E5 klassi leitud nupukesed
Windows Vistast 13 versiooni!
www.delfi.ee/news/arvutiuudised, 2005
Microsoft on seni rääkinud seitsmest Windows Vista versioonist. Kõige odavam neist on ainult 32-bitine, ülejäänutest peaks aga tulema nii 32- kui 64-bitised versioonid. Kokku seega kolmteist erinevat versiooni. EL jaoks tuleb ehk välja lasta ka nuditud versioonid, mis ei sisalda pleierit.
Arvutivalmistajatel, rääkimata tavakasutajatest, läheb selles segapudrus orienteerumine keerukaks. The Inquirer soovitab Microsoftil kõik versioonid ühele DVD-le paigutada, kust siis arvuti konfiguratsiooniga sobiv versioon nutika installeerimisprogrammi poolt välja valitakse.
Kristjan Jasinski, E5
Uuenduslik Optimus klaviatuur
Enter, www.delfi.ee, 22. september 2005
Art Lebedev Studio arendab hetkel Optimus klaviatuuri, mille kõik nupud on varustatud OLED-ekraaniga. Klaviatuuri looja loodab, et tulevikus hakkavad ekraanid asendama nuppude kleebiseid.
Ekraanidele kuvatav muutub vastavalt sellele, mida kasutaja trükib. Kui kasutaja sisestab eesti keelset teksti, on nuppudel ladina tähestik, kui trükitakse vene keeles on nuppudel slaavi tähestik. OLED-ekraaniga nuppe on võimalik seadistada ka nii, et nendel kuvatakse ikoone, mis teeb lihtsaks erinevate programmide nagu Photoshop kasutamise. Optimuse klaviatuurid jõuavad ootuste kohaselt müüki 2006 aastal.
Mall Kand, E5
eDonkey ja WinMX on ajalugu
Arvutimaailm, 23. september 2005
USA muusikatöösturite assotsiatsioon saatis kirja mitmele P2P võrgu operaatorile, kus käskisid neil oma teenused sulgeda.
Kirja tulemusena on praeguseks suletud WinMX ja väidetavalt ka eDonkey, mille kaudu liigub kõige rohkem illegaalset materjali.
Järgmised, kelle kadumist võib peatselt näha, peaks The Registeri andmeil olema LimeWire, Kazaa, i2Hub, BitTorrent ja BearShare. Kas ükski nendest (ja ka paljudest teistest) firmadest tahab RIAA-ga kohut käia ning oma teenust seni online hoida, ei ole eriti tõenäoline.
Analüütikud ei usu siiski, et RIAA jõuline tegutsemine võib illegaalsed P2P võrgud igaveseks sulgeda. Jupiter Media analüütiku Mark Mulligani arvates ei kao P2P võrgud mitte kunagi. Need võivad küll muutuda marginaalseteks, kuid jäävad alati alles, ütles Mulligan.
NPD Music and Movies Business juht Russ Crupnick arvab samuti, et P2P võrkudes toimuv illegaalne failivahetus ei kao kuhugile, kuid arvatavasti väheneb selle populaarsus.
"Me peame reklaamima legaalseid võimalusi. Illegaalne muusika- ja filmivahetus küll ei kao, kuid väheneb," ütles Crupnick.
Mari Kirss, E5
Siim Maripuu, E5
Eveli Naaris, E5
Firefox 1.0.7
Cnet, www.DELFI.ee, 22. september 2005
Mozilla lasi välja uued turvaparandustega versioonid oma veebilehitsejast Firefox 1.0.7 ja programmipakist Mozilla Suite 1.7.12. Alates aasta lõpul ilmuvast Firefox 1.5-st saab selliseid parandusi paigaldada ilma kogu programmi alla laadimata, praegu tuleb aga uus versioon tervikuna alla laadida.
Firefoxi kasutajaskond moodutab kuni 9% veebis surfajatest, mis tähendab kuni 50 miljonit inimest. Neil tuleks nüüd ette võtta versiooniuuendus.
