Baaskursus

Operatsioonisüsteemid

[DOS] [Windows] [UNIX] [Metamärgid]

Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem (op.süsteem) on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:

koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt
võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd.

DOS

Mikroarvutite levinuim operatsioonisüsteem on olnud esimesed kümmekond aastat DOS (Disk Operating System). Kuna enamus selle versioone on kirjutatud Microsofti poolt, siis nimetatakse seda ka MS-DOS-ks (MicroSoft Disc Operation System).

DOS-i käivituse järel ilmub ekraanil DOS-i käsuviip (DOS-prompt) kujul C:\> või C> koos vilkuva kursoriga selle järel. Sellega antakse märku, et op.süsteem on tööks valmis. Programmi käivitamiseks tuleb sisestada käsurealt programmi nimi, mida soovid käivitada. Võib anda ette ka programmi tee. Näiteks kui soovid käivitada kataloogis c:\tmp asuvat programmi mang.exe, siis tuleb sisestada c:\tmp\mang.exe.

DOS-i korraldused võib jagada

sisekäskudeks (residentsed) - laetakse COMMAND.COM-i poolt püsivalt töömällu võimalikult väikest mäluruumi kasutades
väliskäskudeks - vähemkasutust leidvad käsud ja programmid, mis laetakse põhimällu väliselt andmekandjalt.

DOS-operatsiooni sisemine struktuur

DOS-i käsud võib jagad üldiselt:

süsteemi- ja välisseadmete käsud
- help - abiinfo
- ver - näidata versiooni numbrit
- cls - puhastada ekraan
- date - näidata/muuta kuupäeva
- time - näidata/muuta kellaaega
- prompt - käsurea muutmine
kettakäsud
- format - formaatida ketas
- diskcopy - kopeerida ketas
- chkdsk - kontrollida ketast
- label - kettale nime omistamine
failikäsud
- type <faili_nimi> - kuvada
- copy <faili_nimi> <kuhu> - kopeerida, käsu üldine süntaks on järgmine: COPY KUST KUHU
  COPY käsu juures võib kasutada metamärke!
- del - kustutada, süntaks: DEL FAILI_NIMI
  DEL käsu juures võib kasutada metamärke!
- erase <faili_nimi> - faili faili_nimi kustutamine
- unerase - kustutatud faili(de) taastamine
- ren <vananimi> <uusnimi> - ümber nimetada, süntaks: REN VANA_NIMI UUS_NIMI
- move <faili_nimi> <kuhu> - tõsta fail faili_nimi ümber kataloogi kuhu
kataloogikäsud
- md <uus_kataloog> - luua, süntaks: MD UUS_KATALOOG
- dir - kuvada, võtmed:
  - /p - väljastamine ekraanile toimub lehekülgede kaupa, üleminekuks järgmisele leheküljele tuleb vajutada suvalisele klahvile
  - /w - väljastatakse vaid failide nimed (viis nime reas)
- cd - muuta aktiivseks kataloog
  - cd <kataloogi_nimi> - muudetakse aktiivseks alamkataloog, süntaks: CD KATALOOGI_NIMI
  - cd .. - muudetakse aktiivseks ülemkataloog
  - cd \ - muudetakse aktiivseks juurkataloog
- rd <vana_kataloog> - kustutada (kustutatav kataloog peab tühi olema), süntaks: RD VANA_KATALOOG

Kui soovid mõne käsu kohta täiendavat infot, tuleb anda käsk x /? (näiteks: copy /?)

