A4 klassi leitud nupukesed

Sündis Euroopa võimsaim arvuti

www.delfi.ee, 8. november 2004

IBM ning Hispaania haridus- ja teadusministeerium esitlesid reedel superarvutit "MareNostrum", mis on ettevõtte väitel Euroopa võimsaim arvuti.

Uus superarvuti on mõeldud eelkõige erinevateks teaduslikeks ja kõrgtehnoloogilisteks uuringuteks, selles on kokku 4564 protsessorit, kirjutab EPL Online.

Aparaat kaalub 40 tonni ning võtab enda alla 160 ruutmeetrit. Arvuti kasutab Linux operatsioonisüsteemi.

Kadi Pung, A4
Maarja Puniste, A4
Priit Rinken, A4
Berit Veidemann, A4

Pane nina tööle arvutihiirena

www.sloleht.ee, 25. oktoober 2004

Kanada informaatikainstituudi teaduri Dmitri Gorodnitši loodud ninaga juhitav hiir Nouse (nimi tuleneb ingliskeelsetest sõnadest nose ehk nina ja mouse ehk hiir) juhib kursorit kasutaja nina liikumist jälgides - kuhu nina suunata, sinna liigub ka kursor.

Töö alguses teeb tavaline veebikaamera kasutaja ninaotsast umbes 25 pikslise pildi. Siis peegeldatakse nina liikumine kursori juhtimiseks ekraanile. Nouse on programmeeritud ka kasutaja silmapilgutusi hiireklikkideks tõlkima. Nouse'i aktiveerumisest annab tunnistust kuvari nurka tekkiv pisike kujutis.

Ehkki Nouse'i loomisel ei mõeldud esmajoones puuetega inimestele, on ravi- ja taastusraviasutused uue seadme vastu elavat huvi ilmutanud.

Teele Puusemp, A4

Sülearvuti ajab eksamile

www.delfi.ee, 3. november 2004

Justiitsministeeriumi ametnikud peavad ministeeriumi sülearvuti kasutamiseks sooritama eksami, selgitamaks oma arvutikasutamise oskust.

Eksamit tegemata ametnik sülearvutit ei saa. Eksam koosneb kahest osast ja on enamasti praktiline. Esimene osa tuleneb rahvusvahelisest arvutikasutaja oskuseksamist, teine osa on seotud ministeeriumi arvutivõrgu ja e-posti programmi Outlook võimaluste kasutamisega, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Palju tähelepanu pööratakse eksami teises pooles ka ministeeriumi ning selle valitsemisala andmeturbe üldaluste ning asutuse andmeturbe eeskirja tundmisele ning rakendamise oskusele, kontrollitakse inimese põhiteadmisi sülearvutist ja selles olevast tarkvarast," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas.

Eksami esimene osa kontrollib oskust orienteeruda arvuti töölaual. Eksamineeritav peab oskama töötada failide ja kaustadega ning teadma, kuidas neid kopeerida, liigutada ja kustutada. Lisaks tuleb tõestada operatsioonisüsteemi otsinguvahendite, lihtsa tekstiredaktori ja printimise võimaluste kasutamise oskust.

Teine osa on seotud Outlookiga, lisaks on seal valikvastustega test selgitamaks, kui hästi tunneb ametnik turvanõudeid. Arvutieksamit nõutakse tänavu mai lõpust.

Triinu Põlgast, A4

Apple esinduspood Tallinnas

www.delfi.ee

Rikastele arvutimänguhuvilistele pakutakse 5000 - 8500 dollarit maksvaid arvuteid. Üks sellistest on 5000 dollarit maksev Velocity Micro Gamer’s Edge LX.

Arvutis on Intel 3,46 GHz Pentium EE protsessor ja GeForce 6800 Ultra videokaart, mis annavad eraldusvõimel 1024x768 3D Mark 2005 tulemuseks rohkem kui 5000. 10000 p/min kõvakettad on RAID 0 massiivis. Komplektis on DVD-kirjutaja, 19-tolline LCD-kuvar reaktsiooniajaga 16 ms ja 7.1 kõlarisüsteem.

Andres Reiljan, A4

Samsung esitas kõvakettaga mobiiltelefoni

www.postimees.ee, Postimees online, 21. september 2004

Samsung esitles kõvakettaga mobiiltelefoni, mida firma nimetas maailma esimeseks, kuid rakendusi sellistele seadmetele napib.

