move - siirda
Size - suurus
Minimize - minimeeri
Maximize - maksimeeri
koos nooleklahvidega. Operatsiooni lõpetab vajutus Enter - klahvile.
Ketta sirvimine
Ketta sirvimiseks on mitmeid võimalus. Üheks enamlevinuks on Windows Explorer (uurija, ülesleidja). Akna vasemas pooles on graafiline kaustade (kataloogide) puu, paremas pooles kaustapuust valitud kausta sisu. Kausta sisu võib kuvada menüü View korraldusega mitmel viisil.
Paljude lemmikuks on Windows Commander, mille paremale ja vasemale poole saab valida erinevad või samasuguseid kettaid.
Üheks võimaluseks ketta poole pöörduda on kui valime töölaual MY Computer. Tehes sellel ikoonil topeltklõpsu saame näha, millised arvuti kettaseadmed on meile kättesaadavad.
Pisipildivaade ja filmiribavaade
Kaustade sisu saab kuvada pisipildivaates menüü View või hüpikmenüü korraldusega Thumbnails. See on kasulik, kui kaustades on palju pilte või HTML-dokumente. Pisipildivaates kuvatakse iga lemmikveebisaidi kohta selle kodulehekülje pilt, HTML-dokumendi puhul selle esilehekülg, pildifailides pisipilt. See võimaldab saada kausta sisust parema ülevaate, kui seda pakuvad tavalised ikoonid või nimed.
Pildikaustade tööplaanil on korraldused:
View as slide show - piltide vaatamine slaidiesitusena
Set as desktop background - töölaua taustapildiks kasutamine.
Windows XP uudis on filmiribavaade, mille avab pildikaustade puhul korraldus Filmstrip. Selles vaates paiknevad pildid järjestikku nagu kaadrid kinofilmil.
Hea võimalus Windows XP-s pilte vaadata on Windows Picture and Fax Viewer aknas. Vaadeldavat pilti saab siin suurendada, vähendada, pöörata, suunata mingisse pilditöötlusprogrammi ja printida.
Töökeskkonna kohaldamine
Windows XP võimaldab hõlpsasti muuta kõiki töökeskkonna parameetreid. See toimub kontrollpaneeli (Control Panel) abil, mille avab stardimenüü samanimeline korraldus. Siinolevad tegevused on jaotatud gruppidesse ja kasutaja võib tavapärase ikooni asemel grupi või tegevuse nimel klõpsata. Võib kasutada ka akna standartkuju.
Kasutajaliidese parameetreid muudetakse ikooni Display abil. Topeltklõps sellel ikoonil avab dialoogiakna Display Properties. Sama akna avab hüpikmenüü korraldus Properties. Hüpikmenüü avab paremklõps töölaua tühjal pinnal. Lehelt:
Themes saab valida teemad
Desktop saab valida töölaua mustri, taustapildi; nupuga Customize Desktop avanevalt lehelt millised ikoonid töölauale kuvatakse ja taustaks kasutatava HTML-dokumendi
Screen Saver saab valida ühe Windows XP komplektis olevatest ekraanisäästjatest ja seda samas ka nupuga Preview katsetada
Appearance saab muuta akendes kasutatava teksti fonti, selle suurust ja laadi
Settings saab muuta kuvari pikslite ja värvide arvu ning nupu Advanced abil ekraanifondi suurust.
Ikooniga Regional and Language Options avatavast dialoogiaknast saab kehtestada eesti kultuurikeskkonna parameetrid: riik, keel, mõõtühik, rahaühik, numbrite, kuupäeva ja kellaaja esitusviisi.
Stardimenüü välimuse muutmiseks tuleb teha nupul Start paremklõps ja valida hüpikmenüüst korraldus Properties.
Töölauale on programmide otseteeikoonide asemel otstarbekam paigutada dokumendikaustade otseteeikoonid, nt kirjad, arved jne, kuna kausta otseteeikooni kustutamise korral ei kustutata kausta ja selles olevaid faile.
Töölaual olgu ikoone võimalikult vähe.
Faili ja kaustaoperatsioonid
Windows XP failinimed võivad olla kuna 250 tähemärki. Kaustaaknas on võimalik pikki failinimesid näha menüü View korraldusega List.
