B4 klassi leitud nupukesed
MSN Messengeri kaudu leviv viirus muudab arvuti zombiks
www.epl.ee, Eesti Päevaleht Online, 07.02.2005
MSN Messengeri kaudu leviv ussviirus muudab nakatunud arvuti zombiks, Bropia-F uss levib nii, et pakub nakatunud kasutaja kontaktidele "seksikaid pilte".
Selle asemel aga, et pilte näidata, nakatub faili vastu võtnud kasutaja arvuti viirusesse. Kõigepealt näeb ohver pilti küpsetatud kanast, kellel on bikinijälg, samal ajal installib Bropia-F kurikuulsa Agoboti (ehk Pahtbot või Rbot) ussi arvutisse ja avab seal tagaukse, kirjutab The Register. Ussi saab kasutada info kogumiseks, klahvivajutuste registreerimiseks ja spämmi vahendamiseks.
Bropia-F tuleb kohale 184-kilobaidise failina. Ta saadab end teistele MSN Messengeri kontaktidele selliste failinimede all: bedroom-thongs.pif, hot.pif, lmao.pif, lol.scr, naked_drunk.pif, new_webcam.pif, rofl.pif, underware. pif ja webcam.pif.
Uss levib jõudsalt üle maailma, ka Eestis on paljud arvutid sellesse nakatunud.
Silver Engel, B4
Jaan Tamme, B4
AMD Turion 64 — esimene tutvus
www.DELFI.ee, 7.03.2005
Extreme Systems avaldas AMD Turion 64 protsessori pildi ja esimesed testide tulemused. Selle 64/32-bitise sülearvutiprotsessori maksimaalne soojuseraldus on 25W. Ühenduspesa on Socket 754, tootmistehnoloogia 90nm.
Testitud protsessor oli mudel 2800+, taktsagedus 1,6 GHz, L2 vahemälu 1MB. Taktsagedust õnnestus lihtsalt tõsta 2GHz-ni. Protsessori jaoks on valmis Via ja ATI tugikiibistikud, oodata on ka nVidia tugikiibistikku. Inteli sülearvutiprotsessoritega võrreldes on Turioni eeliseks 64-bitiste programmide tugi.
Raiki Kalda, B4
Kaarel Kruus, B4
Netscape 8.0 ühendab IE ja Firefoxi
www.am.ee, Arvuti Maailm, 04.03.2005
8.0 - see brauser kasutab sama mootorit mis Firefox, kuid suudab veatult kuvada ka neid lehti, mis optimeeritud Internet Explorerile.
Firefoxi kasutajad satuvad aeg-ajalt lehtedele, mis nõuavad korralikult töötamiseks Internet Explorerit. Kahe veebilehitsejaga Internetis sahmimine on aga ebamugav.
Nüüd on AOL Netscape näol sellele probleemile lahenduse leidnud. Enamuse ajast töötab Netscape Firefoxi poolt kasutataval Gecko mootoril, kuid vajadusel saab selle ümber lülitada IE renderdus mootorile.
Erinevalt lihtsakoelisest Firefoxist, sisaldab Netscape ka kõiksuguseid kirevaid programme ja lisafunktsioone. Näiteks uudisvoogude klienti aga ka sisseehitatud spioonvara vastast programmi.
Alari Kasvand, B4
WiFi levik teeb häkkerite elu lihtsamaks
www.epl.ee, 20.01.20054
LONDON, 20. jaanuar (Reuters-EPLO) – Teadlased leiavad, et kodudesse üles seatud WiFi võrgud võivad avada need võimalikele pealtkuulajatele ning programmeerijad peaksid tegema turvatarkvara, mida on lihtne kasutada.
"WiFi võrgud jätavad koduarvutid avatuks enneolematule hulgale turvaaukudele," kirjutas kolmapäeval ajakiri New Scientist.
Enamikul traadita võrkudel on turvavahendid, mis ei luba nuhkijatel lugeda e-kirju ja teisi dokumente, kuid paljud inimesed ei kasuta neid, kuna nende seadistamine on keeruline.
Teised aga ei muuda tootja poolt seatud vaikimisi parooli ja paljud häkkerid teavad neid paroole peast.
Ka firmade WiFi-võrgud pole häkkerite eest kaitstud, kirjutas ajakiri, sest näiteks 2002. aastal näitas küsitlus, et umbes 70 protsenti asutuste traadita võrkudest polnud kaitstud.