Karin Kungla, E5
Liina Land, E5
Eesti tudengid testisid esimesena maailmas arvutihiire täpsust
PM Online, 23. august 2005
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tootearenduse tudengid Birthe Matsi ja Triin Toon selgitasid ligi aastase uurimistöö tulemusena, missugune hiir ja milliselt aluselt edastab liikumise kõige täpsemalt arvutiekraanile.
Teatavasti pole seni vastavaid võrdluskatseid mujal maailmas nende tehnilise keerukuse tõttu tehtud.
"Täiesti võimalik, et hiirte tootjad on oma kinnistes laborites samalaadseid teste küll läbi viinud, aga sel juhul on tulemused hoitud rangelt salajas – ühegi hiirte täpsustestimise tulemusi pole meie teada avalikustatud," ütles TTÜ mehaanikateaduskonna õppejõud Tauno Otto.
Keeruliseks tegi testimise just vajaliku täpsuse saavutamine hiire liikumise imiteerimisel ning andmetöötluse suur maht. Selleks konstrueeriti spetsiaalne katsestend koos arvuti eritarkvaraga. Testimisel tulid ilmsiks suured erinevused arvutihiirte täpsuses. Odava niinimetatud kontorihiire ning uue ja kalli tippmudeli täpsus erineb enam kui kümme korda.
Kõige täpsemini töötasid hiired spetsiaalsel, optilistele hiirtele mõeldud hiirematil, kuid tavaline paber kõlbas aluseks peaaegu sama hästi. Äärmiselt ebasobivaks materjaliks osutus klaas. Testi võitis Razor Diamondback Plasma hiir, teiseks jäi LogitechMX518. Test valmis koostöös ajakirjaga Praktiline Arvutikasutaja.
Mari-Anna Lepasson, E5
Uued Lenovo sülearvutid
www.am.ee, 14. september 2005
Lenovo tutvustas täna uusi ThinkPad Z60 seeria mudeleid, mis on mõeldud tavakasutajale.
Kaks uut mudelit - ThinkPad Z60m ja Z60t - on varustatud laiekraaniga (vastavalt 15,4 ja 14 tolli), mis on Lenovo arvutite juures täiesti uus lähenemine.
Mõlemad Z60 mudelid on varustatud ka mude uuendustega, nagu FieWire ja 3-in-1 kaardilugejad.Ka disain erineb pisut varasematest ThinkPadidest: teravad nurgad on muutunud ümaramaks, mustale korpusele on lisatud pisut valget ja võimalik on osta ka titaankorpust.
ThinkPad Z60t tuleb Lenovo veebis müügile juba 20. septembril. Z60m jõuab poodidesse 11. oktoobril.
Oliver Mandre, E5
Microsoft sai 30 aastaseks
www.delfi.ee, 24. september 2005
Microsoft sai 30-aastaseks. Firma asutati 1975. aastal. Praegu on Microsoftis 16000 töötajat. Kohmakat giganti juhib Steve Ballmer. Üldine arvamus näib olevat, et Microsoft põeb keskeakriisi. Teatati, et firma reorganiseeritakse kolmeks suhteliselt iseseisvaks allüksuseks ja senine Windowsi arendusjuht Jim Allchin lahkub pärast Windows Vista turuletoomist. Uppuva laeva dekil tõstetakse toole ümber, ütles selle kohta üks kommentaator.
Microsofti tulevikku ohustab Googele, kelle arendatavad võrguteenused võivad MS Office ja Exchange välja tõrjuda. Ohu märgiks on ka USA osariigi Massachusettsi lõplik otsus üle minna OpenDocument dokumendivormingule, mida Microsoft Office ei toeta, küll aga OpenOffice.org.
