A5 klassi leitud nupukesed

Mis on digimaal?

Janek Ruus Arvutimaailm, 05.11.2005

Digimaal on maal, mis on loodud arvuti ja vastava tarkvara abiga, kasutades traditsioonilise maalimise meetodeid. Maalimisel kasutab kunstnik põhilise tööriistana pintslit, mida ta juhib oma käega. Digitaalse maali loomisel kasutab kunstnik digitaalset pintslit, millega ta maalib arvuti ekraanil kuvatavale digitaalsele lõuendile vastava tarkvara töökeskkonnas. Digitaalset pintslit ja kõiki muid tööriistu, mida tarkvara võimaldab, juhib kunstnik hiire või digilaua vahendusel, sarnaselt tavamaaliga, oma käega.

Miks 3D graafika ei ole digimaal?

3D graafika ei ole digimaal, kuna loodaval pildil olevatele hoontele, sõidukitele ja muudele objektidele langevad valguse- ja varjulaigud "maalib" (renderdab) arvuti. Valguse- ja varjulaikude suuruse, kuju, värvuse vms omadused arvutab arvuti kasutaja poolt ette antud parameetrite järgi ning kunstnik ei saa renderdamise protsessi otseselt sekkuda.

Tõsi küll, objektide modelleerimise juures (protsess, kus kunstnik "joonistab" 3-mõõtmelise objekti) kasutab kunstnik hiirt või digilauda, kuid seda võib pigem võrrelda skulptuuri või joonistamisega. Maali juures on aga esmatähtsad värvid, need panevad joonistuse elama, luues mulje valgusest ja varjust ehk reaalsusest. Kuna arvuti otsustab, milline näeb lõplikult välja mingi objekt valguse käes, ei saa 3D graafikat pidada digimaaliks.

Erinevused

Digimaali ühendab traditsioonilise maaliga pintsel, lõuend, käeline tegevus ja teatav lähenemine maali ülesehitamisele. Mis neid eristab?

Suurim erinevus on mittelineaarne maali valmimise protsess. See tähendab seda, et kunstnik võib iga kell pöörduda tagasi mistahes maali ülesehituse faasi juurde ja seal parandusi teha. Digimaalis ei ole mitte miski lõplik - võib muuta alusjoonistust, kompositsiooni, lõuendi mõõtmeid, pildi hele-tumeduse või värvide omavahelisi vahekordi jne. Traditsionaalses maalis osutub see tihtipeale võimatuks ja isegi kui paranduste tegemine on võimalik, siis peab kunstnik seda kaua kaaluma, kuna alati on oht maal ära rikkuda. Niisiis annab digimaal kunstnikule suurema eksperimenteerimisvabaduse ja kontrolli oma töö üle.

Igas heas asjas on ka midagi halba - võimaluste sellise rohkuse korral võib juhtuda, et ei osata võtta vastu otsuseid, kuidas oma tööga edasi liikuda. Lõputul hulgal erinevate omadustega pintsleid ja tohutult värve ning võimalus kõike tehtut alati muuta, ei pruugi igale maalijale hästi mõjuda.

Nendele, keda selline valikute rohkus muserdab, võib lohutuseks öelda, et paljud digimaali paremikku kuuluvad tööd on loodud kasutades ainult kõige lihtsamaid pintsleid ning suhteliselt rangelt piiratud värvipaletti. Need maalid on head, kuna nende autorid tunnevad kompositsiooni seadusi, värviõpetust, perspektiiviõpetust ja anatoomiat - täpselt samu asju, mida peab teadma ka hea tavapäraseid maalimisvahendeid kasutav kunstnik.

Erinevalt reaalse füüsikalise maailma värvidest ja lahustitest puuduvad digitaalsetel värvidel lõhn ja omadus riideid rikkuda, samuti ei vaja nad aega kuivamiseks. Digitaalne kunstiteos on erinevalt tavamaalist suhteliselt kergesti säilitatav ja ühest kohast teise transporditav.

Millist tarkvara saab digimaalimiseks kasutada?

Digimaalimiseks kasutatakse selliseid programme nagu Corel Painter, Adobe Photoshop, Jasc Paint Shop Pro, openCanvas, Gimp jt. Tõsisemate tegijate seas on enim levinud Adobe Photoshop ja Corel Painter.

Taur Hindre, A5
Anniki Jaama, A5


ÜRO tippkohtumisel esitleti odavat laste sülearvutit

Postimees, 17.11.2005.

ÜRO internetiteemalisel tippkohtumisel esitleti eile odavat ja lihtsakoelist õpilastele mõeldud sülearvutit, mis on ÜRO peasekretäri Kofi Annani sõnul "globaalse solidaarsuse väljendus," vahendab BBC.

Rohelist värvi arvutit esitles Tuneesias toimuval tippkohtumisel idee autor, Massachusettsi tehnikainstituudi (MIT) meedialabori asutaja ja juht Nicholas Negroponte, kes plaanib aastaga toota miljon sellist sülearvutit.