"Maailma esimese" mobiili SPH-V5400 kõvaketas on oma 1,5 GB mahuga vaid pisut suurem kui SD-flash mälukaardid, mida toetavad juba paljud telefonimudelid. Kuid juba ammu on tootmises ka mobiilsed kõnetorud, mis toetavad nelja-gigabaidise mahuga MicroDrive standardit.

Iseenesest on selline areng kiiduväärt, sest rohkem kui gigabaidisel kettal saab muusikasõber endaga kaasas kanda vähemalt 15 albumitäit muusikat. Järelikult kaob vajadus eraldi pleierit kaasa võtta.

Kuid Samsungi teate uudisväärtus on kaheldav. Kui võtta mõni teine nutitelefon, paigaldada sinna MicroDrive või suur SD-kaart ja installeerida MP3-mängija, ongi meil tulemuseks "maailma teine" kõvakettaga mobiiltelefon. Selle mälumaht on Samsungi üllitise omast ligi kolm korda suurem.

Näiteks võib osta Netikuller.ee abil eBay internetioksjonilt telefoni Siemens SX56, millel on täisfunktsionaalne Windows Pocket PC operatsioonisüsteem, ja lisada sinna SD-kaardi. Tulemus on peaaegu 4000 krooni soodsam kui ainult Koreas müügil olev uudistoode, kuid funktsionaalsust on tublisti rohkem.

Paelub klienti

Mõnda aega tagasi esitles Samsung kaameratelefoni, mille tundlikkus on üle 3 miljoni piksli. Samuti esimesena maailmas. See telefon näeb välja otsekui oleks tavaline kompaktkaamera ja mobiiltelefon mingi looduse nalja tõttu järglase soetanud.

Kas see on samm uuele kvaliteediastmele? Ilmselt sama palju kui näiteks mikseriga tolmuimeja või pesumasinaga külmkapp.

"Maailma esimeste" asjade esitlemine on viimastel aastatel üldse aina naljakamaks muutunud. Tehnika areng on pisut pidurdunud ja seadmed arenevad pigem kvantiteeti kui kvaliteeti. Ei teki mitte täiesti uusi võimalusi ja arengusuundi, vaid pigem toimub võidujooks selles suunas, et olemasolevat tehnilist baasi rakendada.

Hea näide on digikaamerad – megapiksleid ja mälumahtu aina lisandub, kuid tarbija jaoks sellest olulist lisaväärtust ei teki. Resolutsioon arvutiekraanil on ikkagi kaugelt alla miljoni piksli piiri, postkaardisuurused väljatrükid saab aga ilusti tehtud kolme - megapikslise aparaadiga.

Suur osa elektroonikatootjaist arvab, et uute tehniliste lisavõimalustega on klienti aina raskem paeluda. Uueks ahvatluste allikaks on hoopis uuenduslikud lisafunktsioonid, mille allikaks on uus tarkvara.

Seadmepark täiustub

Nii tuuakse fotoaparaatide ja kaameratelefonide reklaamides aina rohkem välja pildijagamistarkvara olemasolu ja teisi "softist" tulenevaid lisavõimalusi. Nokia valmistab ette LifeBlog-nimelise süsteemi populariseerimist, SonyEricssoni telereklaamidest näeme, et rõhutatakse QuickShare tarkvara pakutavat.

Tänapäeva tehnoloogiateadlikul inimesel on olemas terve seadmepark. Küsimus on ainult selles, kuidas me olemasolevat rakendada suudame. Inimene on suutnud välja mõelda tohutu hulga andekaid seadmeid, kuid mis nendega peale hakata?

Riho Rokk, A4

Väga kiire protsessor


Kui head jahutust on vaja, et Pentium 4 protsessor saada tööle 5,25 GHz peal?

Tom's Hardware suutis selle ära teha -196 kraadi juures, kasutades vedellämmastikku protsessori jahutamiseks ja Vapochilli kiibistiku jahutamiseks.

Kel huvi, saavad lugeda lisa Tom's Hardware-st (inglise keeles) ning kel huvi, saab isegi vaadata kuidas seda tehti.

