B5 klassi leitud nupukesed
Klaviatuuri saab pealt kuulata
Postimees, 26. september 2005
Nagu nuhkvarast ja klahvivajutusi salvestavatest programmidest veel vähe oleks! Nüüd on avastatud viis, kuidas klaviatuuri klahviklõbinat kuulates jälgida, mida arvutiga tehakse.
California Berkley ülikooli teadlased avastasid, et kui esialgu mittemidagiütlevat klahviklõbinat pisut arvutiga töödelda, saab 96-protsendilise tõenäosusega kindlaks teha, mis klahve vajutati ehk mida kirjutati.
"Tegemist on akustilise spioneerimise ehk salakuulamise uue vormiga, mis muudab murelikuks kõik juhtivad arvutiturbefirmad ja -spetsialistid," väitis Berkeley ülikooli arvutiteaduse professor ja üks uuringu korraldanud tudengite juhendajaist Doug Tygar.
Arvuti õpib kiiresti
Teadlased lindistasid kümneminutiliste lõikudena helisid, mis tekkisid klaviatuuri kasutamisel. Kogutud salvestised söödeti arvutisse ja neid töödeldi algoritmiga, mis leidis vaevumärgatavad erinevused iga klahvivajutusega kaasnevate helide vahel.
Esimesel katsel tegi arvuti kindlaks 60 protsenti sisestatud tähtedest ja 20 protsenti trükitud sõnadest, märkis üks uuringu eestvedajaid, Berkley ülikooli tudeng Li Zhuang. Kui appi võeti õigekirjakontroll, tuvastas arvuti 70 protsenti tähtedest ja 50 protsenti sõnadest.
"Kui meie suutsime jõuda nii täpsete tulemusteni, on tõenäoline, et sama suudavad ka inimesed, kelle kavatsused pole pooltki nii auväärsed kui meie omad," tõdes Tygar.
Andres Ainelo, B5
Raul Ojamaa, B5
Microsoft sai 30-aastaseks
Inquirer, www.DELFI.ee, 24. september 2005
Microsoft sai 30-aastaseks. Firma asutati 1975. aastal. Praegu on Microsoftis 16 000 töötajat. Kohmakat giganti juhib Steve Ballmer. Üldine arvamus näib olevat, et Microsoft põeb keskeakriisi. Teatati, et firma reorganiseeritakse kolmeks suhteliselt iseseisvaks allüksuseks ja senine Windowsi arendusjuht Jim Allchin lahkub pärast Windows Vista turuletoomist. Uppuva laeva dekil tõstetakse toole ümber, ütles selle kohta üks kommentaator.
Microsofti tulevikku ohustab Google, kelle arendatavad võrguteenused võivad MS Office ja Exchange välja tõrjuda. Ohu märgiks on ka USA osariigi Massachusettsi lõplik otsus üle minna OpenDocument dokumendivormingule, mida Microsoft Office ei toeta, küll aga OpenOffice.org.
Kadi Ainsaar, B5
Tõnis Linnamägi, B5
Uku Püttsepp, B5
Leelo Valgma, B5
Gigabyte GeForce 7800 GTX
Tanel Lepp, www.am.ee, 5. september 2005
Seekord siis ülevaade monstrumist nagu nVidia uus videokaart koodnimega G70 ehk GeForce 7800 GTX. Üllatuseks ei läinudki väga kaua, kuni see Eesti turule jõudis.
Ostes selgus, et kaart on üllatavalt pikk. Ei usugi, et see mahuks paljudesse korpustesse. Õnneks ise ei kasuta korpust juba pikemat aega, nii et mul polnud probleemi.
Karbist leidsin veel ViVo kaabli, manuaale, draiverid ja rallisimulaatori Xpand Rally, mis tundus suht väike pakk nii kalli toote kohta, aga käesolevat kaarti soovitan siiski rohkem kui mänge, mis kaasa antakse.
Arvuti käima pannes arvasin, et nüüd kohe tuleb hull müra, mis keerab kõrvad lukku (teadagi, eelkäijast) 6800 seerial on väga valjud jahutused), aga võta näpust, ventilaator ei teinud kuuldavat häält!
Temperatuure vaadates oli videokaart idle ehk Windowsi tavarezhiimis 54 kraadi Celsiust ja mängima hakates tõusis temperatuur 77-ni. Hullu just pole, kuna vastav alarm käivitub alles 120 juures. Mulle siiski ei meeldinud ja vahetasin selle pea kohe ära, veidi parema (3,2 GHz Pentium 4 Prescotti täisvasest lillekese taolise) jahutuse vastu. Temperatuur langes nüüd tavakasutuse käigus 31 kraadini ja mängimise ajal 48-ni, mis on väga hea tulemus sellise kiirendi kohta. Praktiliselt kõikides arvutimängudes saab kasutada maksimaalseid graafika-alaseid sätteid, isegi resolutsiooni 1600× 1200 4× FSAA ja 16× AF korral (välja arvatud EverQuest 2, kus isegi resolutsiooni 1280× 1024 ja High detailsusega ei suudeta vahel korralikku kiirust hoida).