Arvutile saab lisaks akule ja seinakontaktile voolu anda ka käsidünamot vändates, see võtab vähe energiat ning võimaldavad lastel õppimise käigus üksteisega suhelda.

Linuxi operatsioonisüsteemil töötavad arvutid varustatakse 500-megahertsise protsessoriga. Kõvaketast arvutitesse ei panda, selle asemel on aparaatidel mälukaardid.

Kõvakettast loobutakse seetõttu, et see sisaldab liiga palju liikuvaid osi ja on põrutuste suhtes tundlik. Igal arvutil on neli USB-liidest ja juhtmeta internetiühendust toetav võrgukaart.

Lisaks arvutifunktsioonile saab seda kasutada ka mängukonsooli ja televiisorina. Arvuti kest valmistatakse kummimaterjalist, et teha see vastupidavamaks.

Annan märkis, et algatus on "inspireeriv" ning täidab arengumaade lastele antud lubadust eritoodete ja majanduse arendamiseks.

Laimikarva sülearvuti esmaesitlus toimus Infoühiskonna maailmatippkohtumisel, kus otsitakse viise vähendamaks tehnoloogilist lõhet vaeste ja rikaste riikide vahel.

Arvutite tootmine peaks algama veebruaris ja esmalt plaanitakse neid toota paarile Araabia maale, kahele Aasia riigile ning Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigile.

Algselt on sülearvutit kättesaadavad üksnes valitsuste kaudu, kui MIT peab läbirääkimisi ka kommertstootjatega, et teha arvutit kättesaadavaks kõigile soovijatele.

Arvuti müügihind peaks olema vähem kui sada USA dollarit ehk alla 1500 Eesti krooni.

Hardo Hõlpus, A5


Microsoft näitab Windows Vista beeta 2

www.delfi.ee, 7.01.2006

Consumer Electronics Show 2006 Microsofti boksis on väljas arvuti, millel saab näha tulevast Windows Vista beeta 2. Kasutajaliides on Aero ja brauser on Internet Explorer 7. Arvutil on 1GB mälu ja ATI Radeon 9600 / 9700 videokaart. Töökiirus on üldiselt hea, kohati avanevad menüüd siiski aeglaselt, nagu beetaversioonide puhul tavaline.

Inquireri korrespondendi arvates meenutab Windows Vista Apple Mac OSi, Internet Explorer 7 aga Firefoxi.

Artur Kahre, A5


Arvuti hiilib elutuppa

Postimees, 03.12.2005

Robotid peaksid töötama, inimesed puhkama

Kui palju seadmeid on keskmise eestlase elutoas? Telekas, videomakk, muusikakeskus (heal juhul mp3 toega), DVD-mängija (paremal juhul mängib ka DivX- ja XviD-kodeeringus videofaile), eraldiseisev võimendi /ressiiver... Ja kilomeetrite kaupa juhtmeid neid ühendamas. Lisaks pool tosinat pulti kogu kupatuse juhtimiseks. Miks ei võiks kogu seda heli-, pildi- ja videofailide salvestamise, taasesitamise ja haldamise tööd teha üks kast, nimelt arvuti?

Põhimõtteliselt võikski, sest multimeediaarvuteid on arendatud juba aastaid. Probleemiks on olnud peaasjalikult piisav jõudluse ja ühilduvusega riistvara, kasti väljanägemine ja kasutajale sõbraliku tarkvara kokkusobitamine. Riistvara võimekuse koha pealt enam probleeme pole. Uuemad meedia-PC korpused on samuti täiesti viisakat hõbehalli või väärikat musta nägu, sobivad elutuppa ja perenaine ei hakka väga pahandama. Teiseks peavad selline korpus ja selles olevad komponendid olema võimalikult müravabad, et arvuti ventilaatorite mühin vaiksema heliga hetkedele kuulda ei oleks.

Mida on kasti sisse vaja?

Lisame veel elutoa jaoks piisava võimsusega 5.1 kõlarisüsteemi ja mingi pildiväljundi. Selle pilli võib loomulikult tavalise teleka taha plugida. Häda on selles, et tavaline TV-resolutsioon võimaldab küll liikuvat pilti vaadata ja mänge mängida, aga tekstiinfo lugemine on kõrgeresolutsioonilise monitoriga harjunule puhas silmapiin. Seega tuleks tõelise mõnu saamiseks eelistada suurt (>20") laiekraanmonitori või meediaprojektorit.

Kasutusmugavus

Lisaks raudvara toimivusele ja ühilduvusele on meedia-PC puhul ülioluline kasutajaliides, mis peab olema juhitav kaunis piiratud võimalustega puldi abil. Võimalikult väheste liigutuste abil peab saama vahetada signaaliallikat, avada meediakatalooge ja panna arvutit signaal kõvakettale salvestama.

