Töötlusseadmed
RAM mälude jaotusest
Operatiivmälusid jaotatakse vastavalt sellele, millisesse pesasse nad sobivad ja millisel emaplaadil töötavad.
- SIMM (Single In-Line Memory Module) - kasutati peamiselt Pentium, 486 ja 386 arvutites. Nendest vanemates PC mudelites ei kasutatud terviklike mälukomplekte, vaid üksikuid mälukiipe, millel igal ühel oli oma pesa.
SIMM-mälusid on samuti 2 eri tüüpi. Esimestel oli 30 kontakti ja hilisemal versioonil oli juba 72 kontakti. Uuemal SIMM mälul on mõlemal küljel 36 kontakti, mis omakorda on jaotatud pooleks 18 ja 19 kontakti vahelt.
SIMM mälu alaliigid:
I. FPM DRAM (Fast Page Mode DRAM) - kasutati peamiselt 486 protsessoriga arvutites. Mälu kiirus oli 28 MHz.
II. EDO DRAM (Extended Data Output DRAM) - hakati kasutama Inteli Pentium protsessori turule tulekul. Mälu kiirus 50 MHz
- DIMM (Dual In-line Memory Module) - oli suur edasiminek RAM mälude tootmises, sest nad olid võrreldes SIMM tüübiga hulga kiiremad. DIMM mälu kiirus on kuni 133 MHz. DIMM mälusid hakati kasutama uuemate pentiumi mudelite kasutusele tulekul (MMX) protsessorite kasutusele tulekul.
DIMM mälu alaliigid:
I. PC100 - 100 MHz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Tuli kasutusele 1997. aastal.
II. PC133 - 133 MHz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Erineb PC100'st vaid kiiruse poolest.
- RIMM (Rambus In-line Memory Module) on kõige uuem mälutehnoloogia.
Eristatakse veel mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on:
- EPROM (Erasable PROM) - ümberprogrammeeritav püsimälu, milles mäluelementideks on ujuvpaisuga MOP-transistorid. Enne ümberprogrammeerimist on vajalik kustutus ultraviolettkiirguse abil erilises kustutusseadmes ja uue salvestuse teostamiseks vajatakse erilist programmaatorit.
- EEPROM (Electrically Erasable PROM) - püsimälu, mida saab kustutada elektriliselt ja on korduvalt ümberprogrammeeritav, kuigi salvestus on suhteliselt aeglane.
- välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash) - korduvalt ümberprogrammeeritav elektrilise kustutusega püsimälu.