Internetis kasutatavad terminid ja lühendid
  • Anonymous. Anonüümne FTP. FTP server, mis võimaldab igal kasutajal logida masinasse, kasutades anonüümset kasutajatunnust.

  • Applet. Java programm, mis on seotud HTML lehega.

  • ARPANET (Advanced Research Projects Agency). Kuuekümnendatel ehitatud sõjalis-otstarbeline arvutivõrk, millest on kujunenud tänapäeva Internet.

  • ASCII (American Standard Code for Information Interchange). Teksti kood, mis on esitatud numbritena.

  • BBS (Bulletin Board System). Teatetahvlisüsteem. Arvuti koos vastava tarkvaraga, mis pakub elektronteadistuse teenuseid, failiarhiive ning muid teenuseid ja toiminguid, mis pakuvad huvi teatetahvlisüsteemi operaatorile. Teatetahvlid on küll traditsiooniliselt olnud harrastusvaldkond, kuid üha suurem arv teatetahvleid ühendatakse otse Internetiga ning paljusid neist hoiavad praegu käigus riigi-, haridus- ja teadusasutused.

  • Binary system. Binaarsüsteem, mis töötab põhimõttel 1 ja 0 (on vool ja ei ole voolu).

  • Bit. Info väikseim ühik. Biti väärtus võib olla, kas 1 või 0. Kaheksa bitti moodustavad baidi.

  • Bps (bits per second). Bitti sekundis. Infokandjate vaheline andmete edastuse kiirus.

  • BTW (By The Way). Muuseas - ingliskeelne lühend.

  • Byte. Kaheksast bitist koosnev infohulk. Üks bait võib esindada ühte 256-st ASCII tähemärgist.

  • cc (carbon copy). Dublikaat koopia. Juhul kui emaili on vaja saata rohkem kui ühele inimesele, siis lisatakse sellele reale ülejäänud adressaadid.

  • cgi (Common Gateway Interface). Meetod, mis võimaldab võrgu serveril suhelda mingi teise programmiga serveris ja vastupidi.

  • COM port. Kommunikatsiooni port, mille külge saab ühendada lisaseadmeid. (Infovahetus käib jadakoodis).

  • Cookie. Võrgu serveri saadetud fail, võrgu lehekülge sirvivasse arvutisse. Neid kasutavad näiteks dünaamilised HTML lehed, selleks et muuta lehekülje sisu vastavalt arvuti konfiguratsioonile.

  • Domain Name System/Server - DNS. Domeeni Nime Server tõlgib vastava andmebaasi alusel Interneti aadressi IP-aadressiks.

  • Dynamic HTML - DHTML. HTML keeles kirjutatud kood, mis on võimeline muutma võrgu lehekülje sisu vastavalt lehe vaataja tehtud muudatustele. Dünaamilise HTML koodiga võrgu lehekülgi luuakse nn. "käigupealt". Dünaamilisse HTML-i kuuluvad enamasti CGI, Java, ActiveX, Cooki-d.

  • Dynamic Web Pages. Võrgu leheküljed, mis muudavad oma sisu vastavalt kasutajate tehtud muudatustele. Need leheküljed on enamasti seotud ka teiste programmide andmebaasidega.

  • Electronic Mail - e-mail. Elektronkiri võimaldab saata teateid ja/või faile igaühele maailmas, kellel on olemas e-mail aadress.

  • e-mail Address. Aadress, mis näitab "elektroonilise postkontori" asukohta, kuhu saab kirja saata.

  • FAQ (Frequently Asked Questions). KKK ehk Korduma Kippuvad Küsimused. Dokument või dokumendid, mis sisaldavad vastuseid tihti küsitud küsimustele.

  • Finger. Unix-i käsk või eraldi programm, mis võimaldab näha infot mingi keskarvuti kasutajate kohta.

  • Firewall. Tulemüür. Spetsiaalne, mis paikneb sisevõrgu ja interneti vahel ning lubab endast läbi vaid kindlaid ühendusi. Eesmärgiks on hoida eemale lubamatud kasutajad, kes püüavad võrgule ligi pääseda.

  • Freeware. Tarkvara, mida võib kasutada ja levitada vabalt, ilma autori nõusolekuta.