Näide sellisest tarkvarast on Windows XP Media Center Edition, mida alguses müüdi vaid koos sobiva rauaga (et tagada tark- ja riistavara ühilduvus — nüüd on võimalik ka eraldi osta). Tegemist on tuttava Windows XP-ga, millele lisandub piltide ja lihtsate nuppudega front-end diivanil lesides kasutamiseks. Microsofti rakendusel on siiski mitmeid puudusi: Selliste piirangute sisseviimine on muidugi kantud piraatluse vähendamise ideest, aga tegelikult nullib oluliselt kasutaja vabadusi.

Seetõttu võiks vaadata analoogseid süsteeme, näiteks MediaPortal. MP on tasuta fron-end, mis muudab Windows XP-ga varustatud arvuti mugavalt opereeritavaks meediakeskuseks ja on vaba MCE piirangutest. MythTV on täpselt samasugune rakendus, aga Linuxi jaoks. Nii ei pea ei OP-süsteemi ega meediatarkvara eest raha välja käima. Veebis ringi kaevates leiab ka tasulisi programme täpselt samade asjade tegemiseks.

Kuidas?

Laisk ja/või mugav inimene läheb ja ostab eelinstalleeritud Windows XP Media Center Editioniga meediaPC, ka eesti tootjal on selline tootevalikus. Idee järgi töötab asi out-of-box, miinuseks kõrgem hind kui ise ehitades ja ka piiratud funktsionaalsus.

Kes teemat valdab, paneb endale ise sobiva konfiguratsiooniga masina kokku ja valib sobiva tarkvaralahenduse.

Maarja Kaseväli, A5


Allalaadimine muudab noored apaatseks

www.delfi.ee, 11.01.2006

Muusika allalaadimine Internetist on praeguse põlvkonna muutnud loomingu suhtes vähem osavõtlikuks ning kunsti võetakse pigem kaubana.

Psühholoogid jälgisid kahe nädala jooksul 346 inimest. Teadlased leidsid, et muusika on noorte jaoks kaotanud "aura" ning seda käsitletakse kui tarbekaupa, aga mitte originaalset Kunsti, selgub Leicesteri ülikoolis korraldatud uuringust, vahendab ETV24 BBC uudist.

Erinevalt eelmistest põlvkondadest, mil muusika mõjutas inimeste mõtlemist ja isegi elulaadi, on see praeguseks tänu laialtlevinud Internetile ja mp3-mängijatele saanud tavapäraseks "igapäevaelu taustamuusikaks".

Carmen Kirst, A5
Liisa Riet, A5
Nele Taba, A5


Aknaga kõvaketas

Praktiline arvutikasutaja, 09.01.2006

Western Digital esitles CES messil aknaga kõvaketast. Uuel, mänguritele suunatud kõvakettal on läbipaistvast polükarbonaadist aken, läbi mille on võimalik kõvaketast selle töö ajal jälgida.

10 000 p/min 150GB mahutavusega kõvaketas on suunatud mänguritele, casemodderitele ja teistele riistvaraentusiastidele. WD1500AFHD või lihtsalt RaptorX nime kandval kettal on 16MB vahemälu.

Suure pöörlemiskiiruse tõttu on ketas üpriski mürarikas - spetsifikatsioonides on helivaljuseks toodud keskmiselt 39dB ooteolekus ning 46dB töö ajal (võrdlusena võiks tuua Hitachi Deskstar T7K250 - SATA II 7200 p/min ketta, mille helitugevus ooteajal on 28dB ning töö ajal 32dB - ärgem unustagem et helivaljuse mõõtmisel kasutatakse kümnendlogaritmskaalat!).

Küllaltki üllatav on asjaolu, et kettal on vaid SATA I liides. Seda ajal, kui pea kõik uued kettad on saanud omale kiirema SATA II toe. Samuti tundub küllaltki utoopiline kettale antav viieaastane garantii, seejuures on start/stop-tsüklite miinimumarvuks antud vaid 20 000 (eelpool mainitud Hitachi kettal on garantiid kolm aastat ning tsükleid 50 000).

Ketta hinnaks on öeldud $349 - ehk orienteeruvalt 4700 krooni.

Riho Klement, A5


Ordi uue põlvkonna sülearvuti

Ordi pressiteatest, www.DELFI.ee, 10.01.2006

Eesti suurim arvutitootja AS Ordi tootis esimese uue põlvkonna sülearvuti, mis võimaldab senistest Eestis müügil olevatest arvutitest tunduvalt kiiremat ja ladusamat tööd.

Uue põlvkonna sülearvutil M550N PDB on tavapärase ühetuumalise protsessori asemel Inteli kahetuumaline 65nm T2400 protsessor, Inteli 845G tugikiibistik ja Inteli 3945ABG traadita võrgukaart. Ekraan on 15-tolline XGA, mälu 512MB DDR2 (max 2GB), kõvaketas 60GB S-ATA (max 120GB), 1,3Mpix veebikaamera. Kaal on 2,65 kg.

Kui korraga kasutatakse võimsaid kujundus-, esitlus- või viirustõrjeprogramme, ei muutu arvuti töö, tänu kahetuumalisele protsessorile enam seetõttu aeglaseks.