Allan Rosenberg, A4

ATI AMD PCI Express tugikiibistik

www.DELFI.ee, 5. november 2004

ATI kuulutab 8. novembril ametlikult välja Radeon Xpress 200 tugikiibistikud. Need on PCI Express toega ja mõeldud nii AMD Athlon 64 kui Inteli Pentium 4 protsessorite jaoks. 200G mudelitel on sisse ehitatud graafikakiirendi.

Hind saab kuuldavasti olema tunduvalt soodsam kui konkureerival Nvidia nForce 4 tugikiibistikul. Masstootmine algab kuu keskel.

Karl Räim, A4

ATI Radeon Xpress 200 tugikiibistik

Cnet, www.DELFI.ee, 9. november 2004

ATI lasi välja Radeon Xpress 200 tugikiibistiku AMD Athlon 64 protsessorite jaoks. Sellest on kaks versiooni — graafikakiirendiga ja ilma kiirendita. Graafikakiirendi jõudlus on võrdne ATI odavamates videokaartides kasutatava Radeon X300 graafikaprotsessoriga, mis on piisav lihtsamate arvutimängude jaoks.

Tugikiibistik toetab PCI Express siini ja DirectX 9 multimeediatarkvara. Vajab aktiivjahutust (ventilaatorit). Xpress 200 tugikiibistikuga emaplaate on oodata lähinädalatel.

Jaan Sarap, A4

Maailma väikseim kõvaketas, suurim raamat

www.doctorpeep.ee, 7. november 2004

Mobiiltelefonidele mõeldud, 2.1 cm diameetriga ning 2 GB mahtuvusega kõvaketta on valmitanud Toshiba, lootes sellega tarbijani jõuda 2005a. algul. Head helisalvestamist!

Guinnessi rekordiraamatusse suurima raamatuna kirja mineva, umbes 40-kilose (üle 2 meetri kõrguste lehtedega) raamatu on aga trükkida lasknud heategevusorganisatsioon Friendly Planet. Kui tahate sellist asjakest endale saada, siis hind on 10'000 US dollarit. Raha läheb koolide ehitamiseks Bhutanis ning sellest riigist on raamatus ka jutt.

Kergekaaluline lugemisvara see just pole, vähemalt mitte võrreldes mobiiltelefoni paigutatava 2-sentimeetrise kõvakettaga.

Harri Supp, A4

Athlon 64 4000+ ja FX55 jõudlusnäitajad

Inquirer, www.DELFI.ee, 13. oktoober 2004

AMD kuulutab tuleval nädalal välja senistest suurema jõudlusega protsessorid Athlon 64 4000+ ja FX55. Nende jõudlusnäitajad on juba Internetti lekkinud.

FX55 on veidi paremate näitajatega ja seda on lihtsam ülekiirendada. Kas sellest piisab kõrgema hinna õigustamiseks, jääb iga ostja otsustada. Lihtsurelikele pakub rohkem huvi AMD Athlon 64 seeria protsessorite tulev hinnaalandus.

Kaupo Tatsi, A4

3,8 GHz Pentium 4 570

Cnet, www.DELFI.ee 7. november 2004

Intel laseb 15. novembril välja oma kiireima ja ühtlasi viimase 3,8 GHz Pentium 4570 mudeli. 4 GHz P4 ei tule, on Intel teatanud. Selle asemel suurendatakse tuleva aasta alguses P4 protsessorite, kõigepealt 3,8 GHz P4 vahemälu kahekordseks, st 2 MB-ni.

Aasta teises pooles on oodata Inteli kahetuumalisi protsessoreid. 570 protsessori võtab esimeste hulgas kasutusele Dell, arvutimänguhuvilistele mõeldud XPS arvutimudelis.

Timo Tilk, A4

Esikoht IBM-i superarvutile

Cnet, www.DELFI.ee, 7. november 2004

IBM-i superarvuti Blue Gene/L hõivas Linpack testi tulemuste põhjal esikoha superarvutite edetabelis, saavutades tulemuseks 70,7 teraflopsi. Teisel kohal on 42,7 teraflopsiga Silicon Graphics’i superarvuti Columbia.

Blue Gene/L on 16 kappi paigaldatud arvutitest koosnev klaster, milles on rohkem kui 16000 kahetuumalist protsessorit.

Alar Tuvikene, A4

6 GHZ-ne arvuti

www.hinnavaatlus.ee, 2. november 2004

Theinquirer teavitab meid tüübist nimega fugger, kes klokkis kõigest mõnikümmend tundi tagasi oma P4 3,6 Ghz CPU respektaabli 6302,3 MHz-i peale.