Tanel Ojalill, E5
Evelin Orgmets, E5
Eesti esimene WiMax Tabasalus
AM, 14. september 2005
Norby Telecom avas täna Baltimaade esimese traadita WiMax-lairibainterneti leviala Tabasalus, Harku vallas. Edaspidi on ettevõttel plaanis laiendada ühenduse leviala üle Eesti ja alustada Norby WiMax teenuse pakkumist maapiirkondades.
WiMax on sisuliselt WiFi uus põlvkond, mis mõnekümne meetri suuruse leviala asemel võimaldab traadita Interneti-ühendust kümnete kilomeetrite tagant. WiMax on WiFi-st kiirem, stabiilsema sidekvaliteediga ja sobib seetõttu hästi telefoniteenuse tarbeks.
"Usume, et mõne aasta pärast katab WiMaxi leviala tervet Eestit," ütles Norby Telecomi juht Oleg Shvaikovsky. "Kiire ja kvaliteetne traadita Internet pole siis ainult väikeste WiFi-punktide monopol, vaid ulatub kõikjale. Riigi internetiseerumine saavutaks sellega täiesti uue taseme," lausus ta.
Norby Telecom investeeris esimese Norby WiMaxi leviala käivitamisse pool miljonit krooni. Kolmenädalase testprojekti käigus paigaldati Tabasallu saatja, mille signaal ühendas mastiga mitmes kohas Harku vallas ja Tallinna kesklinnas asuvad vastuvõtjad. Lähiajal saavad Norby WiMax lairibaühendusega liituda Harku valla ja Lääne-Tallinna elanikud.
Norby Telecom kavatseb WiMaxi kättesaadavust jõuliselt edendada, keskendudes eelkõige neile tarbijatele, kellel kaabelinterneti võimalus puudub. "Järgmise aasta lõpuks on Norby WiMaxi teenusel juba tuhandeid kliente üle Eesti," ennustas Shvaikovsky.
Esialgu on Norby WiMax võrk planeeritud nendesse piirkondadesse, kus kaabelinternet ei ole tarbijatele kättesaadav. Täna hõlmab see mitmeid uusi arendusprojekte Tallinna lähiümbruses, Harku vallas ning ka mujal Harju maakonnas.
"Täispotentsiaali saavutab WiMax aga siis, kui ta muutub mobiilseks," ütles Shvaikovsky. "See võib juhtuda aasta-paari jooksul, mil WiMax hakkab jõudma süle- ja pihuarvutitesse ning mobiiltelefoni."
Norby Telecomile kuuluva firma Estonian Wireless Network kaudu on ettevõte üks neljast organisatsioonist, millel on õigus pakkuda Eestis WiMax-teenust litsenseeritud, 3,5 GHz sagedusel. EWN-i kaudu kuulub Norbyle ühtlasi ka Eesti suurim raadiointernetivõrk, mis annab tugeva teadmistebaasi WiMax-teenuse arendamiseks.
Lisaks Tallinnale on uus tehnoloogia eksperimentaalselt kasutusel reas maailma linnades, sealhulgas Tokyos, Brightonis ja Las Vegases.
Mikk Punning, E5
Microsoft teatas, et uus Xbox 360 saabub müügile 22. novembril
Arvutimaailm, 15. september 2005
Nii on see USA-s, kuid eurooplastel ei tasu novembris veel poodi Xboxi nõudma minna, sest siin algab müük alles 2. detsembril. Jaapanlased peavad nädalakese kauem kannatama, kuid võivad siis rõõmusta maailma madalaima hinna üle.
USA-s hakkab Microsoft Xbox 360 maksma $399,99, Euroopas ca 6300 krooni ehk 399,99 eurot ning Jaapanis $345 ehk 50 dollarit vähem.
Kommenteerides uue mängukonsooli hindu, ütles Xboxi turundusjuht David Reid, et hind on kooskõlas konkureerivate toodetega. Reid tunnistas ka, et tegelikult hakkab Microsoft uut Xboxi müüma alla omahinna. Hiljem, kui osa komponente odavamaks muutub, on firmal plaanis ka kasumit teenida.