Uus Intel Yonah 65nm tehnoloogial põhinev kahetuumaline protsessor säästab ka sülearvuti akut, kuna tarbib vähem voolu. Uute protsessoritega sülearvutite akud kestavad senistest sama taktsagedusega arvutimudelitest umbes veerandi võrra kauem.

Uus Inteli võrgukaart PRO Wireless 3945ABG eelistab, erinevalt senistest võrgukaartidest, tugijaama valikul kõige tugevama signaaliga asemel suurima läbilaskevõimega tugijaama. Eesti turule peaksid Ordi uued sülearvutid jõudma märtsi alguses.

Külli Koort, A5
Sinisaar Epp, A5


ASIMO õppis jooke lauale kandma

www.postimees.ee, 14.12.2005


Tuntud Honda humanoidroboti Asimo uus mudel oskab nüüd kõndida ümber takistuste, treppidest üles käia ning jooke lauale kanda, vahendab News.com.

5 aastat arendatud Asimo on tootjate hinnangul juba valmis lihtsamateks abitöödeks kontoris: lisaks juba nimetatud oskustele võib ta ka külalisi tervitada ning kuni 10-kilogrammist käru lükata.

Honda demonstratsioonesinemisel tervitas 130 sentimeetri pikkune robot külalist nimepidi ja kummardades ning juhatas ta seejärel konverentsiruumi, hoides selle aja kestel külalisest viisakasse kaugusse.

Asimo suudab möödunud aasta mudelist poole kiiremini liikuda: kuni 6 kilomeetrit tunnis ning teha seda tunduvalt loomulikumal viisil.

Honda kavatseb uued Asimod oma uuringulaboris sel kevadel kasutusele võtta.

Kaspar Krass, A5


Google Talk - Alternatiiv nii MSN'ile kui Skype'ile?

www.microlink.ee, september 2005

Google, maailma juhtiv otsingumootorifirma sai valmis suhtlustarkvar Google Talk, mis lubab nii helistamist üle Interneti kui suhtlust tekstiaknas, nii nagu paljud teised tuntud suhtlustarkvarad või Internetitelefon Skype.

Google Talki kodulehel öeldakse, et lihtne, askeetliku välismusega programm võimaldab oma sõpradega suhelda kolmel viisil: jutuka-aknas, kõnega või e-posti teel. Midagi enamat 900 kB suurusesse programmi ilmselt rohkem ei mahugi. Tehniliselt lahenduselt on Google Talkil palju ühist tuntuima Internetitelefoni Skype´iga.

Revolutsiooniliselt uut selles rakenduses tõepoolest pole, kuid arvestades, et tegemist on Internetimaailmas ühe tipptegijaga, võib oletada, et püütakse konkureerida teiste suurte suhtlustarkvaradega ja Internetitelefonidega ning toode areneb peagi edasi. Paraku saab liituda uue suhtlustarkvara kasutajaks vaid Gmaili kontoga, mida jagatakse vaid kutsega või USAs asuva mobiiltelefoni omanikele.

Helena Krinal, A5


Abimees ekraaniservas

Tartu Postimees, Arter, 07.01.2006

Igaüks, kes veedab päevas arvuti taga rohkem kui paar tundi, märkab, et kas või kellaaega on monitorilt märksa lihtsam vaadata kui randmekellalt või telefonilt. Tutvustame programmi, mis muudab igasuguse infohaldamise märksa lihtsamaks ja suudab seda arusaadaval kujul otse töölauale kuvada.

Töölaua servaliist ehk Desktop Sidebar on tasuta tööriist, mis suudab hõlpsasti jälgitavat infot jagada ja soovi korral meelelahutust pakkuda. DS koosneb eri otstarbega moodulitest, mida kasutaja saab oma äranägemise järgi valida ja konfigureerida. Esimesena torkab silma kena analoogkell.

On ju harjumuspärane osutitega ajanäitaja silmale palju mugavam kui kiretud numbrid! Ilmapaneel käib leheküljel www.weather.com ja näitab, millised ilmastikutingimused kasutaja akna taga praegu ja lähematel aegadel valitsevad: www.weather.com toetab ka Eesti suuremaid keskusi Kuressaarest Narvani ja Kundast Valgani.

Kontrollifriigid saavad süsteemipaneelilt kiirelt teada, millega nende arvuti parasjagu tegeleb: protsessori koormus, mälu hõivatus, kõvaketta täitumus, võrguliiklus, aktiivsed programmid ja muu seesugune info kuvatakse hõlpsasti loetavate mõõdikutena. DS integreerub MS Outlookiga ja hoiab silma peal postkastidel, kalendril ja töönimekirjadel.

Samas paneelis on ka IM-programmide (Windows Messenger, Miranda) jälgimise moodul – näed kohe, kes su sõpradest parasjagu sisse loginud. Üks mugavamaid võimalusi on RSS uudisvoogude lugeja, mis kuvab su lemmikblogide ja uudislehekülgede uuendusi. Uudise lugemiseks piisab vaid hiireklõpsust pealkirjal ning vastav veebilehekülg avaneb brauseris.