Windows XP-s on otstarbekas töölauale oma tähtsamate töökaustade avamise otseteeikoonid. Selleks pukseerige vajaliku kausta ikoon hiire parema nupuga kaustapuust töölauale ja valige avanevast hüpikmenüüst korraldus Create Shortcuts Here. Kustutamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte kustutada töölaual olevaid kaustaikoone, kuna see toob kaasa kausta ja selles olevate failide kustutamise. Küll võib aga kustutada töökausta avamise otseteeikooni.
Sageli tuleb kopeerida või teisaldada kaustade ja failide gruppe. Failigrupi moodustamiseks tuleb kaustaaknas klõpsata vajalike failide nimedel või ikoonidel, hoides allavajutatuna Ctrl-klahvi. Valitud failid kuvatakse teise värviga. Kui vajalikud failid asuvad järjestikku, klõpsake esimesel nimel või ikoonil ja, hoides Shift-klahvi allavajutatuna, viimasel nimel. Hoides vasaku hiireklahvi allavajutatuna võib tõmmata ümber ikoonigrupi nelinurga. Kõik nelinurgas olevad failid võetakse failigruppi.
Failigrupi kohta võib anda korraldusi menüüst
File:
Send To - saata (kopeerida) failid disketile, tihendada, saata kausta jne.
Edit
Copy - kopeerida
Cut - lõigata (siirdada)
Paste - kleepida
Faili või failigrupi ikoonid võib pukseerida tööplaani asemel avatud kaustapuul vajalikku kausta või kettaseadme ikoonile. Kui korraga on näha mitu kaustaakent, võib ikoone ühest aknast teise pukseerida.
Vaikimisi sama kettaseadme piires pukseerimisel faile siiratakse, kuna kettal pole mõtet hoida mitut sama faili koopiat. Eri kettaseadmete või diskettide vahel faile kopeeritakse.
Windows XP pakub failide kopeerimiseks ja siirdamiseks palju võimalusi. Iga kasutaja võib neist valida selle, mis talle kõige rohkem meeldib.
Pärast faili märgistamist või failigrupi moodustamist kausta- või Explorerii aknas võib faili(d) kustutada, pukseerides need töölaual prügikastiikoonile. Samuti võib kasutada käsku Delete või vajutades klahvi Delete. Selliselt kustutatud failid kaovad kaustaaknast ja need paigutatakse erikausta Recycle Bin, kus nad püsivad kuni prügikasti tühjendamiseni.
Prügikast tühjendatakse korraldusega Empty the Recycle Bin. Kuni seda pole tehtud, võib faile taastada tööplaani korraldusega Restore all items või pukseerida nende ikoone sobivale paigale.
Faili, kausta ja otseteeikooni nime muutmiseks tuleb valida menüüst File korraldus Rename. Töölaual või kaustaaknas paikneva otseteeikooni nimest võib eemaldada sõnad Shortcut to, mille järel nimi muutub lühemaks. Kuigi nimes võib olla kuni 250 märki on ikkagi soovitav leida võimalikult lühikesed nimed.
Faili omaduste vaatamiseks tuleb hiire parema nupuga avada hüpikmenüü ja sealt valida korraldus Properties (omadused), mis avab vastava akna.
Aknas on näha nüüd faili ikoon, faili nimi, tüüp, otsimise tee (Location), suurus (Size) baitides, loomise (Created), muutmise (Modifed) ja viimase avamise (Accessed) kuupäev.
Akna alumises osas on failiatribuutide väärtused. Hiireklõpsuga kastil Read-only võime faili muutmise tõkestada, Hidden varjab faili. Arhiveerimisatribuut Archive näitab, et see fail on juba kõvakettale kopeeritud (arhiveeritud).
Kettaoperatsioonid
Disketi vormindamine
Vormindamiseks asetage diskett disketiseadmesse, klõpsake My Computer ning seejärel hiire parema nupuga disketiseadme ikoonil ja valige korraldus Format. Avaneb dialoogiaken.
Quick Format korral toimub kiirvormindamine, kasutatakse ainult eelnevalt vormindatud vigadeta diskettide jaoks.