  • FTP (File Transport Protocol). Protokoll, mida kasutatakse failide kopeerimiseks ühest arvutist teise. Väljendit FTP kasutatakse ka verbina, mis tähistab failide downloadi või uploadi.

  • Gateway. Süsteem, mis tõlgib erinevaid protokolle, selleks et võimaldada infovahetust mitmesuguseid protokolle omavate masinate vahel.

  • Gopher. WWW eelkäija, mis võimaldab organiseerida (otsida) informatsiooni hierarhilises süsteemis. Oma nime on saanud Minnesota Ülikooli maskoti järgi.

  • GUI (Graphical User Interface). Meetod, mis võimaldab kasutajal suhelda arvutiga läbi graafilise keskkonna (aknad, menüüd, ikoonid jne.)

  • Host. Arvuti, kuhu saab teistest arvutitest sisse logida. Võimaldab kasutajatel tarvitada kõiki või osa seal asuvaid faile.

  • html (Hypertext Markup Language). Programmeerimiskeel, mida kasutatakse võrgu lehekülgede tegemiseks.

  • http (Hypertext Transport Protocol). Protokoll, mida kasutavad võrgu sirvijad (web browsers), Interneti lehekülgede kuvamiseks.

  • Hyperlink. Meetod, mis ühendab mingil Interneti leheküljel asuvat teksti mujal Internetis (või samal lehel teises kohas) asuva tekstiga.

  • Hypertext. Suvaline tekst, mis sisaldab Hüperlinki teisele tekstile samas või teises dokumendis.

  • ICQ. Programm, mis võimaldab suhelda (chat) teise inimesega.

  • IMHO (In My Humble/Honest Opinion). Minu Tagasihoidlik/Siiras Arvamus. Lühend on enamasti kasutuse Usenetis ja tähendab, et vestleja ei ole antud teemal eriti kompetentne.

  • Internet. Ülemaailmne arvutivõrk, mis baseerub TCP/IP protokollil. Internet ei ole kellegi isiklik omand ja Internetil puudub keskne server.

  • InterNIC. Organisatsioon, mis hooldab ja volitab Interneti domeenide nimesid (Domain Names.)

  • IP Address (Number). Igal arvutil, mis on ühendatud Internetti on oma ainulaadne IP-aadress. See on vajalik õige arvuti leidmiseks teiste seast. IP-aadress koosneb 4-st punktidega eraldatud numbrist. Tegelikult koosneb see kahest loogilisest osast: võrgu ja võrgusisesest aadressist. Näiteks: 193.40.25.160, millest võrguaadressi osa on 193.40.25 ning võrgusisene osa 160.

  • Intranet. Mingi organisatsiooni või asutuse sisene võrk, mis kasutab samu protokolle nagu Internet.

  • IRC (Internet Relay Chat). Ülemaailmse rühmaliini (party line) protokoll, mis võimaldab kasutajal vestelda teistega reaalajas. IRC on struktureeritud serverite võrguna, kusjuures iga server võimaldab ühendusi klientprogrammidest (iga kasutaja kohta ühe).

  • ISDN (Integrated Services Digital Network). Keskmise kiirusega digitaalne ühendus, mis võimaldab info liigutamist kiirusega kuni 128 Kbps.

  • ISP (Internet Service Provider). Interneti teenuse pakkuja.

  • Java. Programmeerimiskeel, mis sarnaneb C++ -ga. Võimaldab kirjutada programme, mis töötavad igal arvutil, hoolimata operatsioonisüsteemist. Loodud Sun Microsystemi poolt.

  • Javascript. Programmeerimiskeel, mis on sarnane Javaga. Kasutatakse HTML dokumentides, et luua dünaamilisi Interneti lehekülgi.

  • kbps (kilobits per second). Info liikumise kiirust iseloomustav suurus. Kilobit = 1024 bitti või 128 baiti.

  • LAN (Local Area Network). Kohtvõrk ehk mingil kindlal territooriumil asuv arvutivõrk.

  • MIME (Multipurpose Internet Mail Extension). "Mitmeotstarbeline Interneti meililaiendus". Interneti elektronposti laiendus, mis annab võimaluse edastada mittetekstilisi andmeid, näiteks graafikat, heli ja faksi.