Windows

Windows XP ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilise töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Peamised lisavõimalused:

32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja kirjavahemärke
uute Plug and Play (ühenda ja mängi) seadmete tugi, st nende automaatne paigaldamine (installeerimine) ja konfigureerimine
uuendatud kasutajaliides, mis teeb ligipääsu paljudele arvuti ressurssidele palju kergemaks Start-nupu kaudu
ühe hiireklõpsuga käivitatavad toimingud (keskmine nupp või rullik asendab topeltklõpsu, parempoolne avab hüpikmenüüd)
täiustatud failihaldur Windows Explorer
sisseehitatud NetWare ja muu arvutivõrkude (Interneti) tugi
lisanduvad 32-bitised täiendused
- tekstitoimeti Wordpad
- joonistusprogramm Paint
- varundusprogramm Backup jne
kontoripaketi Office kasutamine lisab veel
- tekstitöötlusprogrammi Word
- tabelarvutusprogrammi Excel
- esitlusgraafikaprogrammi PowerPoint
- ajaplaneerija Schedule
- andmebaasiprogrammi Access

UNIX

[Failide nimed ja kasutamine] [Failide juurdepääsuõigused] [Juurdepääsuõiguste muutmine] [Failinimede asendusmärgid] [Käsud abiinfo saamiseks käskude kohta] [Käsud tööks kataloogidega] [Failisüsteem]

UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga op.süsteem, mis töötati välja 70.aastate alguses Bell Labsis ja millel on mitu versiooni.

Failide nimed ja kasutamine

Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Igal failil peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused.

Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed on "peidetud". Nimede sees tuleks hoiduda järgmistest märkidest:

& ; | * ? ` " ' [ ] ( ) $ < > { } % ! # @ \

Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/".

Näiteks: /home/htg/a0/a0marge/referaadid.doc.1

Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus.

Failide juurdepääsuõigused

Õigusi näitab käsk ls -l. Muuta saab käsuga chmod.

Juurdepääsuõigused:

read

write

execute

Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks järgmiselt:

Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator.

Juurdepääsuõigused, nagu seda näitab käsk ls -l:

      u   g   o
   -|r--|---|---|     400 | u + r
   -|-w-|---|---|     200 | u + w
   -|--x|---|---|     100 | u + x
   -|---|r--|---|     040 | g + r
   -|---|-w-|---|     020 | g + w
   -|---|--x|---|     010 | g + x
   -|---|---|r--|     004 | o + r
   -|---|---|-w-|     002 | o + w
   -|---|---|--x|     001 | o + x

Esimene märk näitab faili tüüpi:

file

directory

link

ülejäänud märgid omaniku, rühma ja ülejäänute õigusi.

Näiteks:

drwxr-x--- tähendab kataloogi, millele omanikul on kõik õigused, rühmal on õigus lugeda ja faile otsida, teistel aga pole sinna asja

chmod 777 failinimi annab kõigile kõik õigused

644 - omanik rw, teised saavad lugeda.

Juurdepääsuõiguste muutmine

Õigusi saab muuta käsuga chmod {kellele}{mida teeme}{õigused} {fail}

kellele     üks või mitu märki alljärgnevatest:
   u         (user) omanik ise
   g         (group) rühm
   o         (others) teised
   a         (all) kõik eelnimetatud

mida teeme  üks märk alljärgnevatest:
   +         anname õiguse(d)
   -         võtame õiguse(d)
   =         täpselt need õigused ja
             ei midagi muud

õigused     üks või mitu märki alljärgnevatest:
   r         (read) õigus lugeda
   w         (write) õigus kirjutada ja kustutada
   x         (execute) õigus faili käivitada või kataloogi otsida

Näiteks: käsk chmod go-wr salamaterjal.secret - võtab teistelt rühma liikmetelt ja ülejäänud kasutajatelt ära lugemis- ja kirjutamisõiguse faili "salamaterjal.secret" osas.

Failinimede asendusmärgid

Enne käsu täitmist asendatakse kõik käsureal leiduvad erimärgid vastavalt nende tähendusele. Kasutada saab asendusmärke:

  *  asendab mistahes märgijada (isegi tühja)
  ?  asendab mistahes ühte märki

Näiteks: kui jooksvas kataloogis on failid
kiri1, kiri2, kiri10, Ptk4.txt, ptk5.txt, .login
siis kuvatakse nimesid järgmiselt:

   *        kiri1 kiri2 kiri10 Ptk4.txt ptk5.txt - kõik nimed
   kiri?    kiri1 kiri2
   kiri*    kiri1 kiri2 kiri10
   [Pp]tk*  Ptk4.txt ptk5.txt
   *.*      Ptk4.txt ptk5.txt - nimed, mis sisaldavad punkti
   .*       .login - nimed, mis algavad punktiga

Punktiga algavad nimed on tavaliselt peidetud ja neid saab kätte, kui öelda käsureal, et nimi algab kindlasti punktiga.