Pärast mõningat kasutamistliimisin Arctic Aluminaga peale uued mäluradiaatorid, mis võtsin vasest põhjaga AMD 3200+ originaaljahutuselt. Voolu imeb see ka vähem kui 6800 seeria, kuigi vajab endiselt kaht molexi otsikut söödaks.
Ats Albre, B5
Windows Vista ja Office 12
Arvo Mägi, www.delfi.ee, 22.september 2005
Microsoft demonstreeris hiljuti toimunud arendajate konverentsil oma tuleval aastal ilmuvat operatsioonisüsteemi Windows Vista ja kontoritarkvara Office 12. Avaldati hulk ekraanipilte, videoid ja artikleid. Kogu reklaamikära kinnitab minu arvates seda, et "kapital toodab end juurde vajaduste tootmisega, mis siis toodavad juurde järgmisi vajadusi" (EPL, 21.09.05).
Windows Vista pakub sobiva videokaardi omanikele poolläbipaistvaid aknaid, tulukesi ja animatsioone. Kõik see näeb välja paganama tore ja ahvatlev. Ainult, et vaja läheb suure muut- ja videomäluga arvutit (räägitud on koguni 1 - 2GB muutmälust ja 512MB videomäluga PCI Express videokaartidest). Need on muidugi vaid esialgsed hinnangud, loodetavasti saab hakkama ka vähemaga. Viletsama arvuti korral tuleb paljudest "kelladest ja viledest" loobuda ja ekraanipilt muutub üsna Windows XP sarnaseks. Lenovo on igatahes juba hakanud reklaamima Vista jaoks sobivaid sülearvuteid, millel on ATI Mobility Radeon X600 või Radeon Xpress 200M kiibid, mis pidavat ATI kinnitusel Vista jaoks sobima.
Kuivõrd kogu seda tulevärki üldse vaja on? Vaja ei ole, aga ikkagi ahvatleb. Operatsioonisüsteemi ülesandeks on ju arvuti töös hoidmine ja rakendusprogrammide käivitamine. Miks kulutada arutult palju arvutiressursse operatsioonisüsteemile? Mac OS X ja Linuxid saavad läbi 512MB muutmäluga ega esita erilisi nõudeid videokaardile. Protsessori jõudlusega (umbes 3GHz Pentium 4) probleeme ei teki, sest 2007. aastaks on need enamasti juba kahetuumalised.
Windows Vista operatsioonisüsteemiga tuleb 2007. aastal arvutit ostes paratamatult leppida, kui just mõnd teist operatsioonisüsteemi ei eelistata. Novell avaldas igatahes juba arvamust, et (SUSE) Linuxil on tänu Vistale hea võimalus turuosa laiendada.
Office 12 kinnitab samuti eespool öeldut. Et õigustada versiooniuuendust, pakub Microsoft uut kasutajaliidest, kus seniste menüüde asemel on riba enamkasutatud käskude jaoks. Microsofti väitel läheb ümberõppimine kiirelt. Ainult, et kasutajate põhimass on inertne ega taha ümber õppida. Aga mida muud Microsoftil ikka pakkuda on. Office’i menüüdes ja dialoogiakendes olevat juba üle 1500 käsu. Milleks lisada uusi käske, kui olemasolevaidki ei suuda keegi meeles pidada. Kui kasutajatelt küsiti, mida nad juurde sooviksid, mainiti üheksal juhul kümnest omadusi, mis paketis juba ammu olemas on. Enamik kasutajaist kasutab vaid tühist osa Office võimalustest.
Tundub, et Microsoft mängib riskantset mängu. Kas nende peamise tuluallika Office uus versioon ikka kujuneb sama edukaks kui praegune? Kas ostjad on valmis Windows Vista jaoks uue arvuti soetama? Enamikul praegu müüdavatest arvutitest on muutmälu vaid 256MB ja pooltel arvutitel on integreeritud graafikakiirendi. Mälu võib ju juurde osta aga AGP pesasse PCI Express kaarti ei pane ja kontoriarvutisse integreeritud graafikakiirendi asemel 256MB-512MB videokaarti pole ka mõtet osta. Usutavasti jõuavad nii Windows Vista kui Office 12 valdavalt uutesse arvutitesse.
Mait Bratka, B5
Toomas Karja, B5
Opera brauser on nüüd täiesti reklaamivaba
www.am.ee, 21. september 2005
Opera us brauser versiooninumbriga 8.5 ei näita enam reklaame ning on kõigile soovijatele täiesti tasuta kättesaadav.
Opera sellise otsuse taga on firma juhi Jon S. von Tetzchneri sõnul soov saada juurde palju uusi kasutajaid.
Praegu on maailmas Opera kasutajaid 20 miljonit. Firma soovib seda numbrit aga kolmelkordistada.