Meelelahutuse poole pealt võib DS näidata slaidiseanssi nii kasutaja enda arvutis olevatest fotodest kui ka veebipiltidest. Vaikimisi pakutakse veebist nii Dilberti koomiksit kui National Geographicu fotopanka... Kasutamise teevad mugavaks DSi integreeritud meediapleierite juhtnupud. Vaikimisi toetatakse Windows Media Playerit ja Winampi. Enamlevinud programme saab kiiresti käima tõmmata kiirkäivitusribalt.

Siinkohal on üles loetud vaid mõned võimalused, mis DSi sisse ehitatud. Lisaks saab mooduleid (pluginaid) veebist tasuta tõmmata. Neid on sadu ja iga kasutaja saab oma DSi konfigureerida just nii, et just talle vajalikud info- ja kontrollivahendid käepärast oleksid. Kõige kenam on see, et DS on vabavara.

Väljanägemise muutmiseks võib valida eri nahkade vahel. Kes veebist pakutavate seast endale sobivat ei leia, võib väikese vaeva ja sobiva pilditöötlusprogrammi abiga ise meelepärase nikerdada.

Liis Kruus, A5


Google Interneti videopood

Cnet, www.DELFI.ee, 7.01.2006

Google käivitas Interneti videopoe — Google Video Store. Sellest saavad ostjad alla laadida tasulisi, koopiakaitsega DivX videofaile, mida saab vaadata määratud aja jooksul. Teistele seadmetele neid salvestada ei saa. Vanemate TV-seriaalide osad maksavad $1,99, vaatamisaeg pole piiratud. Reklaami ei ole.

Uuemate seriaalide osad maksavad sama palju, kuid neid saab vaadata 24 tunni jooksul. Tasuda saab krediitkaardiga. Google pani välja ka tasuta tarkvarapaki, milles on rida Google programme: Google Talk, Google Toolbar, Google Desktop, Google Alerts ja Google Video Player aga ka Firefox, LavaSofti’lt nuhkvaratõrje, Adobe PDF Reader 7 jt.

Ivo Kubjas, A5
Indrek Kõnnussaar, A5


Intel alustas 65nm protsessorite tarneid

www.delfi.ee, 4.01.2006

Intel alustas 65nm kahetuumaliste ja ühetuumalise Yonah sülearvutiprotsessorite tarneid. Kokku lasti välja viis uut protsessorit. Kahega algavad numbrid tähistavad kahetuumalisi protsessoreid Core Duo.

Kahetuumalised protsessorid on T2600, T2500, T2400 ja T2300, ühetuumaline on T1300. Taktsagedused on vastavalt 2,16GHz, 2GHz, 1,83GHz, 1,66GHz ja 1,66GHz. L2 vahemälu on 2MB, siin on 667MHz. T1300 hulgihind on $209, kalleima T2600 hulgihind on $637. Välja lasti ka neli uut kahetuumalist Pentium D lauaarvutiprotsessorit 920, 930, 940 ja 950, mille taktsagedused on vastavalt 2,8GHz, 3GHz, 3,2GHz ja 3,4GHz. L2 vahemälu on neil 2x2MB, siin 800MHz.

Indrek Lillemägi, A5


Arvutiklaviatuuri kasutamise heli saab dešifreerida

Postimees, 17.09.2005

Arvutiklaviatuuriga tippimisel kostuvaid helisid on võimalik dešifreerida ja sellist "akustilist nuhkimist" tuleb pidada oluliseks turvariskiks, vahendab Reuters California ülikooli uurijate hoiatust.

Uurijate kinnitusel analüüsisid nad arvutiklaviatuuri kasutamisel kostuvaid helisid spetsiaalse tarkvaraga ning tegid nii kindlaks 96 protsenti sisestatud tekstist.

Malve Marjak, A5


Ajumänedžer tõstab toonust

Arvuti Maailm, 4.11.2005

Ka kõige põnevam ettekanne või raport võib muutuda neetult igavaks ja tüütuks, kui vastu vaatab ainult tuim tekst. Excelis tehtud graafikud, Wordis kirjutatud tekst ja seinale paisatud PowerPointi fail leevendavad küll pisut olukorda, kuid koormavad samas autorit lisaülesannetega. Appi tõttab stiilne MindManager.

Visualiseerigem!

MindManager on nii popp, et valmis on juba kuues versioon, kuhu on lisatud mitmeid uusi funktsioone ja teemasid. Programmi kandev idee on kavade, projektide, ülesannete ja mõttevälgatuste visualiseerimine ja kaardistamine. Tulemus on oluliselt efektiivsem ja atraktiivsem kui tavalise tekstiredaktoriga loodud failikene.

Kasutamine on mugav, sest kõik funktsioonid toimivad loogiliselt. (Loogilisus on visualiseerimise kõrval teine oluline märksõna.) MindManageriga visualiseeritud ideed muutuvad omaette kaartideks, mida saab pidevalt, lõpmatuseni täiendada. Oma olemuselt pole MindManager mitte midagi uut, sest ajurünnakute üks populaarsemaid tehnikaid on just ideede ja nende omavaheliste seoste kaardistamine - eks ole ju nii kõige paremini näha, kuhu miski idee viia võib ja mis sellest välja tulla võiks. Küll aga loob MindManager korrastatuma pildi kui tahvlile kritseldatud kastid ja nooled.

