E4 klassi leitud nupukesed
Wal-Mart’is sülearvuti hind alla 600 dollari
www.DELFI.ee, 19. august 2004
USA kaubamajakett Wal-Mart hakkas pakkuma Elitegroup Computer Systems’i Wi-Fi’ga sülearvuteid hinnaga $598. See võib kaasa tuua hinnasõja sülearvutite turul.
ECS arvutil on 14,1-tolline ekraan, AMD Athlon XP 1600+ protsessor, 128MB mälu, 40GB kõvaketas, DVD-seade, Wi-Fi 802.11b ja Windows XP HE. Seni ei ole Wi-Fi odavate sülearvutite põhikomplekti kuulunud.
Annika Helendi, E4
Regio Eesti CD-atlas 2004
www.am.ee, 30. august 2004
Regio CD-atlase eelmine versioon 3.5 pärines aastast 2000, kusjuures info sellel (kaardialus ja kohanimed) oli 1999. a seisuga. Nüüdseks on valminud CD-atlas 2004 (versioon 3.6). Väliselt pole muutused väga suured, aga lähemal uurimisel erinevusi siiski märkab. Allakirjutanul õnnestus osaleda „ahjusooja” atlase testimisel.
Põhilised uuendused:
Uuendused hakkavad silma juba installeerimise juures. Tegijad on arvesse võtnud kasutajate soovituse ja uues versioonis saab valida, milliseid programmi osasid (kaardid, multimeedia, abifailid) kirjutada kõvakettale ja milliseid kasutada CD-lt. Varasemate versioonide puhul ei saanud näiteks kaarte kõvakettalt kasutada installeerimata multimeedia-osa. Väiksema kõvakettaga läptopide puhul oli aga viimase installeerimine pigem kettaruumi raiskamine.
Multimeedia osas on muutusi varasemaga võrreldes kõige vähem (sisaldab fotode ning helidega illustreeritud jutte Eestimaast, vaatamisväärsusi ja väikest kaardipuslet). Programm on muutunud veidi ressursinõudlikumaks: soovitatakse minimaalselt 200 MHz ja 32 MB RAM-iga arvutit, aga katsetamisel õnnestus ta käima saada ka 120 MHz vanal läptopil (see nõudis küll kannatlikku meelt).
Värskendatud on kogu kaardimaterjal, kus kajastuvad vahepealsed muudatused. Piltidel mõned lihtsad näited - uus Kärevere sild ja Kilingi-Nõmme ümbersõit vanal ja uuel kaardil. Teedekaart on endiselt täpsusega 1:150 000 (Regio paberatlastega samas mõõtkavas). Lisandunud on aga terve rida täpsemaid linnade plaane (1:20 000) - varasema versiooni 25 asemel on neid nüüd juba 47. Tallinna kesklinn on mõõtkavas 1:6 000. Linnakaartidele on lisatud majanumbrid kvartali nurkades, oluliselt on paranenud linnakaartide ajakohasus ja loetavus.
Oluliselt rohkem on kohanimesid (seisuga 1. jaanuar 2004): 4675 ametlikku ja 2570 mitteametlikku. Need, ja ka tänavate ning linnaosade nimed, on otsinguga leitavad. Väga palju infot on lisandunud objektide (turismiinfokeskused, huviväärsused, bussi- ja rongijaamad ning peatused, majutuskohad, tanklad, kaubanduskeskused, turud, meditsiiniabi punktid jms) osas ning nende kohta antakse enamasti ka lisainfot - näiteks lahtiolekuajad ja telefoninumbrid, majutusasutustel kohtade arv jne.
Andris Jasjukevitš, E4
Liiri Oja, E4
Ülla Poola, E4
Brasiilia on tõusnud maailmas esirinda kübermaailmas toimepandavate kuritegude poolest, vahendab BBC pealinnas Brasilias kohtunud arvutiekspertide hinnangut
www.postimees.ee, september 2004
Esimesel rahvusvahelisel elektrooniliste kuritegude vastu võitlemise konverentsil osales 500 arvutieksperti üle maailma.
Konverentsil avaldatud föderaalpolitsei andmetest selgus, et 10-st internetipetisest 8 elab Brasiilias. Brasiilia kaotab internetikuritegevuse tõttu sama palju raha kui läbi pangaröövide.
Kaks kolmandikku internetis levitatavatest pedofiilialehekülgedest on samuti Brasiilia päritolu.
Föderaalpolitsei andmete paikapidavust kinnitasid rahvusvahelised eksperdid, kelle sõnul sai ainuüksi eelmisel aastal Brasiiliast alguse 96.000 viirusrünnakut, mis on kuus korda rohkem kui ühestki teisest riigist.