"Meie eesmärk on saada nr 2 brauseriks," ütles Tetzchner.
Kui eelmisel aastal moodustas reklaamitulu Opera kasumist ligi poole, siis edaspidi on firmal plaanis kasumit teenida kasulike lepingute kaudu, mis on praeguseks sõlmitud nt Google'i, eBay ja Amazoniga.
Nimelt on Opera brauseritesse ehitatud Google'i tööriistariba. Iga kord, kui Opera kasutaja otsib selle tööriistariba abil ning klikib mõnel Google'i reklaamil, saab Opera osa kasumist.
Tänu positiivsele uudisele tõusis Opera aktsiahind 8%.
Martin Bek, B5
Uuenduslik Optimus klaviatuur
www.delfi.ee, Enter, 22. september 2005
Art Lebedev Studio arendab hetkel Optimus klaviatuuri, mille kõik nupud on varustatud OLED-ekraaniga. Klaviatuuri looja loodab, et tulevikus hakkavad ekraanid asendama nuppude kleebiseid.
Ekraanidele kuvatav muutub vastavalt sellele, mida kasutaja trükib. Kui kasutaja sisestab eesti keelset teksti on nuppudel ladina tähestik, kui trükitakse vene keeles on nuppudel slaavi tähestik. OLED-ekraaniga nuppe on võimalik seadistada ka nii, et nendel kuvatakse ikoone, mis teeb lihtsaks erinevate programmide nagu Photoshop kasutamise. Optimuse klaviatuurid jõuavad ootuste kohaselt müüki 2006 aastal.
Aleksandra Gaidunko, B5
Pihuarvuti, mis teab oma asukohta
www.am.ee, Kaido Einamaa, 5. september 2005
Mida leiab ühe mobiilse ja tegusa inimese taskust? Mobiiltelefoni, digikaamera, pihuarvuti, MP3-pleieri, ehk ka GPS-i. Palju tal nende jaoks taskuid peab olema? Õige, väga palju. Aga tegelikult piisab ka ühest taskust, sest olemas on seade, milles kõik need asjad asuvad ühes kestas.
"Kui miski teeb kõike, siis ei tee ta midagi korralikult," - on levinud müüt kõik-ühes kombainvidinate kohta. Selle veidi skeptilise eelhäälestusega võtame HP uue pihuarvuti hw6515 Mobile Messenger pakendist välja. Nii nagu spetsifikatsioonis seisab, saab pihuarvuti hakkama just nende kõigi asjadega. Seal on sees GSM-telefon nii Euroopas kui ka USA-s kasutamiseks, 1,3-megapiksline digikaamera, pihuarvuti mobiilse Windowsi ja kontoriprogrammidega (koos muusika- ja videomängijaga muidugi) ja uue asjana tava-pihuarvutite seas ka GPS ehk navigatsiooniseade asukoha määramiseks. Mis veel tavalisest erinevana silma torkab, on klaviatuur: ekraan on pisikeste nööpsete klahvide jaoks loovutanud ligi kolmandiku esipaneelist, et pulgaga ekraanil tippimise asemel saaks kasutada täheklahve kiireks sõnumikoostamiseks.
Marten Juurik, B5
Emilie Toomela, B5
Google tõrjub Microsofti tahaplaanile
www.delfi.ee, CNet, 31. august 2005
Google on kujundamas oma netiteenuste impeeriumi, mis võib Microsofti tahaplaanile tõrjuda.
Nii arvab Stephen Arnold, kes uuris Google patente ja dokumente, oma hiljuti avaldatud raamatus. Lisaks otsingumootorile pakub Google e-posti, kaarte ja edaspidi ka rakendusprogramme, mida saab kasutada iga Internetti ühendatud seadmega.
Google testib ka WiFi teenuste pakkumist. Kas lauaarvutite ajastu hakkab tõesti ostsa saama. Tundub uskumatu. Sama uskumatu oli kunagi, et arvuti jõuab igale töölauale.
Ragnar Kapp, B5
Agnes Urbanik, B5
Eesti panga klient langes internetipetturite ohvriks
Postimees, 19. september 2005
Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus uurib juhtumit, mil kurjategijad varastasid nuhkvara abil ühe Eesti panga kasutajakoodi ja omandasid arvel olevat raha.
Internetipanga kasutajatunnused varastati nuhkvara abil, see aga installeeriti kasutaja arvutisse rämpspostilaadseid kirju levitades.
Politsei hoiatab, et e-postiga saadetud pildi, dokumendi või lingi avamisel võib käivituda nuhkvara, mis hakkab koguma arvutikasutaja erinevaid paroole, sealhulgas internetipankade paroole.
"Meie jaoks on tegemist pretsedendiga," kinnitas ülemkomissar Rocco Ots, kuna sel viisil ei ole Eestis keegi varem pettuse ohvriks langenud.
Inimesi on küll meelitatud internetifoorumites nuhkvara installeerima või on seda ise tehtud, kuid niisugust juhtumit meil varem pole olnud, ütles Ots.