Mis aga kõige tähtsam, MindManager loob korra majja kõikides ressurssides, mida üldse hallata saab - olgu selleks siis visioonid, projektid, töötajad, majahaldus või rahaasjad.

Arvestades MindManageri laiu võimalusi ja mitmekesiseid funktsioone, ei ole üle 4000 krooni ulatuv hind eriti üllatav. Loodetavasti õnnestub kunagi ka eestindatud versiooni näha.

Helina Mats, A5


Netis levib linnugripi viirus

Delfi.ee, 1.11.2005

Arvutihäkkerid kasutavad ära inimeste linnugripikartust, saates internetti levima e-kirja, mis lubab sisaldada infot linnugripi kohta, kuid sisaldab hoopis viirust.

Viirus Naiva.A maskeerub Wordi dokumendiks ja postkasti tuleb ta e-kirjana, mille teemaks on "Outbreak in North America" ja "What is avian influenza (bird flu)?", teatas viirusetõrjetootja Panda Software, vahendab EPL Online.

Kui kirjalisandis olev fail avada, asub viirus tegutsema, luues uusi faile ja kustutades vanu. Teine osa viirusest installitakse arvutisse, mis annab häkkeritele ligipääsu nakatunud raali.

Panda teatas, et viirus ei suuda ise levida, vaid seda levitatakse käsitsi e-posti, internetist allalaetud failide ja failivahetuse teel.

Merike Männiste, A5


Prince of Persia: The Two Thrones

gidb.digitala, 1.12.2005

The Prince of Persia: The Two Thrones on kolmas peatükk Ubisofti poolt taasesitusse lastud Prince of Persia seeriast.

Pärsia Prints on kogenud sõdalane, kes naaseb tagasi Babüloni saarele oma armastatu Kaileena juurde. Rahu asemel, mis oli pikka aega kestnud, leidis ta oma koduma haaratud sõjast ja kuningriik oli pöördunud tema vastu. Paraku võetakse Prints kiiresti kinni ja Kaileenal ei jäe muud üle kui ohverdata ennast ja valla päästa Sands of Time, et päästa Pärsia Prints. Prints on nüüd tagaaetav ja põgenik, kuid peagi avastab ta, et viimaste lahingute tagajärjel on kuningriiki valitsema hakkanud surmav Dark Prince. Mängija ülesandeks on päästa kuningriik kurja ja õela valitseja käest.

Lauri Perv, A5


Skype 2.0 ametlik versioon väljas

www.minut.ee, 12.01.2006

Hashi kirjutab: "Saadaval siis uus ja ametlik versioon Skypest - "Official release. Version: 2.0.0.69. Release date: January 5, 2006; File name: SkypeSetup.exe; File size: 9.5 MB"

Allalaadimisel on failil nimeks 140084.exe (eelmine versioon), kuid suuruseks on lubatud 9.5MB (täpsemalt 9,53MB).

Selle 140084.exe taga peitub siiski õige asi, kuigi minu arvates võiksid nad seda juba ka õige nimega nimetada (20069.exe) või nigu lubatud SkypeSetup.exe

Aga noh - "ega nimi meest ei riku" ;)

Lisada võiks, et esialgu vähemalt Skype versiooniuuenduse kontroll uut versiooni ei märka ega teavita sellest.

Siim Pruulmann, A5


Harilik hallhiir, looduskaitset ei vaja.

www.delfi.ee, 31.10.2006

Hallhiir närib vahetpidamata kuigi ta vajab vaid 70 grammi toitu ööpäevas. Mis teda ohustab, kui hiir lõpetaks pideva närimise? Näljasurm! Ta peab kogu aeg hambaid teritama, sest kui ta seda ei teeks, ei saaks ta suud enam kinni panna.

Väikesele loomakesele irooniliselt reklaamib Logitech oma uut juhtmeta hiirt väljalülitamisnupuga — kui laua tagant lahkud, lülita hiir välja ja nii kestavad tema patareid kuni kaheksa kuud.

Kati Päike, A5
Mirjam Viirelaid, A5


Ordi müüginumbrid

Ordi pressiteatest, www.DELFI.ee, 12.01.2006

2005. aastal oli Ordi oma 26 166 müüdud arvutiga Eesti suurim arvutitootja ja -müüja. Ordi kasvatas 2005. aastal arvutimüüki 35% ulatuses. Ordi sülearvutite müük kasvas üle kolme korra, võrreldes kogu Eesti sülearvutituru kahekordse kasvuga. Kodumaiste sülearvutite müügist moodustasid Ordi sülearvutid veidi üle poole.

IV kvartalis müüs Ordi 8920 arvutit, millest sülearvutid moodustasid 26%.