Palju küberkurjategijaid on koondunud gruppidesse, mis kannavad nime "Lõhkudes teie turvalisust" või "Virtuaalne põrgu". Arvutikuritegevuse plahvatuslikus kasvus süüdistatakse osaliselt Brasiilia nõrka seadusandlust.
Anni Jatsa, E4
Singapur kuulutas välja üleriigilise konkursi parima häkkeri leidmiseks
www.sloleht.ee, 16. august 2004
Riiklikult rahastatava organisatsiooni korraldataval võistlusel püüavad kuus võistkonda teiste võistlejate serverisse sisse murda, samas oma serverit rünnakute eest kaitstes. Võistluse tulemusena loodetakse leida tõhusamaid viise andmekaitseks. Võitja saab auhinnaks DVD-kirjutaja ja tasuta arvutikursused.
Mait Metelitsa, E4
620W toiteplokk
www.DELFI.ee, Cnet, 22. september 2004
OCZ Technology lasi välja 620W toiteploki. Kas arvutid hakkavad lisaks protsessori taktsagedusele konkureerima ka tarbitava võimsuse poolest? Inteli 486-protsessoriga arvutid tarbisid alla 200W, nüüd oleme jõudnud 620W-ni. Kui selline areng jätkub, siis viie aasta pärast tarbib arvuti rohkem elektrit kui kõik ülejäänud koduseadmed kokku.
Sander Orhidejev, E4
Leping Microsoftiga lubab odavamat tarkvara
www.postimees.ee, 24. august 2004
Riik kavatseb lähiajal sõlmida Microsoftiga ainulaadse lepingu, mis muuhulgas muudab tarkvara eestlastele soodsamaks, kuid IT-spetsialistide arvates on leping kummaline ja seob riigi liigselt ühe ettevõttega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab lepinguga saavutada muuhulgas seda, et muretsedes endale arvuti või interneti püsiühenduse, saaksid inimesed odavalt rentida ka legaalset Microsofti tarkvara.
Koostöölepingu järgi teeb Microsoft kõik endast oleneva, et tarkvaralitsentse hakataks Eesti turul ka rendiks pakkuma juba sellel sügisel. Ühtlasi on kirjas, et Microsoft rendib litsentse soodushinnaga, kuid täpsed summad pole veel teada. IT-spetsialistide hinnangul tähendab leping riigi sidumist ühe ettevõtte külge, olgugi et lepingu teksti kohaselt ei ole tegu teisi välistava kokkuleppega.
Karolin Ott, E4
ATX ajaloo prügikasti
www.hinnavaatlus.ee/phorum, 21. september 2004
Kas tasub praegu investeerida kallisse kvaliteetkorpusesse ja toiteplokki?
Alates PII saabumisest, seega juba 8 aastat, on meie arvutidetailidele peavarju pakkunud ATX formaadis korpused. Alates järgmise aasta keskpaigast aga hakkab see standard astuma ajaloo prügikasti poole.
Turu olulisim tegija, Intel, kuulutas välja ülemineku Balanced Technology eXtention (BTX) standardile. Huvilised võivad ametliku paberiga tutvuda.
Selle standardi variatsionid on picoBTX ja microBTX. Et asi segasem oleks, saavad uued korpused olema kahes eri kõrgusmõõdus, (type I ja II) sarnaselt näiteks PCMCIA kaartidega. Üks variant on regular ja teine low-profile, mis võib olla vaid kolme tolli kõrgune. BTX korpused ei ole ühilduvad ATX emaplaatidega. Komponentide asukohad, I/O paneel, kinnituskohad jne. muudavad oma asukohta. Uue elemendina ilmub korpusesse protsessori kohale nn. jahutusmoodul, mis võib põhineda nii tavalisel radikal-ventilaatoril, aga ka heatpipe-tehnoloogial või isegi vesijahutusel. Sama moodul jahutab lisaks protsessorile ka videokaarti, mälusid ja emaplaadi komponente. Graafikakaarti peab olema võimalik asetada väikese vaheadapteri abil "külili", seega saab selle peale panna tunduvalt suurema radiaatori.
Praegused ATX toiteplokid on siiski teoreetiliselt kasutuskõlbulikud, kuna emaplaadi power-connector jääb samaks. Praktikas hakkavad korpuste mõõtmed siiski vähenema ja uued "tõelised BTX" toiteplokid saavad olema väiksemad ja pisut teistsuguse kujuga ("äralõigatud" nurgaga). Samuti kujuneb standardiks SATA toitejuhtmete olemasolu.