Turvaeksperdid usuvad, et lahendus probleemile oleks lihtsamalt kasutatava võrgukaitsetarkvara kirjutamine. "Kui mugavus ja võimalused vastanduvad turvalisusele, siis viimane tavaliselt kaotab," ütles California krüptograaf Bruce Schneier ajakirjale. "Ja kuna traadita võrgud muutuvad üha tavalisemaks, läheb turvalisuse tase üha viletsamaks."
Lauri Leinus, B4
Pentagon loob robotite armeed
www.DELFI.ee 17.02.2005
USA kaitseministeerium kulutab 40 miljardit dollarit programmile, mille käigus luuakse soomustatud raskerobotid, kes peavad tulevikulahingutes asendama sõdureid.
Future Combat Systemi nime all tuntud programm on kõige kallim sõjaline tellimus USA ajaloos, suurendades kaitse-eelarvet viie aasta jooksul 20 protsendi võrra, teatab The Telegraph.
Suur osa rahast kulub kogu sõjaväe komputeriseerimisele. Ent kavas on luua ka süsteeme, mis säästavad USA sõdurite elusid ning ehitada roboteid, kes on võimelised iseseisvalt tegutsema.
Juba praegu plaanib USA sõjavägi luua üksusi, kus on 2000 meest ja 150 robotit. Tulevikus peaks robotid kõndima inimese moodi ning olema võimelised ka õhus hõljuma.
Programmi kallal töötavad teadlased ütlevad, et robotite väljatöötamine võtab aega umbes 20 aastat.
Robotic Technologies, kes kõnealust Pentagoni projekti juhib, ütles, et riik on küll seadnud eesmärgi, kuid pole täpsustanud selle saavutamise teid.
Juba praegu on USA sõjaväel roomikutega robotid, kes võivad kõige riskantsematesse piirkondadesse ise minna. Masinad otsisid näiteks läbi koopaid Afganistanis, kahjutustasid pomme Iraagis ja mujal.
"Mõõga" nime kandev robot võib olla varustatud kuulipilduja, granaadiheitja või tankitõrje laenguga. Robotit juhib kuni kilomeetri kaugusel olev sõdur.
Arenenumad robotid võivad ka ise otsustada, kas tappa või mitte. Juristide sõnul pole mingeid piiranguid, mis keelaks robotitele sellist otsustusõigust andmast.
Kuigi robotite arendamine ja tegemine maksab väga palju loodetakse, et see hoiab lõppkokkuvõttes raha kokku. Robotitele ei pea maksma ei palka, pensioni ega haavatasaamisest tulenevaid toimetulekutoetusi jne. Optimistid loodavad, et välja arendatud robotid maksavad vaid kümnendiku päris sõduri ülalpidamiskuludest.
Simo Lind, B4
Apple tegi PC-kasutajatele pisikese üllatuse
www.epl.ee/artikkel.php?ID=283454, Askur Alas, 22.01.2005
Apple on valmis saanud maailma pisima laiatarbearvuti Mac Mini, millega püüab meelitada tavalise arvuti ehk PC kasutajaid Macintoshi maailma. Paraku tekitab see PC-kasutajate seas rohkem üllatust ja segadust kui ostuhimu. Kes aga Maci peale on juba läinud, on vaimustuses.
Eelmise nädala alguses näitas Apple Computeri tegevjuht Steve Jobs Macworldi konverentsil uut, senistest kõige pisemat lauaarvutit Mac Mini (5 x 16 x 16 cm), mis kaalub kõigest 1,32 kg. Võrdluseks – keskmine sülearvuti kaalub 2,5–3 kg. Suurusest saab aimu, kui võtta üks ENE köide ja selle kõrgus laiusega sarnaseks kujutada. Jobs teatas, et firma kavatseb pisiarvutiga rünnata turu säästutundlikumat osa. Firma veebisaidilt saab teada, et plaanis on meelitada PC-kasutajaid Maci proovima.
"Maci modulaarne disain võimaldab teil parandada oma praegust arvutisüsteemi Macintoshi elegantsi, lihtsuse ja töökindlusega," toob firma välja põhjused, miks PC-kasutaja Maci peaks proovima. Lisaks muidugi sellele, et tegu on maailma väikseima lauaarvutiga. Tavaliste Macidega võrreldes on miniMac tunduvalt soodsam. Eesti Apple’i müüja IM Arvutite andmeil algavad meil Mac Minide hinnad 8000 kroonist, kuid arvutiga ei tule kaasa klaviatuuri, hiirt, kõlareid ega monitori.