2005. a kujunes soodsaks kasvuaastaks kogu Eesti IT-turu jaoks. Ordi käive kasvas 24%, jõudes 2005. aastal 378 miljoni kroonini. Põhilisteks arvutituru kasvatajateks olid just kohalikud suurtootjad. Kohalike suurtootjade eelis rahvusvaheliste arvutifirmade ees on parem turu tundmine, tellimustööde teostamise kiirus, tootmise ja teeninduse kõrge kvaliteet, paindlikkus ja üleeestiline tihe teenindusvõrk.

Kristjan Ress, A5


Kaitsmata arvuti kaaperdatakse nelja minutiga

Postimees, 01.12.2004

Kaitsmata Windows XP operatsioonisüsteemi kasutav arvuti nakatub internetti ühendamise korral pahatahtliku tarkvaraga nelja minuti jooksul ning kaotab töövõime kümne tunni jooksul.

Kiireks nakatumiseks piisab lihtsalt sellest, kui arvuti on internetti ühendatud ning sellele ei ole turvaparandusi installeeritud, selgub USA Today testist.

Kui Windowsi XP operatsioonisüsteemi kasutaval arvutil oli installeerimata turvaparanduste pakk SP2 (Service Pack 2), rünnati arvutit 341 korda tunnis.

Pärast SP2 installeerimist arvutisse vähenes rünnakute arv 3,4 intsidendile tunnis.

Kümme tundi pärast internetti ühendamist oli turvapaikadeta arvuti juba täielikult kräkkerite kontrolli all ning toimis ise veel ainult edasiste rünnakute levitajana.

Testi autorid rõhutavad, et uurisid ainult ise aktiivselt ohvreid otsivate viiruste ja pahatahtliku tarkvara levikut, tegelikult toimub suurem osa nakatumistest kasutaja vea tõttu.

Andres Ruul, A5


Google plaanib oma PC-d

The Register, www.Delfi.ee, 4.01.2006

Väidetavalt kavatseb Google hakata turustama oma logo ja oma operatsioonisüsteemiga odavat arvutit, mis on mõeldud kodukasutajatele Internetis surfamiseks, eelkõige muidugi Google poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Operatsioonisüsteemiks on tõenäoliselt mingi Google poolt kokku pandud Linuxi distributsioon.

Täpsemat infot oodatakse juba reedel. Google aktiivsus annab Microsoftile veel ühe lisapõhjuse muretsemiseks.

Sander Stroom, A5


DVD-sõjas jäi vaherahu sõlmimata

www.postimees.ee, 24.08.2005

Jaapani elektroonikagigandid Toshiba ja Sony teatasid, et jätkavad erinevate ning omavahel ühildamatute järgmise põlvkonna DVD-tehnoloogiate arendamist, kuna ühtse standardi loomise läbirääkimised nurjusid, kirjutab New Scientist.

Tavainimese jaoks tähendab see tõenäoliselt vähemalt esialgu samasugust dilemmat, nagu tekkis 70. aastatel videokassettide vallas, kus omavahel konkureerisid Betamax ja VHS. Selles lahingus jäi Betamax viimaks kaotajaks ja kadus laiatarbeturult. Uue põlvkonna DVDd peaks müüki jõudma 2006. aasta lõpus ning võimaldavad paremat pildikvaliteeti ning uusi interaktiivseid meelelahutusvõimalusi. Sony Blu-ray kettad on ennustuste kohaselt suurema andmemahutavusega, ent samas on neid vähemalt lühemas perspektiivis kallim valmistada. HD DVD tehnoloogiat arendav Toshiba kinnitas, et toob esimesed uue põlvkonna tooted müüki 2006. aasta lõpus ning alustab neile sobiva tarkvara tootmist juba augustis.

Arendustüli osapooled teatasid küll, et ühtse standardi loomise läbirääkimisi on kavas võimalusel jätkata, ent erilist optimismi avaldatud pressiteadetes ei leidu.

Kuigi ostjatel tuleb tõenäoliselt uue põlvkonna toodete müüki ilmumise esimeses järgus kahe standardi vahel valida, kinnitavad analüütikud, et elektroonikatööstus on VHSi ja Betamaxi aegadest tublisti edasi arenenud.

"Digitaalajastul on tarkvara lihtsam multifunktsionaalseks muuta," selgitas Tokai Tokyo uuringukeskuse analüütik Osamu Hirose.Ta ennustas, et kui uue DVD-mängija ostmisega pisut viivitada, tulevad peatselt müüki ka esimesed multifunktsionaalsed mängijad, milles saab kasutada mõlema formaadi kettaid. Mitmed elektroonikafirmad on juba teatanud, et toetavad nii HD DVD kui Blu-ray formaati. Blu-ray eelistajate nimekirja kuuluvad teiste kõrval Apple, Dell, Hewlett-Packard ja Samsung. Hollywoodi stuudiotest on Blu-ray toetajate leeris Walt Disney ja loomulikult ka Sony ning HD DVD tehnoloogiat eelistavad Paramount Pictures, Universal Pictures ja Warner Brothers Studios.