Uue standardiga kaasneb täiesti uut tüüpi riistvara. Plaatidele ilmuvad tavaliste PCI pesade kõrvale PCI-Express x16 ja PCI-Express x1 laienduspesad. x16 variant hakkab teatavasti asendama AGP pesasid. Oodata on senisest enam legacy-free emaplaate, kust kaovad PS2, parallel, serial jne. "iidsed" liidesed.
Milleks see kõik? Uued korpused saavad olema väiksemad ja vaiksemad. Arvatavasti kujuneb kõige populaarsemaks microBTX variant. Kuna integreeritud komponente on üha rohkem, pole sisemisi laienduspesi enam nii palju vaja, et õigustada suuri tower korpuseid. V.a. muidugi paadunud modijad, kes ostavad fulltowereid ja panevad sinna 9 ventilaatorit Küllap kujuneb üleminek uuele standardile siiski üsna paindlikuks - ka PII emaplaate tehti ju üsna kaua AT korpuste jaoks. Küllap tuleb korpuseid, kuhu saab panna ATX toiteploki ja BTX emaplaate, kus on peal näiteks AGP pesa. Viimast ei julge siiski kindlalt väita, samuti ei leidnud vastust, kas AGP ja PCI-Expess x16 saaksid ühel plaadil sõbralikult kõrvuti istuda.
Indrek Pajur, E4
Venemaal on väga vähe Interneti-kasutajaid
www.am.ee, 31. august 2004
Venemaal oli 2004. aasta kevadel Interneti-kasutajaid 14,9 miljonit - üle kümne korra rohkem kui on Eestis elanikke. Selle hiigelarvu moodustavad need, kes on Internetti kasutanud küsitlusele eelnenud kuuel kuul.
Viimasel kolmel kuul oli Interneti-kasutajaid 13,7 miljonit, viimasel kuul 12 ja viimasel nädalal 8,5 miljonit. Igapäevaseid nettureid oli kõigest 4,3 miljonit.
Kahe aastaga kaks korda rohkem nettureid
Küsitluskogumik "Interneti-turg Venemaal" (juunis ilmunud 7. number tänavu kevade kohta) annab ülevaate Interneti-kasutajate hulgast 2002. aasta sügisest kuni selle aasta kevadeni. Selle ajaga on üldse netturite arv suurenenud 1,7 korda.
Kõige suurem oli kasv iga päev Internetis käijate hulgas - 2,1 korda. Viimasel kuul ja nädalas Internetti kasutanute hulk suurenes 1,85 korda, peaaegu sama palju oli kasvanud kolme viimase kuu netturite hulk.
Kui küsiti, millal kavatsete Internetti kasutama hakata, siis vaid iga sajas vastanu lubas seda teha eeloleval kuul, sama palju järgmisel kolmel kuul, kaks sajast poole aasta jooksul, neli sajast aasta jooksul ja iga kaheteistkümnes rohkem kui aasta pärast.
Kõige rohkem (34%) on nettureid noorte (18-24-aastased) hulgas, teisel kohal on 25-34-aastased (23%). Vanemate seas on neid juba tunduvalt vähem: 35-44-aastastest 14%, 45-54-aastastest 8% ning 55-aastastest ja vanematest ainult üks sajast. Vanusegrupiti oli ainus tõus (1 protsendipunkt) 35-44-aastaste hulgas.
Moskvas on hoopis teine pilt: noortest on Interneti-kasutajaid 72%, 25-34-aastastest 57% ning 35-44-aastastest 39%. 45-54-aastastest kasutab Internetti iga neljas (23%) ning veel vanematest inimestest 8%.
Mehed on hakkajamad Interneti-kasutajad (17%) kui naised (11%), mõlemal on aktiivsuse kasv olnud viimasel kahel aastal võrdväärne, viimase poole aasta jooskul aga just meeste seas.
Muidugi on nettureid rohkem kõrgharitute seas (37%), järgnevad kesk-eriharidusega (14%) ning keskharitud venelased (11%).
Interneti kasutamine on enim levinud rikkamate (sissetulek kuus üle 100 USA dollari) hulgas, kus neid on 28%, alla 50 dollari kuus teenivate hulgas on vaid iga kahekümneviies nettur.
Moskvas kõige rohkem nettureid
Venemaa keskmisest on nettureid rohkem muidugi Moskvas (34%) ning Loode-Venemaal (21%). Kaug-Ida jääb Venemaa keskmisele tasemele (13%), järgnevad Siber (12%), Lõuna-Venemaa (11%) ning Kesk-Venemaa ilma pealinnata (12%).