Käsud abiinfo saamiseks käskude kohta

Siintoodud on antud käskude lihtsustatud vorm. Teinekord on vajalik oma soov täpsemalt vormistada. Abiinfo on (muidugi) ingliskeelne.

whatis {käsk}
man {käsk}
apropos {sõna} - info otsimine võtmesõna järgi
whereis {failinimi} - käsuga seotud failide otsimine
which {käsk} - käsu asukoha täpsustamine. Näitab, kas käsk on alias või siis millises kataloogis asub vastav programm.

Käsud tööks kataloogidega

Siin esitatu on mittetäielik käskude kirjeldus. Täpsemat infot antud käsu kohta saab toksides man {käsk}.

ls - kataloogi sisu näitamine, võtmed (nt ls -al):
- -l - näitab kataloogi sisu laias formaadis (u. nagu DOS-i "'dir")
- -a - näitab ka "peidetud" faile (mille nimi algab punktiga)
alias dir ls -al - vahel on kasulik tekitada endale alias:, kuna siis saab käsuga dir sama tulemuse vähema toksimisega
pwd (print working directory) - käesoleva kataloogi nime näitamine
cd (change directory) - käesoleva kataloogi muutmine, ilma argumendita toob kodukataloogi (~)
cd .. - viib emakataloogi
mkdir katalooginimi (make directory) - uue kataloogi tekitamine
rmdir katalooginimi (remove directory) - tühja kataloogi eemaldamine
cp vana ja uue faili nimi (copy) - faili kopeerimine
mv (move) - faili või kataloogi ümbernimetamine (-tõstmine)
rm faili nimi (remove) - faili eemaldamine, võtmega -r eemaldatakse terve kataloogpuuoks, mis algab antud nimega
chmod õigused ja failinimi (change mode) - õiguste muutmine failile või kataloogile, kasutada saab ainult omanik
more faili nimi - tekstifaili sisu näitamine ekraanitäite kaupa

Failisüsteem

Mõned käsud failisüsteemi kohta

pwd - kuvab tee
ls - kuvab faililoendi, võtmed:
- -l - täisinfo faili kohta
- -t - sorteerib modifitseerimisaja järgi
- -a - kõik antud kataloogi failid
- -s - pikkus plokkides
- -d - info kataloogide kohta -l kujul
- -r - sorteerib pahupidi järjestuses
- -u - sorteerib kasutamise järjekorras
mkdir kataloog1 kataloog2 - loob aktiivkataloogile tütred kataloog1 ja kataloog2
rm file1 file2 - kustutab failid file1 ja file2
cat [-u] [file1...] - avab faili või mitu ja kuvab sisu või teeb uueks failiks
-u - väljundploki suurus (vaikimisi 512 B)
Näiteks: cat file1 file2 - ühendab failid ja kuvab toodud järjekorras
cp file1 file2 - teeb failist file1 koopia file2, kui file2 oli olemas, siis eelmine info ei säili
cp file1...filen kataloog - kopeerib n faili näidatud kataloogi
mv file1 file2 - nimetab file1 failiks file2
mv kataloog1 kataloog2 - nimetab kataloog1 kataloogiks kataloog2
mv file1...filen kataloog - teisaldab n faili aktiivkataloogist kataloogi kataloog

Metamärgid "*" ja "?"

Metamärke kasutatakse siis, kui on tarvis üht ja sama operatsiooni teostada mitme erineva failiga.

Sümbol "?" asendab faili nimes ühte tähte.

Näiteks:

Sümbol "*" asendab faili nimes suvalist märgijada.

Näiteks:

*.* - kõik failid.