"Kahju võib olla täpselt nii suur, kui on firma või üksikisiku arve päevalimiit," ütles prefektuuri avalike suhete büroo juhataja Helin Taal
Eestis tegutsevate kurjategijate päritolu ei ole teada, uurijate kinnitusel "ei pruugi nad olla Eestis," vahendas Taal. "Tegemist on rahvusvahelise juhtumiga," kinnitas ka Ots ning lisas, et ei Eesti keelebarjäär ega väiksus pole kurjategijatele mingiks takistuseks.
Pangad ja muud organisatsioonid, kel on kliendi kohta salajast informatsiooni, ei küsi kunagi tagasi paroole ega koode, mis nad oma kliendile on väljastanud, rõhutab politsei.
Helen Kask, B5
Sun: lauaarvutid on eilne päev
www.DELFI.ee, 24. september 2005
Suni president Jonathan Schwartz ütles, et lauaarvutid on eilne päev. Üha suuremat tähtsust omandavad võrgu kaudu pakutavad teenused. Neid hakatakse edaspidi valdavalt kasutama käsiseadmete (mobiiltelefon, pihuarvuti jt) kaudu. Eriti kehtib see arengumaade kohta.
Schwartz tõi näitena eBay, Google, Yahoo ja Amazon.com’i mõjuvõimu kiire kasvu. Tulevikus kasvab Interneti ja selle kasutamist võimaldavate odavate seadmete osatähtsus veelgi.
Rene Kirsel, B5
Arvutite ja monitoride müük kasvas kordades
Urmas Tooming, Postimees Online, 5. september 2005
Arvutite ja monitoride müüginumbrid on suure hinnasula tõttu kasvanud mitu korda – sülearvuteid on tänavu müüdud mullusega võrreldes kaks korda enam ning samas suurusjärgus on ka LCD-monitoride turukasv.
Eesti suurima arvutikaupade hulgimüügifirma GNT Eesti andmetel on kineskoop- ehk tavaliste monitoride müük tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullusega langenud kolm korda. Samas on jõuliselt edenenud õhukeste vedelkristallmonitoride (LCD) müük.
Nii suure kasvu peamine põhjus peitub hinnapoliitikas. "LCD-monitoride puhul on võrreldes eelmise aastaga toimunud lausa revolutsiooniline hinnalangus," selgitas GNT Eesti juht Anti Kuiv. «Kõige rohkem müüdava 17-tollise monitori hind on langenud 39 protsenti."
Hinnad kukuvad
ML Arvutite tegevjuhi Mait Rahi väitel oli firma tänavu teises kvartalis müüdud monitoridest kolm neljandikku lamedad, augustis võib nende osakaal kasvada isegi 80ni. "Kineskoopmonitore ostetakse ainult siis, kui on tegemist suurte hangetega ja on vaja kõige odavamat tehnikat," lisas ta. "Kes ise otsustab, see valib ikka vedelkristallmonitori." Kuiv ütles, et kui veel aasta tagasi nimetati 19-tollist monitori suureks, siis praegu algavad suurte monitoride mõõdud pealtpoolt kahtekümmet tolli. GNT Eesti müüb aga üha rohkem juba 32-tolliseid LCD- monitore. Hinnad sulavad nagu kevadine lumi – kui mullu tuli 17-tollise monitori eest veel välja käia 6 000, siis nüüd saab sama toote kätte 4 000 krooniga. 19- või 20-tolline monitor maksab praegu 7 000, aasta tagasi aga keskmiselt 10 000 krooni. 32-tolline on kõrgtehnoloogiline monitor, mille hinnad jäävad vahemikku 9 000 – 12 000 krooni.
Sülearvutid ründavad
Vedelkristallmonitoride müügi veelgi jõulisemat kasvu pidurdab inimeste üha suurenev sülearvutite lembus. Seejuures on võidukohal Eesti tootjate mudelid. Rahi ütles, et ML Arvutid müüs tänavu esimesel poolaastal 851 omatoodetud sülearvutit, mis on 2,5 korda rohkem kui mullu samal ajal.
Lauaarvutite müük kasvas samal ajal ainult 22 protsenti. «Viimaseid suundumusi vaadates võib julgelt öelda, et sülearvutite müük kahekordistub iga aastaga,» märkis ta.
Sülearvutite ostubuumi kinnitas ka K-Arvutisalongi direktor Peeter Kargu. Tema väitel soovivad ostjad üha võimsamaid, suurte võimalustega arvuteid. Mõned kuud tagasi alustas firma sülearvuti HCS tootmist, sel laupäeval jõuab aga poodidesse juba kaks korda tugevama jõudlusega arvuti.
"Lauaarvuteid me ei teegi veel nii võimsate komponentidega," kinnitas ta. "Kineskoopmonitoriga arvutid on viimasel ajal jäänud põhiliselt projekteerimisbüroode pärusmaaks."