Moskvas viimase poole aastaga netturite osakaal veidi langes, Kesk-Venemaal (ilma pealinnata) aga tõusis kaks protsendipunkti.
Kui varasematest küsitlustest selgus, et Internetti mindi kõige rohkem tööl, siis möödunud talvel võrdsustus töökohas ja kodus Interneti-kasutajate osatähtsus (kummaski 42%), tänavu kevadel oli rohkem tööarvuti kasutajaid (44%) kui kodus (41%). Ligi viiendik (21%) tegi seda sõprade juures, 15% koolis, 13% netikohvikus ja ülejäänud (4%) kuskil mujal.
Kesk-Venemaal (ilma pealinnata), Volgamaal ja Siberis on esikohal isegi kodune Internet, Moskvas on aga selgelt ülekaalus töökoht.
Markus Pau, E4
Uut FireFoxi on üle miljoni korra alla laaditud
www.am.ee, 21. september 2004
Mozilla andis eile teada, et veebilehitseja FireFoxi preview versiooni laeti esimese saja tunni jooksul enam kui miljon korda alla.
"Miljon allalaadimist nii lühikese ajaga näitab, et FireFoxist on saamast laiatarbekaup," tõdes Mozilla president Mitchell Baker.
Lisaks populaarsusele kasutajate seas tunnistas ka ajakirja LAPTOP oktoobri number FireFoxi parimaks veebilehitsejaks.
Lõplik versioon FireFox 1.0 ist tuleb Bakeri kinnitusel välja järgmisel kvartalil.
Kaisa Ruul, E4
Microsoft plaanib vastulööki Linuxile
www.am.ee, 15. september 2004
Microsoft valmistab ette kampaaniat meelitamaks Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika tarbijaid kasutama Microsofti tarkvara avatud lähtekoodiga tarkvara asemel. Linux ohustab praegu rohkem kui eales varem Microsofti turupositsioone. Ligi kolmandik ettevõtjaist plaanib Windowsi vahetada Linuxi vastu.
Et seda dendentsi ära hoida ja inimesi meelt muutma panna, võttis suurkorporatsioon tööle Ashim Pali. Tema ülesandeks on kindlustada Microsofti positsioon tarkvaraturul.
Pali kinnitusel on Linux vaid üks nende paljudest vastastest. "Linux on üks võistleja aga mitte ainus," ütles Pal. "On see Linux või sinine juust, mul üks kõik," praalis ta.
Microsofti turundusstrateegia on Pali hinnangul olnud viimasel ajal liiga tagasihoidlik ja sissepoole suunatud, kuid nüüd tuleb seda muuta. Lahendus on Pali sõnul ka see, kui müügimehed konkurentide laimamise asemel keskenduksid tarbijate vajaduste väljaselgitamisele.
Suule Soo, E4
Elion hakkas rentima arvutit koos internetiühendusega
www.postimees.ee, 31. august 2004
Elion hakkas pakkuma toodet Interneti Arvuti, mis võimaldab rentida ühtse kuutasu eest korraga nii arvuti kui ka interneti püsiühenduse. Sellega vabaneb klient vajadusest kulutada korraga suur summa arvuti ostmiseks.
Toote Interneti Arvuti kuutasu on 555 krooni kuus. Liitumistasu juhul, kui kliendi koju viib toimiv telefoni- või ISDN-ühendus, maksab 1500 krooni. Kui kliendi koju ei vii telefoniliini, siis tuleb maksta 824 krooni suurust lisatasu.
"Interneti Arvuti on mõeldud eeskätt neile eraklientidele, kellel ei ole pikaajalisi arvuti omamise kogemusi ja kes hindavad arvuti kasutamise juures lihtsust, kindlust, kvaliteetset kliendituge ja mõistlikku hinda," Elion Ettevõtted ASi toodete ja teenuste talituse direktor Margus Kurm.
Interneti Arvuti sisaldab endas nii lauaarvutit kui ka internetiühendust. Arvuti on eelinstalleeritud ja sisaldab juba ADSL modemit internetiühenduse kasutamiseks. Interneti Arvuti raames kliendile kasutamiseks antav arvutikomplekt sisaldab lauaarvutit, 17-tollist lameekraaniga monitori, klaviatuuri ja hiirt. Kaasas on ka vajalik tarkvara: operatsioonisüsteem Windows XP Home, viirusetõrje, pilditöötlusprogramm ja muu lisatarkvara koos kolmeaastase garantiiga. Arvutiga ei ole kaasas kontoritöötarkvara.