Microsoft Xboxi suurim konkurent Sony PlayStation toob uue mudeli turule järgmisel aastal. Jaapani jõudis juba täna poodidesse uuenenud korpusega Playstation.
Kertu Rauk, E5
Google'ilt uus otsingumootor
Arvutimaailm, 15. september 2005
Maailma kuulsaim otsingumootor Google avas kolmapäeval uue otsingumootori, mis on mõeldud blogidest otsimiseks.
Praegu veel beta-staadiumis Google'i blogide otsimootor Google Blog Search ei ole midagi ainulaadset, kuid esimene sarnane, millega tuleb turule suur otsingufirma. Konkurendid MSN ja Yahoo ! ei ole oma blogide otsimootorit veel valmis saanud, kuid seda on lähiajal oodata.
Esialgu on Google'il plaanis uurida, mida inimesed blogidest otsida (ja leida) tahavad - kas personaalseid, uudistele pühendatud või kommertsbloge. Tulevikus tahab firma uue teenuse pealt loomulikult ka kasu lõigata.
Blogide otsimootoreid on teisigi: nt Technorati, Icerocket ja Feedster.
Triinu Rauk, E5
Arvutiklaviatuuri kasutamise heli saab dešifreerida
PM Online, 17. september 2005
Arvutiklaviatuuriga tippimisel kostuvaid helisid on võimalik dešifreerida ja sellist "akustilist nuhkimist" tuleb pidada oluliseks turvariskiks, vahendab Reuters California ülikooli uurijate hoiatust.
Uurijate kinnitusel analüüsisid nad arvutiklaviatuuri kasutamisel kostuvaid helisid spetsiaalse tarkvaraga ning tegid nii kindlaks 96 protsenti sisestatud tekstist.
"Selline akustilise spioneerimise võimalus peaks muutma arvutiturvalisuse firmasid ja eksperte üsna murelikuks," kinnitas uurimistööd juhtinud arvutiteaduse ja infotehnoloogia professor Doug Tygar.
"Kui meie selle info dešifreerimisega hakkama saime, siis saavad või on juba saanud samaga hakkama ka kuritegelike eesmärkidega isikud," lisas ta.
California ülikooli teadlaste kasutatud tarkvara suutis lindistatud klaviatuuri kasutamise helidest välja filtreerida muusika ja muu ebaolulise taustinformatsiooni ning teadurite kinnitusel saab lindistamiseks kasutada tavalisi helijäädvustuse vahendeid.
Arvutiteadlane Peter Tippett arvas, et sellised uurimistööd on küll huvitavad, ent tõenäoliselt ei muutu arvutiklaviatuuri kasutamise helide lindistamine ja dešifreerimine siiski valdava enamiku arvutikasutajate jaoks tõsiseks ohuks.
Krista Rohtmets, E5
Opera uus brauser nüüd täiesti reklaamivaba
www.am.ee, 21. september 2005
Opera us brauser versiooninumbriga 8.5 ei näita enam reklaame ning on kõigile soovijatele täiesti tasuta kättesaadav.
Opera sellise otsuse taga on firma juhi Jon S. von Tetzchneri sõnul soov saada juurde palju uusi kasutajaid.
Praegu on maailmas Opera kasutajaid 20 miljonit. Firma soovib seda numbrit aga kolmelkordistada. "Meie eesmärk on saada nr 2 brauseriks," ütles Tetzchner.
Kui eelmisel aastal moodustas reklaamitulu Opera kasumist ligi poole, siis edaspidi on firmal plaanis kasumit teenida kasulike lepingute kaudu, mis on praeguseks sõlmitud nt Google'i, eBay ja Amazoniga. Nimelt on Opera brauseritesse ehitatud Google'i tööriistariba. Iga kord, kui Opera kasutaja otsib selle tööriistariba abil ning klikib mõnel Google'i reklaamil, saab Opera osa kasumist.
Tänu positiivsele uudisele tõusis Opera aktsiahind 8%.