"Mõni aeg tagasi räägiti, et arvutustehnika vananeb kiiresti, ja kui tahad head riista, siis peab vana kiiresti uue vastu vahetama," ütles Kuiv. "Viimase aasta trende vaadates see tõde enam paika ei pea. Hinnalanguse tõttu saab järjest rohkem inimesi endale lubada arvuti või digikaamera ostmist."
Nii tekibki petlik mulje, et muudkui vahetatakse vana tehnikat uue vastu. Pärast 2000. aastat ostetud arvutid rahuldavad kindlasti ka tänapäevase kasutaja vajadusi, sest arvutile saab alati juurde muretseda lisamälu ja muid -seadmeid.
LCD monitorid
- 17-tolline 4 000 kr
- 19-tolline 7 000 kr
- 32-tolline 9 000 – 12 000 kr
- Müüdavatest monitoridest 75-80% on LCD- monitorid
Maris Laurson, B5
Microsoft hakkab pakkuma telefoniteenust
www.postimees.ee, 31. august 2005
Maailma suurim tarkvaratootja Microsoft valmistub pakkuma arvutikasutajatele võimalust teha arvuti abil tavalisi telefonikõnesid, kirjutab BBC.
Tarkvaragigandi vastavatest plaanidest annab märku uudis, mille kohaselt ostis ettevõte internetikõnesid võimaldavat tarkvara tootva firma Teleo.
Microsoft ja ta suurimad konkurendid AOL, Google ja Yahoo võimaldavad juba kõneedastust arvutite vahel, ent mitte veel tava- ja mobiiltelefonidele.
Teleo tehnoloogia lubab arvutitel vastu võtta ja edastada tavalisi telefonikõnesid ning Microsofti teatel liidetakse see võimalus ettevõtte suhtlusprogrammiga MSN Messenger.
Microsoft teatas, et loodab arvutist tehtavaid tavakõnesid pakkuda juba selle aasta lõpuks.
Samasugust teenust kavatseb peatselt esitleda ka kahe kuu eest veebikõnede firma Dialpad ostnud Yahoo.
Romet Leopard, B5
Katrin Lepp, B5
Arvutimängumaraton lõppes noore sõltlase surmaga
www.sloleht.ee, 15. august 2005
Lõunakorealane, kes mängis peaaegu 50 tundi järjest arvutimänge, suri südameseiskumise tõttu kõigest mõni minut pärast maratonmängu lõppu.
Õnnetus juhtus Lõuna-Koreas Tague linna idaosa internetikohvikus. Kohviku töötajad rääkisid, et 28 aastane Lee alustas online-sõjamängu 3. augustil. Seejärel lahkus ta arvuti tagant vaid selleks, et lipata tualetti ja viivuks kohviku diivanil suigatada. Tageu provintsi politsei hinnangul suri noormees ülekurnatusest põhjustatud südameseiskumise tagajärjel. Kohaliku ajalehe JoongAng Ilbo väitel loobus Lee mõni aeg enne surma töölkäimisest, et saaks rohkem arvutimänge mängida. Sellisele järeldusele jõudsid ajakirjanikud pärast vestlemist noormehe endiste töökaaslaste ja kohvikupersonaliga. Kui Lee ühel päeval koju ei tulnud, võttis murelik ema ühendust tema endiste töökaaslastega ja palus poja koju saata. Kui viimased internetikohvikusse jõudsid ja sealt Lee leidsid, lubas mees mängu lõpetada ja koju minna. Mõni minut hiljem oli ta juba surnud.
Gea Lepik, B5
Uuenduslik Optimus klaviatuur
www.delfi.ee, 22. september 2005
Art Lebedev Studio arendab hetkel Optimus klaviatuuri, mille kõik nupud on varustatud OLED-ekraaniga. Klaviatuuri looja loodab, et tulevikus hakkavad ekraanid asendama nuppude kleebiseid.
Ekraanidele kuvatav muutub vastavalt sellele, mida kasutaja trükib. Kui kasutaja sisestab eesti keelset teksti on nuppudel ladina tähestik, kui trükitakse vene keeles on nuppudel slaavi tähestik. OLED-ekraaniga nuppe on võimalik seadistada ka nii, et nendel kuvatakse ikoone, mis teeb lihtsaks erinevate programmide nagu Photoshop kasutamise. Optimuse klaviatuurid jõuavad ootuste kohaselt müüki 2006 aastal.
Toomas Linnamägi, B5
Firefox 1.0.7
Cnet, www.delfi.ee, 22. september 2005
Mozilla lasi välja uued turvaparandustega versioonid oma veebilehitsejast Firefox 1.0.7 ja programmipakist Mozilla Suite 1.7.12. Alates aasta lõpul ilmuvast Firefox 1.5-st saab selliseid parandusi paigaldada ilma kogu programmi alla laadimata, praegu tuleb aga uus versioon tervikuna alla laadida.