Tavalise vormindamise käigus kustutatakse kettal olevad failid ja kataloogid, kontrollitakse kõiki plokke, märgistatakse vigased ja kirjutatakse disketil olev info üle. Kogu see protsess võtab omajagu aega.
Volume label võimaldab anda disketile mingi nime.
Ketta kontrollimine ja tihendamine
Aegajalt tuleb kontrollida ketaste seisundit. Failide kopeerimisel ja programmide töö ebanormaalsel lõpetamisel võib failide kohta käiv info failide paigutustabelis kaotsi minna. Tavaline on see, et kettale jääb 0 pikkusega fail või üks ja sama kettaplokk kuulub failide paigutustabeli andmeil kahele failile. Vigane paigutustabel ei võimalda kõiki faile normaalselt avada ja ketas risustub kasutuskõlbmatute failiplokkidega.
Kõiki kettahooldusoperatsioone alustatakse ühtviisi:
Sulgege kõik töötavad programmiaknad.
Valige stardimenüüst korraldus My Computer.
Tehke hiire parema nupuga klõps vajaliku kettaseadme ikoonil.
Valige korraldus Properties, mis avab samanimelise akna.
Klõpsake vajaliku operatsiooni nupul.
Jälgige juhiseid.
Error-checking kontrollib kõvaketta ja failisüsteemi vigu. Defragmentation eemaldab kettalt üleliigsed failid ja tihendab ketast. Backup võimaldab taastada ketta eelmist olekut.
Töö käigus kustutatakse kettalt mittevajalikud failid ja moodustatakse uusi. Kui uus fail ei mahu vanale kohale, siis kirjutatakse ta kettale mitme eraldi paikneva tükina. Mõne aja möödudes on tükeldatud paljud kettal asuvad failid, samuti kettal olev vaba ruum. Et ketta töökiirust tõsta, tuleb tükeldatud failid kokku liita ja paigutada ühele kohale. Tükeldatud failide ühendamist ja ketta vaba ruumi liitmist nimetatakse ketta defragmenteerimiseks.
Eelnevalt tuleb kustutada kõik mittevajalikud failid ja tühjendada prügikast.
Soovitused:
Ekraanisäästja tuleb ketta tihendamise ajaks välja lülitada, et vältida ketta poole pöördumist, mis tihendamise katkestavad.
Ärge hoidke kettal üleliigseid faile. Tühjendage regulaarselt prügikasti, kontrollige ja tihendage ketast, jättes vähemalt 10% kettast tühjaks.
Üleliigsete failide kustutamiseks on Windows XP-l utiliit Disk Cleanup, mis analüüsib kettal olevaid faile ja annab soovitusi üleliigsete failide kustutamiseks. Enne selle kasutamist tuleb sulgeda kõik tööprogrammid, sest enamasti hoiavad nad kettal ajutisi faile.
Märgistage nende failigruppide kontrollkastid, mida tahate kustutada, ja klõpsake nupul OK. Üleliigsed failid tuleks kustutada enne ketta tihendamist.
Ketta või kausta pakkimine, arhiveerimine
Uued tänapäevased programmid nõuavad palju ruumi. Alates operatsioonisüsteemist MS-DOS 6.0 toetab Microsoft ketta pakkimist, mis võimaldab kettale kaks korda rohkem faile paigutada.
Pakitud ketas on eristruktuuriga varjatud konteinerfail, mida operatsioonisüsteem käsitleb loogilise kettaseadmena. Iga sellisele kettale kirjutatav plokk pakitakse kirjutamisel automaatselt kokku ja kettalt lugemisel lahti. See tegevus toimub kasutaja eest varjatult, tema jaoks on ketta maht lihtsalt kahekordistunud.
Windows XP-l on oma pakkimisprogramm, mis võimaldab pakkida NTFS failisüsteemiga kettaid, kaustu või üksikfaile. Otstarbekas on pakkida kaustu, mis sisaldavad harva vaja minevaid dokumente.
Ketta või kausta pakkimiseks klõpsake hiire parema nupuga selle ikoonil ja valige hüpikmenüüst tegevuse viis.