Argo-Remo Viljasto, E5
Office 12
Arvo Mägi, www.DELFI.ee, 22. september 2005
Microsoft demonstreeris hiljuti toimunud arendajate konverentsil oma tuleval aastal ilmuvat operatsioonisüsteemi Windows Vista ja kontoritarkvara Office 12. Avaldati hulk ekraanipilte, videoid ja artikleid. Kogu reklaamikära kinnitab minu arvates seda, et "kapital toodab end juurde vajaduste tootmisega, mis siis toodavad juurde järgmisi vajadusi" (EPL, 21.09.05).
Windows Vista pakub sobiva videokaardi omanikele poolläbipaistvaid aknaid, tulukesi ja animatsioone. Kõik see näeb välja paganama tore ja ahvatlev. Ainult, et vaja läheb suure muut- ja videomäluga arvutit (räägitud on koguni 1-2GB muutmälust ja 512MB videomäluga PCI Express videokaartidest). Need on muidugi vaid esialgsed hinnangud, loodetavasti saab hakkama ka vähemaga. Viletsama arvuti korral tuleb paljudest "kelladest ja viledest" loobuda ja ekraanipilt muutub üsna Windows XP sarnaseks. Lenovo on igatahes juba hakanud reklaamima Vista jaoks sobivaid sülearvuteid, millel on ATI Mobility Radeon X600 või Radeon Xpress 200M kiibid, mis pidavat ATI kinnitusel Vista jaoks sobima.
Kuivõrd kogu seda tulevärki üldse vaja on? Vaja ei ole, aga ikkagi ahvatleb. Operatsioonisüsteemi ülesandeks on ju arvuti töös hoidmine ja rakendusprogrammide käivitamine. Miks kulutada arutult palju arvutiressursse operatsioonisüsteemile? Mac OS X ja Linuxid saavad läbi 512MB muutmäluga ega esita erilisi nõudeid videokaardile. Protsessori jõudlusega (umbes 3GHz Pentium 4) probleeme ei teki, sest 2007. aastaks on need enamasti juba kahetuumalised.
Windows Vista operatsioonisüsteemiga tuleb 2007. aastal arvutit ostes paratamatult leppida, kui just mõnd teist operatsioonisüsteemi ei eelistata. Novell avaldas igatahes juba arvamust, et (SUSE) Linuxil on tänu Vistale hea võimalus turuosa laiendada.
Office 12 kinnitab samuti eespool öeldut. Et õigustada versiooniuuendust, pakub Microsoft uut kasutajaliidest, kus seniste menüüde asemel on riba enamkasutatud käskude jaoks. Microsofti väitel läheb ümberõppimine kiirelt. Ainult, et kasutajate põhimass on inertne ega taha ümber õppida. Aga mida muud Microsoftil ikka pakkuda on. Office’i menüüdes ja dialoogiakendes olevat juba üle 1500 käsu. Milleks lisada uusi käske, kui olemasolevaidki ei suuda keegi meeles pidada. Kui kasutajatelt küsiti, mida nad juurde sooviksid, mainiti üheksal juhul kümnest omadusi, mis paketis juba ammu olemas on. Enamik kasutajaist kasutab vaid tühist osa Office võimalustest.
Tundub, et Microsoft mängib riskantset mängu. Kas nende peamise tuluallika Office uus versioon ikka kujuneb sama edukaks kui praegune? Kas ostjad on valmis Windows Vista jaoks uue arvuti soetama? Enamikul praegu müüdavatest arvutitest on muutmälu vaid 256MB ja pooltel arvutitel on integreeritud graafikakiirendi. Mälu võib ju juurde osta aga AGP pesasse PCI Express kaarti ei pane ja kontoriarvutisse integreeritud graafikakiirendi asemel 256MB - 512MB videokaarti pole ka mõtet osta. Usutavasti jõuavad nii Windows Vista kui Office 12 valdavalt uutesse arvutitesse.
Anette Viljar, E5