Firefoxi kasutajaskond moodutab kuni 9% veebis surfajatest, mis tähendab kuni 50 miljonit inimest. Neil tuleks nüüd ette võtta versiooniuuendus.
Kerli Luik, B5
Oled sa robot või inimene?
Arved Mahtra, SL Õhtuleht, 1. august 2005
Jaapani teadlased tõid avalikkuse ette senistest kõige inimnäolisema roboti - "naissoost" androidi Repliee Q1.
Erinevalt enamikust teistest robotitest, mis meenutavad pigem mõnda «Tähesõdade» tegelast kui inimest, ei kata Repliee Q1 ihu mitte kivikõva plastmass, vaid pehme silikoon. Tänu loendamatule hulgale sensoritele ja tillukestele mootoritele on uue roboti liigutused niisama paindlikud ja sujuvad kui inimesel. Repliee Q1 pilgutab silmi ja liigutab käsi nagu inimene. Veelgi enam: robot näib isegi hingavat.
Üks roboti loojatest, Osaka ülikooli professor Hiroshi Ishiguru on veendunud, et ühel päeval ei suuda me pelgalt välimuse põhjal enam robotit inimesest eristada.
Repliee Q1 ei sarnane ühelegi seni nähtud robotiga - kui muidugi ulmefilmid kõrvale jätta. Robot on algusest peale kavandatud võimalikult inimese sarnaseks. Praegu suudab Repliee Q1 ainult istuda. Tema ülakehas on 31 mootorit, millele annab energiat samas paiknev õhukompressor. Seetõttu pole roboti liigutused mitte nurgelised ja kohmakad nagu tema eelkäijatel, vaid sujuvad ja pehmed.
"Ma olen varemgi roboteid konstrueerinud," ütles professor Ishiguru uudisteagentuurile BBC. "Kuid õige pea sai mulle selgeks, et robotile on peale võimetele äärmiselt tähtis ka välimus. Inimnäoga robotiga on kergem harjuda." Enne Repliee Q1 loomist valmis Osaka ülikooli teadlasel robot Repliee R1, mis meenutas välimuselt viieaastast jaapani tüdrukut.
Lapsrobot liigutab pead üheksas suunas ning suudab kätega þestikuleerida. Tänu roboti vasaku käe «naha» alla peidetud neljale ülitundlikule puutesensorile reageeris tehislaps eri tugevusega survele erinevalt.
Täiskasvanud jaapanlanna kujulise Repliee Q1 liigutuste koordineerimiseks analüüsiti arvuti abil inimese liigutusi ning koostati nende põhjal robotile omamoodi ðabloon.
Uut inimrobotit saab programmeerida iseseisvalt liikuma ja liigutama, aga seda võib sättida ka liikumissensoreid kandva inimese liigutusi matkima.
"Repliee Q1 on võimeline inimestega suhtlema," väidab roboti looja. "Esialgu reageerib ta küll ainult puudutustele, aga seegi on suur saavutus. Samas ei saa me sellega piirduda, vaid peame robotit edasi arendama."
Professor Ishiguru usub, et peagi luuakse robot, keda esmapilgul inimesest ei erista. "Väga lühikese ajavahemiku, näiteks 5-10 sekundi jooksul võib robot inimese ära petta,» arvab teadlane. «Hea ettevalmistuse korral ja hoolikalt valitud olukorras võib see aeg hõlpsalt pikeneda kümne minutini."
Siiski ei pea professor roboti võimet inimesi ära petta kõige olulisemaks. «Inimesed võivad unustada, et nende kaaslaseks on masin.»
Tõnis Lulla, B5
Toshibalt 30GB HD DVD-R plaadid
www.delfi.ee, 22. september 2005
Toshiba teatas, et hakkab tootma kahekihilisi, ühekordselt kirjutatavaid HD DVD-R plaate, mille maht on 30GB.
Sellistele plaatidele jaoks sobiv DVD-kirjutaja lastakse välja tuleva aasta kevadel. Oktoobris testitakse plaatide ühilduvust teise firmade seadmetel.
Uut tüüpi plaatide masstootmiseks sobivad olemasolevad seadmed.
Martin Mets, B5
$ 100 Milli Vista kampaaniale
www.minut.ee, 17 september, 2005
MS'i pealik pidas maha sütitava kõne programmeerijatele, et aeg oleks hakata kirjutama Vista jaoks uusi programme, kirjutab money.cnn.com.
Uues OS'i kampaania jaoks pannakse likku 100 000 000 USD.
Windows XP tuli turule 2001. Närviliseks muututvad partnerid ja arendajad on hakanud MS'ile survet avaldama kuna Vista valmimise tähtaega on korduvalt edasi lükatud. Nüüd on hakatud Vista featuuride nimekirja paaniliselt kärpima. Hetkel jääb mulje, et täiendustest on alles on jäänud vaid eye-candy ja väga vähe kasulikku.