ML Arvutite toodetud arvuti tehnilised näitajad on Intel Celeron protsessor (2,4 GHz), integreeritud graafika-, heli- ja võrgukaart, 256 MB muutmälu, kõvaketas (40GB), CD-seade ja Cnet ADSL modem. Tootes sisalduva interneti püsiühenduse allalaadimiskiirus on kuni 512 kilobitti sekundis ja üleslaadimiskiirus kuni 128 kilobitti sekundis.
Teenusega kaasneb ka klienditugi ning vajadusel IT-spetsialisti kohaletulek.
Kui pärast kolmeaastast kasutusperiood leping lõpeb, siis võib klient arvuti jääkväärtusega välja osta või siis lepingut pikendada juba uut arvutit rentides.
Eva Sule, E4
Et keha ei kannataks
www.am.ee. 26. september 2004
Üldlevinud arvamuse järgi kahjustab töötamine arvutiga kõige enam silmi, kuid tegelikult on kõige rohkem ohustatud hoopis luud, liigesed, lihased, närvid ja neid ümbritsev sidekude.
Mis mõjutab meid arvutiga töötamisel kõige rohkem?
Esiteks on oluline fakt, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö, mis erineb mitmeti traditsioonilisest kontoritööst ehk dünaamilisest lihastööst. Teine oluline punkt on töökoha kujundus: kui see on ergonoomiline, siis on ka lihaspinge väiksem ja töötaja väsib vähem. Loomulikult on oluline ka töötaja enda üleüldine tervis ja füüsiline aktiivsus.
Ave Taavet, E4
3,46GHz Pentium 4 EE 1. novembril
Inquirer, www.DELFI.ee, 16. september 2004
Inteli viimase ajakava kohaselt kuulutatakse 3,46GHz Pentium 4 Extreme Edition protsessor välja 1. novembril. Sellel on 2MB L3 vahemälu ja 1066MHz siin. Käesoleval aastal peaks ilmuma ka 3,73GHz P4PXE, mille algne hulgihind on 1000 dollarit.
Tuleva aasta alguses on oodata 800MHz siini ja 2MB vahemäluga 670 (3,8GHz), 660 (3,6GHz), 650 (3,4GHz) ja 640 (3,2GHz) protsessoreid. Nende hulgihinnad on vastavalt $850, $600, $400 ja $273.
Mihkel Tõnnov, E4
Kaks protsessorit ühel kristallil
Arvo Mägi, www.DELFI.ee, 9. september 2004
Tuleval aastal hakatakse tootma uut tüüpi protsessoreid, milles kaks protsessorit on paigutatud ühele kristallile. AMD demonstreeris esimest sellist dual-core Opteron protsessorit 31. augustil ja lubab tootmist alustada 2005. aasta keskel. Samaga kavatsevad vastata ka Intel ja IBM. Intel demonstreeris kahetuumalist protsessorit 8. septembril. Kahetuumaliste protsessorite kasutamiseks on olemasolevatel emaplaatidel vaja vaid BIOSi muuta.
AMD projekteeris AMD64 protsessori juba algusest peale kaht tuuma silmas pidades. Kummalgi tuumal on on 1MB eraldi vahemälu. Operatsioonisüsteem käsitleb sellist protsessorit kahe füüsilise protsessorina. Kahe tuumaga protsessori jõudlus peaks olema märksa suurem kui Inteli hyperthreading tehnoloogiaga protsessoril, aga väiksem kui kahel eraldi füüsilisel protsessoril. Soojuseraldus on väiksem kui kahe eraldi protsessori korral. Nii AMD kui Intel kasutavad esialgu 90nm tehnoloogiat.
Inteli juhi Paul Ottelini hinnangul on 2005. aasta lõpuks 40% lauaarvutiprotsessoritest, 70% Pentium M mobiilprotsessoritest ja 85% serveriprotsessoritest kahe tuumaga. Palju sellisest lahendusest reaalselt kasu on, selgub tulevaste testide käigus. Igatahes avaneb protsessoritootjatel võimalus uute protsessorite eest kõrgemat hinda küsida.
Suni, Novelli ja Red Hati operatsioonisüsteemid on juba praegu kasutatavad kahe protsessoriga arvutitel. Probleemiks on operatsioonisüsteemi ja muu tarkvara litsentseerimine. See võib toimuda kas protsessorite arvu või protsessori ühenduspesade arvu järgi, nagu eelistaks AMD. Viimast toetavad ka Sun, Novell ja Red Hat. Microsoft pole oma seisukohta veel avaldanud.
Aire Vaigu, E4