  • Mirror. Mirror-iks kutsutakse mingi Interneti lehekülje täpset koopiat, mis asub teises serveris. Mirroreid kasutatakse enamasti FTP lehekülgede puhul, hajutamaks liiklust erinevate serverite vahel.

  • Mosaic. Esimene graafiline Interneti sirvija.

  • Netiquette. Käitumisreeglistik Internetis. Kirjutamata reeglid, millest peaks kinni pidama suheldes Internetis teiste inimestega.

  • Newsgroup. Useneti piirkond, kuhu igaüks saab postitada artikleid ja lugeda juba varem sinna saadetuid.

  • NNTP. Protokoll, mida kasutatakse uudistegrupi serveris.

  • ODBC (Open DataBase Connectivity). Standard, mis lubab kliendil ligipääsu serveris asuvale andmebaasile. Serveri ja kliendi tarkvara peab sellisel juhul olema ODBC-ga ühilduv.

  • Password. Salasõna, mis tagab ligipääsu mingile ressursile. Password eeldab ka username olemasolu.

  • PGP (Pretty Good Privacy). Üle Interneti saadetava teate krüpteerimismeetod.

  • Plug-ins. Programmi lõik, mis installeeritakse põhiprogrammi. Annab põhiprogrammile mingi omaduse, mida enne ei olnud.

  • POP3 (Post Office Protocol, version 3). Protokoll, mida kasutab e-maili klient, e-maili kättesaamiseks serverist.

  • PPP (Point to Point Protocol). RFC 1171-ga määratletud protokoll, mis annab meetodi pakettide edastuseks järjestikuste kakspunktkanalite kaudu.

  • Protocol. Mingi kindel hulk reegleid, mis tuleb täita info ülekandeks. Protokoll määrab ära info ülekandmise viisi.

  • Search Engine. Otsimismootor. Interneti lehekülg, mille abil on võimalik lihtsalt ja tõhusalt otsida informatsiooni Internetist.

  • Server. Arvuti, mis sisaldab serveri programmi ja mida kasutavad kliendid.

  • Shareware. Tarkvara, mis on autori poolt välja antud proovimiseks. See tarkvara on peaaegu alati kaitstud autoriõigusega ja seda ei tohi ilma autori loata levitada.

  • SLIP (Serial Line Internet Protocol). Interneti protokoll, kus IP paketid edastatakse jadaliinis bait haaval. Vanem meetod kui PPP.

  • SMTP (Simple Mail Transport Protocol). Protokoll, mida kasutatakse e-mailide liigutamiseks mailiserverist mailiserverisse.

  • SSL (Secure Socket Layer). Meetod, mida kasutavad põhiliselt web-i serverid info kodeerimiseks, mis saabub kasutaja poolt. Näiteks Interneti kaupluste tellimisvormingutel olev informatsioon.

  • Sysop. Süsteemi operaator, kes haldab mingit serverit (näiteks BBS).

  • TCP/IP. Protokollistik, mida kasutavad Internetis olevad arvutid.

  • Telnet. Protokoll (programm), mida võib kasutada ühenduse võtmiseks serveriga.

  • Text File. Fail, mis sisaldab ainult ASCII märke.

  • Unix. Operatsioonisüsteem.

  • Upload. Faili kopeerimine kohalikust arvutist kuskile kaugemalasuvasse arvutisse. Tavaliselt teostatakse seda FTP-ga. Vastupidine toiming on Download.

  • Usenet. Tuhandete temaatilise nimega uudisegruppide, vastavaid protokolle käitavate arvutite ning Useneti uudiseid lugevate ja saatvate inimeste kogum. Usenetti ei aboneeri kõik Interneti arvutid ning Internetti ei kuulu kõik Useneti hostid.

  • UUencode. Vanem meetod, millega saab kodeerida mitte-ASCII faile ASCII formaati.

  • Web Server. Võrgu server, kus asub Inerneti lehekülg.

  • Web Site. Interneti lehekülg.

  • Webmaster. Isik, kes loob Interneti lehekülje või vastutab selle eest.

  • World Wide Web (www). CERN-i teadlaste loodud, hüpertekstil põhinev hajus teabesüsteem. Kasutajad võivad luua, redigeerida või sirvida hüpertekstdokumente.