Vähe sellest, 2006 teisel poole saabuv uus OS nõuab ka väga vihast rauda, kirjutab bit-tech.net oma artiklis Vista is a hardware beast.
Graafika: Selleks, et Vista üht vähestest uuendustest, ehk suht kasutut silmailu nautida, pead sa enda arvutile uue graafika kaardi hankima. Unusta CPU ja mõtle GPU'le koos suure hunniku mäluga.
CPU: No kui su pole dual-core või multi-core protsessorit siis on aeg poodi minna. XP jaoks peaaegu tundmatu thread'imine on nüüd lõpuks ma MS'i maailma jõudmas.
RAM: 2GB!? Jah, 2 giga mälu. Võimalik, et saad hakkama ka 1'ga kuid ...
Vahetusse peaks minema ka HDD jne. Ka oma olemasoleva monitori võid sa prügikasti kõrvale tassida.
Vähe sellest, Vista't on 7 erinevat versiooni: Starter Edition, Home Basic Edition, Home Premium Edition, Windows Vista Professional Edition, Small Business Edition ja Enterprise Edition (...prrr, mida?!) mille kirjeldust võid sa lugeda arstechnica.com artiklist Windows Vista product editions revealed.
Oliver Meus, B5
Lauaarvutid on eilne päev
www.delfi.ee, 24. september 2005
Suni president Jonathan Schwartz ütles, et lauaarvutid on eilne päev.
Üha suuremat tähtsust omandavad võrgu kaudu pakutavad teenused. Neid hakatakse edaspidi valdavalt kasutama käsiseadmete (mobiiltelefon, pihuarvuti jt) kaudu. Eriti kehtib see arengumaade kohta.
Schwartz tõi näitena eBay, Google, Yahoo ja Amazon.com’i mõjuvõimu kiire kasvu. Tulevikus kasvab Interneti ja selle kasutamist võimaldavate odavate seadmete osatähtsus veelgi.
Martin Noorkõiv, B5
Arvuti viirus
www.sloleht.ee, 7. september 2005
Saksa politsei vahistas reedel 18aastase saksa üliõpilase Sveni ja süüdistab teda aprilli viimasel päeval levima hakanud ussviiruse Sasser loomises. Pärast ülekuulamist lubati Põhja-Saksamaalt Rotenburgist pärit Sven vabadusse kohut ootama.
Sven tunnistas, et ta leiutas Sasserit mitu aastat, kuid ta ei osanud ette kujutada, millist kahju viirus võib teha.
"Ta on väga intelligentne noormees," kinnitab politseiuurija.
Sasser ründas operatsioonisüsteeme Windows 2000, ME ja XP kasutavaid personaalarvuteid. Kui tavaliselt peab kasutaja arvutiviiruse aktiveerumiseks midagi tegema (näiteks käivitama e-kirjale lisatud faili), siis ussviirus Sasser toimetas omapäi, levitades end ise.
Maarja Noorkõiv, B5
Gatewaylt jõuludeks uued arvutid
Cnet, www.DELFI.ee, 23. september 2005
Gateway hakkab turustama jõuluhooajaks mõeldud arvuteid. Pakutakse kuut eMachines logoga sülearvuti- ja viit lauaarvutimudelit. Odavaima sülearvuti W4605 hind on $799. Kõigil arvutitel on vähemalt 512MB mälu ja enamikul mudelitel AMD protsessor.
W4605 sülearvutis on Sempron 2800+ protsessor, 802.11g WiFi, CD-RW/DVD ja 60GB kõvaketas. Lauaarvutite hinnad on $339 kuni $599. Kasutatakse AMD 64-bitiseid protsessoreid. Kalleimas eMachines T6524 mudelis on 1GB mälu ja 200GB kõvaketas.
Kristiina Oll, B5
Siiri Seevri, B5
Eesti tudengid testisid esimesena maailmas arvutihiire täpsust
Postimees Online, 28. august 2005
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tootearenduse tudengid Birthe Matsi ja Triin Toon selgitasid ligi aastase uurimistöö tulemusena, missugune hiir ja milliselt aluselt edastab liikumise kõige täpsemalt arvutiekraanile.
Teatavasti pole seni vastavaid võrdluskatseid mujal maailmas nende tehnilise keerukuse tõttu tehtud.
"Täiesti võimalik, et hiirte tootjad on oma kinnistes laborites samalaadseid teste küll läbi viinud, aga sel juhul on tulemused hoitud rangelt salajas – ühegi hiirte täpsustestimise tulemusi pole meie teada avalikustatud," ütles TTÜ mehaanikateaduskonna õppejõud Tauno Otto.
Keeruliseks tegi testimise just vajaliku täpsuse saavutamine hiire liikumise imiteerimisel ning andmetöötluse suur maht. Selleks konstrueeriti spetsiaalne katsestend koos arvuti eritarkvaraga.
Testimisel tulid ilmsiks suured erinevused arvutihiirte täpsuses. Odava niinimetatud kontorihiire ning uue ja kalli tippmudeli täpsus erineb enam kui kümme korda.