Taavi Mandel, B4
Mobiiltelefon tunneb omaniku ära
www.hot.ee, 5.03.2005
Tulevikus võivad kaameraga mobiiltelefonid omaniku ära tunda, mis peaks vähendama varastatud mobiiltelefonidega kauplemist.Jaapani firma Omron on välja töötanud tarkvara, mis võimaldab digitaalkaameraga mobiiltelefonidesse lisada omaniku tuvastamise tarkvara, kirjutab New Scientist.
Uudse tarkvara abil saab mobiiliomanik enese näost pildi teha ja keelustada mobiiltelefoni või osade selle funktsioonide kasutamise enne, kui telefon on uue pildi abil oma peremehe näojooned tuvastanud. Omaniku identifitseerimiseks mõõdetakse näo mitmeid iseloomulikke parameetreid, nagu silmade, nina ja suu vaheline kaugus.
Omroni teatel kasutab tarkvara vaid 370 kilobaiti mobiiltelefoni mälu ning tuvastus leiab aset umbes ühe sekundi jooksul.
Katsetuste käigus tundis tarkvara kasutaja näo ära 99 protsendil juhtudest.
Mikk Mustmaa, B4
Inteli Mac Mini-taoline näidisarvuti
Cnet, www.DELFI.ee 3.03.2005
Intel demonstreeris arendajate foorumil Mac Mini-taolist näidisarvutit (Sleek Concept Entertainment PC). See on neljakandiline karbike, mille esiküljel on sahtlita optiline seade, tagaküljel vajalikud liidesed. Komplekti kuulub kaugjuhtimispult.
Jaapanis hakatakse lähitulevikus tootma sülearvutiprotsessoritel põhinevaid lauaarvuteid. Väikese voolutarbega sülearvutiprotsessorid võimaldavad kergemini lahendada jahutusprobleeme ja loobuda suurest arvutikorpusest.
Marite Promvalds, B4
64-bitised videodraiverid
Inquirer, www.DELFI.ee, 6.03.2005
Nvidia teatas, et nende 64-bitine videokaardi Geforce 6800 Ultra draiver on esimesena saanud Microsofti WHQL (Windows Hardware Quality Labs) sertifikaadi. Ametlik versioon peaks ilmuma aprill alguses.
ATI teatas, et nende 64-bitine draiver on valmis selleks ajaks, kui ilmub 64-bitise Windowsi lõppversioon. Seni pole teada, kas ATI draiver selleks ajaks ka WHQL sertifikaadi saab. Usutavasti valmivad samaks ajaks ka Inteli tugikiibistike 64-bitised draiverid.
Tarmo Puolokainen, B4
Naine kaebas printerifirma kohtusse
SL Õhtuleht
Arvuti- ja printeritootja Hewlett-Packard kaevati kohtusse, süüdistades firmat selliste printerikassettide tootmises, mis on programmeeritud teatud kuupäeval aeguma.
Georgia osariigis (USAs) elav naine, kelle isikut ei avalikustata, väidab, et tilluke mikrokiip printeri täitekassetis sunnib kassetti välja vahetama ka siis, kui selleks tegelikult vajadust ei olegi. Maailma suurim printeritootja HP on keeldunud kohtuasja kommenteerimast.
Siim Raidma, B4
Kuidas müüa järgmine miljard arvutit?
Arvo Mägi, www.delfi.ee, 3.02.2005
Praegu olevat maailmas umbes miljard personaalarvutit. Arvutitootjad tahaksid kümne aastaga, st 2015. aasta lõpuks teist samapalju müüa. Kuidas seda teha, on teema, mida viimasel ajal on korduvalt tõstatatud. Senisest veel suurema jõudlusega protsessorid ja videokaardid ning neil põhinevad arvutid huvitavad ainult jõukaid ostjaid.
Microsofti tegevjuht Steve Ballmer arvas, et arvutite arvu kahekordistamiseks tuleb arengumaade turgudele paisata umbes 100 dollarit maksev arvuti. Ta pidas muidugi silmas, et tegemist on Microsofti tarkvara kasutava arvutiga. Nii odav arvuti on esialgu siiski unistus. Selle raha eest ei saa isegi kõvakettaga Apple iPod pleierit. Jätame kõvaketta ja optilise seadme ära? Tulemuseks on mingi pihuarvuti-taoline seade. Aga ega korralikku, internetiühendusega pihuarvutitki praegu 100 dollari eest saa. Paari aastaga võivad hinnad oluliselt langeda ja 100 dollarit maksev arvuti reaalsuseks saada.