Kuigi kõvaketas on väga töökindel seade, pole 100%-st töökindlust kunagi võimalik tagada. Aeg-ajalt võib ette tulla mitmesuguseid rikkeid (nt. Toiteploki rikked, voolukatkestused, pinge kõikumine, häkkerlus jne), mis ei lase kettalt informatsiooni korralikult kätte saada. Windows XP koosseisus on programm Backup, mis võimaldab valitud faile, kaustu või terve kõvaketta arhiveerida magnetlindile, CD-RW- või DVD-RW-plaadile või diskettidele.
Arhiveerimisprogrammi käivitamiseks klõpsake nupul Start ning osutage stardimenüüst All Programs ® Accessories ® System Tools.
Klõpsake korraldusel Backup. Nüüd avaneb Backup Wizard ja järgige juhiseid. Kogu kopeeritav andmekogum salvestatakse ühte faili, kust selle saab vajaduse korral samal viisil taastada. Vaikimisi pakutakse arhiveerida kaust My Documents, mis sobib, kui andmefailid on koondatud sellesse kausta. Vajadusel valige endale sobiv kaust.
Et taastada vigaseid kaustu või üksikfaile tuleb valida korraldus Restore.
Windows XP arhiveerimisprogramm, mis võimaldab kasutada mitmesuguseid andmekandjaid, sh ka võrguserverit, peaks rahuldama igat HTG õpilast.
Abiprogrammid
Windows XP koosseisus on mitmeid abiprogramme, mis paiknevad kausta Program Files alamkaustas Accessories. Nendest tähtsamad on
WordPad tekstiredaktor – on piisavalt tõhus vahend ärikirjade ja muude lihtsama struktuuriga dokumentide koostamiseks, mis ei vaja raskekaliibrilist Wordi. Pikad failinimed muudavad tekstredaktori eriti sobivaks sekretäride jaoks. Võimaldab kasutada mitut keelt, sisaldab prindi eelvaaterežiimi, lubab lisada pilte ja diagramme ning kasutab teksti salvestamiseks vaikimisi RTF-failivormingut. Kui vajalikku märki pole klaviatuuril, näiteks §, võite menüüst All Programs ® Accessories ® System Tools käivitada programmi Character Map ja vajaliku märgi sisestada, klõpsates tema kujutisel tabelis, siis nuppudel Select ja Copy ning edasi WordPadi akna nupul Paste.
Paint joonistusprogramm - saab joonistada hiirega. Joonistamine ise on küllaltki vaevarikas ja nõuab kannatust. Paremini sobib Paint olemasolevate piltide korrigeerimiseks, neist mingite osade väljalõikamiseks, skaneeritud piltide parandamiseks, pildivärvide muutmiseks jmt. Paint töötab rastervormingus (BMP, GIF, JPG) failidega.
Imaging for Windows fakside ja skaneeritud piltide vaatamise programm.
Windows Movie Maker videoredaktor - saab redigeerida koduvideoid. Esmalt tuleb arvutisse sisestada videopilt. See võib tulla tavalisest või digitaalsest videokaamerast või videomagnetofonist, mis on ühendatud arvuti IEEE 1394 sisendiga. Käivitamiseks tuleb valida All Programs ® Accessories ® Windows Movie Maker. Videolõikudele saab lisada heli, milline võib olla salvestatud koos videopildiga või eraldi failidena. Kasutada saab arvutiga ühendatud mikrofoni ja veebikaamerat. Movie Maker võimaldab kasutada kõvakettal olevaid järgmisi faile:
Hiire puudumine muudab töö Windows-ga ebamugavamaks, kuid mitte võimatuks, sest kõik tegevused, mida saab valida nuppudega, on dubleeritud ka kuskil menüüdes. Hoides all klahvi ALT ning vajutades tähele, mis soovitud menüüs on esile toodud, avatakse vastav menüü. Nooleklahvidega saab liikuda soovitud valiku peale ning fikseerida soovitud valik. Mööda paljusid nuppe on võimalik sõita TAB klahvi kasutades.
Teksti on võimalik märkida, hoides all SHIFT klahvi ja kasutades nooleklahve.