Kõige täpsemini töötasid hiired spetsiaalsel, optilistele hiirtele mõeldud hiirematil, kuid tavaline paber kõlbas aluseks peaaegu sama hästi. Äärmiselt ebasobivaks materjaliks osutus klaas.
Testi võitis Razor Diamondback Plasma hiir, teiseks jäi Logitech MX518. Test valmis koostöös ajakirjaga Praktiline Arvutikasutaja
Pille Pullonen, B5
Liisi Saareleht, B5
eDonkey ja WinMX on ajalugu
www.am.ee, 23. september 2005
USA muusikatöösturite assotsiatsioon saatis kirja mitmele P2P võrgu operaatorile, kus käskisid neil oma teenused sulgeda.
Kirja tulemusena on praeguseks suletud WinMX ja väidetavalt ka eDonkey, mille kaudu liigub kõige rohkem illegaalset materjali.
Järgmised, kelle kadumist võib peatselt näha, peaks The Registeri andmeil olema LimeWire, Kazaa, i2Hub, BitTorrent ja BearShare. Kas ükski nendest (ja ka paljudest teistest) firmadest tahab RIAA-ga kohut käia ning oma teenust seni online hoida, ei ole eriti tõenäoline.
Analüütikud ei usu siiski, et RIAA jõuline tegutsemine võib illegaalsed P2P võrgud igaveseks sulgeda. Jupiter Media analüütiku Mark Mulligani arvates ei kao P2P võrgud mitte kunagi. Need võivad küll muutuda marginaalseteks, kuid jäävad alati alles, ütles Mulligan.
NPD Music and Movies Business juht Russ Crupnick arvab samuti, et P2P võrkudes toimuv illegaalne failivahetus ei kao kuhugile, kuid arvatavasti väheneb selle populaarsus.
"Me peame reklaamima legaalseid võimalusi. Illegaalne muusika- ja filmivahetus küll ei kao, kuid väheneb," ütles Crupnick.
Eero Ränik, B5
Õpetajatel on võimalus osaleda viimastel DigiDidaktika kursustel!
www.tiigrihype.ee/uudis_1.php?uID=272, 21. september 2005
Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega on aastatel 2003–2005 läbi viinud õpetajate täiendkoolituskursuste sarja koondnimega DigiDidaktika, mille raames toimusid kursused eesti, inglise, saksa keele, algõpetuse ja matemaatika õpetajatele ning õppealajuhatajatele. Kursustel on osalenud kokku ligikaudu 300 õpetajat.
2006. aastast rakendub õpetajate e-õppe-alase täiendkoolituse uus tegevuskava. Algamas on uutele õppekavadele tuginevad täiendkoolituskursused, mis on suunatud projektõppe rakendamisele ja erinevate õppeainete omavahelisele integratsioonile. Uute kursuste kõrval hakkavad toimuma ka üksikud 16-tunnised spetsialiseeritud moodulid, nagu näiteks "Testide koostamine" ning "Minu aine ja internet".
Õpetajate koolitusprojekti DigiDidaktika viimased 40-tunnised kursused toimuvad 2005. aasta sügisel. Kursustele oodatakse eesti, inglise, saksa keele, matemaatika ja algõpetuse õpetajaid.
Saara Sadrak, B5
Korea insenerid ehitasid õppiva roboti
www.DELFI.ee, 6. jaanuar 2005
Lõuna-Korea teadlased teatasid, et nad on välja töötanud maailma kõige targema roboti, kel erinevalt senistest robotitest on olemas õppimisvõime.
Lõuna-Korea valitsuse rahastatud Korea teadus- ja tehnoloogiainstituudi robot on maailma esimene traadita andmesideühendusele toetuv humanoidmasin, vahendab PM Online.
Juhtarvuti ei ole erinevalt tavapärast ehitatud roboti sisse, vaid seda asendab lähedalasuv server, mille võimsus ja koos sellega roboti võimekus on lihtsalt suurendatav. Traadita interneti abil on robot serveriga ühenduses.
Veel ilma nimeta robot on varustatud ka nägemis- ja kuulmissensoritega, ta on võimeline tajuma liigutusi ja kõnet ning neile lihtsate þestidega vastama.
Kui robotile näidati Korea 10 000-wonist rahatähte (umbes 12 krooni), ütles masin: "See on 10 000-line pangatäht, mida inimesed hea meelega endale tahaksid." Nimeküsimise peale vastab ta: "Kahjuks mul ei ole veel nime, aga anna mulle nimi."
Liikumisvõimelt jääb uus robot alla hiljuti Honda väljatöötatud ASIMO robotile. Kui ASIMO suudab joosta kiirusega kuni kolm kilomeetrit tunnis, siis korealaste leiutis liigub kuni 0,9 kilomeetrit tunnis.
Robot on 150 sentimeetrit pikk ja kaalub 67 kilo.
Indrek Soosaar, B5