AMD on välja pakkunud 185 dollarit maksva PC prototüübi PIC (Personal Internet Communicator). Selles on AMD Geode x86 protsessor, 128MB mälu, 10GB kõvaketas ja Windows CE operatsioonisüsteem. Internetiühenduseks on arvutis modem. Hinna sisse ei kuulu kuvar, klaviatuur ega hiir. Korpusel on pretensioonikas logo 50x15, mis tähendab internetiühendust kasutava elanikkonna 50% kasvu 15 aastaga. Praegu kasutab Internetti vaid 10% maakera elanikest. Eestis maksaks selline arvuti üle 2000 kr. Vaevalt sellele siin ohtralt ostjaid leiduks.
Tegelikult on meil juba müügil mitu AMD PIC prototüübist peajagu paremat, 2995kr maksvat arvutit. 3000kr piir on seega purustatud. Hinnakirjast leidsin nt selliste näitajatega arvuti: AMD Sempron 2200+ protsessor, 256MB DDR mälu, 40GB 7200rpm kõvaketas, integreeritud 64MB videokaart + vaba AGP 8x pesa, integreeritud heli- ja võrgukaart, 300W ATX miditower korpus, klaviatuur ja hiir. Kuvar, CD-ROM ja tarkvara komplekti ei kuulu.
Vaikse ventilaatoriga toiteplokk, vaikse ventilaatoriga protsessorijahuti ja CD- või DVD-kirjutaja muudaksid arvuti mõnevõrra kallimaks, kuid üldiselt oleks tegu siiski odava arvutiga, mis peaks sobima neile kodukasutajatele, kes arvutimängudest lugu ei pea. Kas aasta lõpuks maksab selline arvuti 2500kr (üsna lähedane AMD prototüübi hinnale)? Aga kolme aasta pärast? 1500kr?
Kümne tuhande krooni eest saab juba vaikse, 14-tollise ekraaniga Desknote sülearvuti, millel on Windows XP HE operatsioonisüsteem. Ilma operatsioonisüsteemita (Linuxiga) sülearvuti peaks aasta lõpuks saama juba vähem kui 8000 kr eest.
Hinnad langevad veelgi ja õnneks elame me riigis, mis maailma vaesemate hulka ei kuulu.
Hiie Soeorg, B4
Vaiksed arvutid
www.delfi.ee, 1.02.2005
Vaikne arvuti on paljude unistus. Täiesti vaikne on vaid ilma ventilaatoriteta arvuti. Enamasti pole sellised arvutid arvutimängudeks piisava jõudlusega.
Müra vähendamiseks on palju võimalusi, alates väikese soojuseraldusega sülearvuti protsessoritest ja AMD Cool’n’Quiet Athlon 64 protsessoritest kuni vesijahutuseni. Viidatud artiklis on väike ülevaade ja pildid.
Käbi Stolovitš, B4
Intel lubab kiiremat võrguühendust
www.am.ee, 3.03.2005
Intel töötab välja tehnoloogia, mis suurendab võrguühenduse kiirust kuni kolmandiku võrra.
Aastatega on küll võrguühenduste kiirus kasvanud, kuid oma olemuselt pole andmete liigutamise meetodid muutunud.
Kogu andmevoo vastuvõtmine, töötlemine ja väljasaatmine on serverites protsessorite õlul. Mis tähendab, et aeg ajalt võib tekkida olukord, kus protsessor ei jõua andmetulvaga piisavalt kiiresti opereerida ja nii aeglustubki andmevahetuse kiirus.
Nüüd töötabki Intel välja I/O Acceleration Technology -ks (I/OAT) nimetatud lahenduse kallal, mis muudab senist sisenevate ja väljuvate protokollide liigutamise ja töötlemise süsteemi.
Uus meetod näeb ette andmetöötluse hajutamise protsessori, emaplaadi, võrgukaardi ja tarkvara vahel. Nõnda vähendatakse protsessori koormust ja kiirendatakse andmevoogude liikumist.
Inteli sõnul optimeerib see tehnoloogia ka TCP/ IP protokolli Inteli põhistes serverites ja vähendab protsessorite koormust poole võrra.
Intel ei ole teatanud, millal I/OAT kasutusele võetakse. Küll on aga näiteks Microsoft lubanud, et tema uued Windows serveri operatsioonisüsteemid toetavad Inteli loodavat lahendust.