Karel Tammjärv, A5


Lightscribe ehk etikett otse plaadil

Praktiline Arvutikasutaja, Jaanus Vooremäe, 11.2005

Omakirjutatud CD/DVD-plaatide märgistamine on olnud alati probleemiks. Nimelt ei saa plastmaterjalile suvalise kirjutusvahendiga kirjutada – pastakas ei jäta sinna jälgegi, suvalise markeri kiri kulub ära ja terava otsaga kirjutusvahendiga jääb oht liialt plaati kriipida. Samuti ei tohi plaadi ühte äärde suvalist kleepspaberit kleepida, sest plaadi raskuskeset ei tohi muuta. Muidu hakkab plaat CD/DVD-seadmes vibreerima ning võib isegi puruneda. Müügil on küll spetsiaalsed kettakujulised etiketipaberid ning saadaval etikettide kujundamise programmid, ent olgem ausad: mitu etiketti olete ise teinud? Kes on proovinud, see teab, et muret on sellega palju ning enamasti on tulemus kaubanduslikust välimusest kaugel.

Lightscribe on aasta-paari vanune HP väljatöötatud tehnoloogia, mis võimaldab lisaks CD/DVD-plaatide kirjutamisele ka plaadi pinnale pilte joonistada. Tänu sellele saab plaadi markeeringu soovitud kujunduses, olgu see plaadi sisu kohta käiv tekst või illustreeriv pilt, kanda otse plaaditoorikule. Lightscribe-plaatidel on etiketipoolel eriline kiht, mis laserkiirega kuumutamisel muudab keemilise reaktsiooni tulemusel värvi. Just nagu faksipaber, ainult et CD-plaadil. Etiketi kõrvetamiseks tuleb vaid CD/DVD-plaat seadmes ringi keerata ning sama laser kõrvetab plaadi teisele poolele ka kujunduse (burn-turn-burn). Nii ei ole küll võimalik saada mitmevärvilist tulemust, ent pildi kvaliteedile ei saa suurt midagi ette heita – maksimaalne trükitihedus on 600 dpi.

Andreas Valdmann, A5


Sülearvutitesse Nvidia SLI

Inquirer, www.DELFI.ee, 10.01.2006

Nvidia töötab Nforce 4 SLI tugikiibistiku sülearvutiversiooni kallal. See võimaldaks sülearvutisse paigaldada kaks Nvidia videokaarti, mis töötaksid SLI režiimis.

Jahutusprobleemide tõttu on selline lahendus võimalik ainult suuregabariidilistes, lauaarvutit asendama mõeldud sülearvutites. Kindlasti tulevad need lärmakad ja maksavad palju.

Martin Valgur, A5


Mozilla Thunderbird 1.5

Cnet, www.DELFI.ee, 13.01.2006

Valmis tasuta meiliprogramm Mozilla Thunderbird 1.5. Täiustuste hulka kuuluvad automaatne uuenduste paigaldamine, veelgi parem rämpspostifilter, RSS tugi jm.

Nüüd on võimalik meilimanuseid kustutada ja uue kirja koostamisel õigekirja kontrollida. Mozilla Thunderbirdi on alla laetud 18 miljonit korda.

Mart Vellak, A5


Mitu protsessorit ühes arvutis

Veiko Tamm, Arvutimaailm, 10.12.2005

Esimene katse lisada teist protsessorit lauaarvutile toimus üle kolme aasta tagasi, mil Intel saatis turule 3,06 GHz Hyper-Threading (HT) tehnoloogiaga CPU. Tegu oli siiski virtuaalsete protsessoritega. Mitme CPU toega operatsioonisüsteem (Windows 2000, XP, Linuxid jt) nägi uut HT CPU-d kui kahte eraldi olevat ja suutis arvutuskonveierites tekkivaid lünki täita lisaandmete saatmisega töötlusse. See lubas mitme programmi samaaegsel jooksutamisel saavutada märgatavat kiirusekasvu: maksimaalselt kuni 35% (kui tarkvara oli suuteline mitut CPU-d efektiivselt kasutama), tavaliselt kippus kasv jääma alla 20%.

Sel aastal jõudsid kahetuumalised protsessorid lõpuks ka desktoppide maailma. Esimesena lõi ukse valla kahetuumaline (Dual-Core, DC) Opteron serveritele juba aprilli keskpaigas, millele kuu viimasel päeval järgnes menukas avalöök ka tavaliste Athlon 64 CPU-de sekka. AMD on juba "juurtest alates" mitmetuumalist lahendust toetama loodud AMD64 arhitektuuri tõttu väga lihtsalt saavutanud kahe eraldi protsessorituuma integreerimise üheks tervikuks. Uued protsessorid saabuvad samas "pakendis" - orgaaniline socket 939 mPGA nagu kogu eelnev Athlon 64 ühetuumaliste protsessorite pere. Vaja on vaid emaplaadi BIOS-i uuendust vastavale Dual-Core toega versioonile.

Sander Õigus, A5