Soovitused
Windows-i töökeskkonnas ei tohi arvutit lihtsalt niisama voolulülitist välja lülitada! Enne arvuti sulgemist tuleb sulgeda Windows-i keskkond. Selle põhjuseks on sulgemise käigus op.süsteemi poolt sooritatava korrastustegevuse võimaldamine (mälust ajutise info kustutamine või salvestamine jms).
Mõned soovitused:
Installeerige kohe pärast Windows XP-d mõni sellega ühilduv viirusetõrjuja ja laadige alla viimased viiruse kirjeldused. Sisemine tulemüür ei kaitse meiliviiruste eest. Laadige alla ka kohe Windows XP vajalikud täiendused.
Hoidke kokku kettaruumi. Windows XP eraldab 10% kettast prügikastis olevate failide jaoks, mida on liiga palju. Optimaalne oleks 5%. Taastamispunktide jaoks eraldatakse 12% kettamahust, optimaalne oleks 1 GB.
Kasutage Clear Type ekraanifonte. Eriti kasulikud on need LCD-ekraanide korral. Vaikimisi on need välja lülitatud. Sisselülitamiseks tehke paremklõps töölaua tühjal pinnal, valige hüpikmenüüst Properties ® Appearance ® Effects ja tehke teisel kastil vastav valik.
Tõmmake Internetist lisapakett PowerToys (powertoys.asp). Sisaldab ka mugava tekstiredaktori TweakUI, mis võimaldab muuta pea kõiki kasutajaliidese parameetreid. Viimane on siiski vahend kogenud kasutajate jaoks ning HTG arvutites palume seda mitte katsetada.
Kasulik teada
Kui midagi läks viltu, siis käsu Edit ® Undo saab tühistada viimati sooritatud operatsiooni. Sama käsu jaoks on olemas ka nupp nupureal.
Objektide järjestamiseks mingi tunnuse järgi on käsk View ® Arrange Icons by. Objekte saab järjestada nime järgi (Name), tüübi järgi (Type), suuruse järgi (Size) ja viimase muutmise aja järgi (Date).
Käsu Refresh abil menüüst View ® Refresh saab parajasti aktiivse ketta sisu uuesti lugeda. See on kasulik näiteks siis, kui vaatasite mingi flopiketta sisu, võtsite ketta välja ja panite uue ketta kettaseadmesse. Siis selle käsu tulemusel näidatakse Teile uue ketta sisu.
Käsu Find abil saab otsida arvuteid, kaustu ja dokumente.
Menüüs Help on käsud abiinfo saamiseks.
My Network Places võimaldab võtta ühendust võrgukettaga, mis on Teie arvutist kättesaadav ja mille kasutamiseks on Teil õigus. Ühenduse katkestamine võrgukettaga toimub käsuga Disconnect Network Drive....
Kui Te klõpsutate mingil objektil hiire parema klahviga, siis avatakse hüpikmenüü, kus on olemas mõned enamkasutatavad käsud selle objekti kohta.
Käsu Tools ® Folder Options... abil saab kujundada kaustade ekraanipilti. Saab valida võimalusi: General, View, File Types ja Offline Files.
Valikuga Tools ® Folder Options... ® View saab valida, kas näidatakse kõiki faile (Show all files) või peidetakse mingi kindla laiendiga failid (Hide files of these types). Peale selle saab määrata, kas akna nimeribal näidatakse parajasti aktiivse kausta teed (Display the full MS-DOS path in the title bar), kas nende failide laiendeid, mis on registreeritud valikus File Types näidatakse või mitte (Hide MS-DOS file extensions for file types that are registered), kas parem- ja vasakpoolse akna kohal näidatakse kirjeldusriba või mitte (Include description bar for right and left panes).
Valikuga Tools ® Folder Options... ® File Types saab määrata, millise programmiga mingit tüüpi dokumendid seotud on (milline programm avatakse, kui teete topeltklõpsu vastavat tüüpi dokumendil), millise ikooniga on mingit tüüpi dokumendid märgistatud. Nupu New abil saab mingi uue dokumenditüübiga (mis pole veel aknakeses Registered file types: olemas) siduda programmi ja ikooni. Nupu Delete abil saab parajasti aktiivse tüübi aknakesest Registered file types: eemaldada.