Ott Tinn, B4
Sharp PC-AL3DH 3D ekraaniga
www.delfi.ee, 17.02.2005
Sharp lasi välja Mebius PC-AL3DH sülearvuti, millel on firma 3D ekraan. See võimaldab ruumilist kujutist vaadata ilma prille kasutamata, kui seda toetab kasutatav programm. Arvutis on i915MP tugikiibistik, 1,8GHz Pentium M 750 protsessor, 1GB DDR2 mälu, 150GB (!) SATA kõvaketas, GeForce Go 6600 video, DVD-kirjutaja ja Gigabit Ethernet. Müük algab 25. märtsil. Selle tehnikaime hinda pole veel teatatud.
Zepp Uibo, B4
Inteli 6xx protsessorid
Arvo Mägi, www.DELFI.ee, 1.03.2005
Intel lasi välja 6xx tähistust kandvad Pentium 4 lauaarvutiprotsessorid. Mudeleid on neli: 630 (3GHz), 640 (3,2GHz), 650 (3,4GHz) ja 660 (3,6GHz). Ühenduspesa on socket LGA-775, siin 800MHz.
Uued omadused on 2MB L2 vahemälu, 64/32-bitiste rakenduste tugi EMT64 ja täiustatud voolusäästutehnoloogia Enhanced Intel SpeedStep Technology (EIST). Valmistustehnoloogia on 90nm. Hinnad on märksa kõrgemad kui sama taktsagedusega 5xx protsessoritel, nt maksab 3,4GHz 650 protsessor 401 dollarit, 550 protsessor aga 278 dollarit (need on hulgihinnad).
Kõrge hinna tõttu pole esialgu 6xx protsessoreid mõtet osta, sest testide tulemused kinnitavad, et vahemälu kahekordistamine ei ole jõudlust oluliselt tõstnud.
Sven Velt, B4
Windows MCE 2005 operatsioonisüsteemiga arvuti
Arvo Mägi, www.delfi.ee, 11.03.2005
Windows MCE (Media Center Edition) 2005 operatsioonisüsteemiga arvuteid turustab MicroLink Arvutid alates detsembrist. Väidetavalt ostetakse neid üsna palju. Arvutis on TV-tuuner ja kaugjuhtimispult. Suur kõvaketas võimaldab TV-saateid salvestada. Neid võib hiljem kettalt vaadata või DVD-plaadile kirjutada. Arvuti võib kaabliga või raadiovõrgu kaudu teleriga ühendada, et videot või pilte suurelt ekraanilt vaadata.
Arvutis võib olla mitu TV-tuunerit, mis võimaldab korraga üht programmi vaadata ja teist salvestada või mitut programmi korraga salvestada. Kahjuks pole Eestis automaatselt kättesaadavaid telekavasid, mistõttu osa võimalusi jääb paratamatult kasutamata. Pikem ülevaade sellisest arvutist on avaldatud Arvutikasutajas nr 2/2005.
Mind hakkas huvitama, kas komplektis on tarkvara, mis võimaldaks enne filmi DVD-plaadile salvestamist tüütud reklaamid välja lõigata ja kas sellist plaati ka suvalisel DVD-pleieril mängida saab. Konsulteerisin nii Enteri poe müüja kui ka MicroLinki spetsialistidega. Selgus, et niisugust tarkvara komplektis ei ole ja DVD-plaat mängib ainult samas arvutis.
Windows MCE kodulehelt leidsin järgmise info. TV-st salvestatakse failid kõvakttale DVR-MS vormingus (MPEG-2 koos lisaandmetega). Seda vormingut ei loe Microsoft Movie Maker. Praegu ei olevat programme, mis võimaldaksid selles vormingus faile redigeerida. Kaitstud faile saab lugeda ainult samal arvutil, kus need salvestati. Kaitsmata faile saab lugeda Windows XP arvutil, millel on Windows Media Player 10.
Olukord pole siiski lootusetu. Internetist leiab programme, nt Digital Media Converter v2.40, mis võimaldavad DVR-MS vormingus salvestatut teise vormingusse konverteerida, seejärel redigeerida ja DVD-plaadile salvestada. Iseküsimus, kas see tavalisele kodukasutajale jõukohane on. Oodatud on asjakohased kommentaarid neilt, kes sellise arvuti juba ostnud on.
Alternatiivina on võimalik hankida mõni kodusesse meelelahutuskeskusesse paremini sobiv kõvaketta ja DVD-kirjutajaga salvestusseade. Neist ilmuvad järjest uued mudelid. Oleks tore, kui selline seade võimaldaks salvestuse üle vaadata, iga reklaamiploki alguse ja lõpu ühe nupuvajutusega märgistada ja salvestatut hiljem reklaamivabalt vaadata või DVD-plaadile kirjutada. Kui seda reklaami jalus ei oleks!
Veiko Visnapuu, B4