See on 75% overclock, ehk üks suurimaid mida minu silmad näha on saanud, ning hetkel ilmselt maailma kõrgeim. FSB on sellel isendil 4X450 MHz, ehk 1800 Mhz, mis jätab Inteli uusimate mudelite 1066 MHz-d FSB-d haledalt jalgu siputama tulutus katses sellele järele jõuda. Jahutuseks kasutati Theinquireri andmetel kolmeastmelist kaskaadjahutust (temp. -120 C), ja vedel lämmastik mängus polnud.

Andres Uibo A4

Apple esinduspood Tallinnas

www.arvutikasutaja.ee, 26. oktoober 2004

Siiamaani enamasti ettevõtteid teenindanud, Apple ametlik maaletooja IM Arvutid AS, avas 25. oktoobril Tallinnas esimese Apple toodangu esinduspoe.

Kui siiamaani sai Apple tooteid uudistada erinevate edasimüüjate vitriinidel siis nüüdsest saab hubases ja ilusa disainiga salongis Apple toodetega tutvuda oma ala profesionaalidelt nõu küsides.

Apple toodangust on uudistamiseks välja pandud enamik. Alates uutest G5 süsteemidest kuni erineva lisavarustuseni. Lisaks Apple toodangule leiab valikust ka firmade LaCie ja Formac tooteid.

Salong asub Tallinnas Endla 69 / Keemia 4.

Anton Õnnik, A4


Sun jagab Solarist tasuta

www.am.ee, 16. november 2004

Linuxile koha kätte näitamiseks, pakub Sun oma uut operatsioonisüsteemi Solaris 10, täiesti tasuta.

Inteli, Sparci ja AMD protsessoripõhistele süsteemidele sobiv Solaris 10 on tasuta allalaetav kuni selle aasta lõpuni. Raha plaanib Sun teenida Solarisele lisatäiendusi müües.

Sun-i tarkvaradirektor Arlene Adams ütles, et nad tahavad näidata, et Solaris on odavam kui Linux. Pealegi on uue Solarisega võimalik "jooksutada" ka Linuxi aplikatsioone.

Piiu Pilt, A4


Longhorn nuhib teie arvutis

www.am.ee, Arvutimaailm, 27. aprill 2005

Microsofti peatselt valmiv Longhorn sisaldab nuhkvara, mille eesmärgiks on korporatsioonile teada anda põhjused, miks teie arvuti kokku jookseb.

Tegemist on omalaadse "musta kastiga", mis pärast arvuti kokkujooksmist saadab Microsofti tehnilisele toimkonnale aruande selle kohta, mida arvutikasutaja tegi arvutiga hetkel, mil see kokku jooksis.

Nuhkvara mitte ainult ei teata Microsoftile, et kokkujooksmise hetkel kasutati arvutis näiteks Wordi, vaid suudab edastada ka Wordi dokumendi sisu, sama kehtib ka e-kirjade kohta.

Bill Gatese sõnul pole privaatsuse pärast siiski põhjust muretseda. Ettevõtted saavad nuhi vaikima sundida ning ka kodukasutajad saavad valida, millist infot Microsoftile lekitatakse.

Kristjan Aruoja, A4
Henri Lillemaa, A4


Ära peksa kokkujooksnud arvutit!

www.postimees.ee, 9. aprill 2005

New Yorgis paikneva Ontrack Data Recovery uuringu kohaselt enamik inimesi probleemide korral pigem karjub oma arvuti peale või lööb seda, selmet asjatundjatelt abi paluda.

Vägivald pole siiski ainus meetod, kuidas kadumaläinud andmeid tagasi saada üritatakse. 13 protsenti küsitlusele vastanutest üritab probleemide korral arvutit moosida stiilis: "Kallis arvuti, anna mu kirjatükk nüüd kohe tagasi, ole nii kena!" Kolmandik inimesi aga lepib tõsiasjaga, et informatsioon on pöördumatult kadunud.

On ka inimesi, kes ei lase tehnoloogial endale nii lihtsalt pähe istuda ning löövad vastu. Üks restoranijuht sai sülearvuti peale nii tigedaks, et pani selle fritüüri oma tegude üle järele mõtlema. Nii sülearvuti kui ka fritüür tulid hiljem maha kanda. Üks kontoritöötaja otsustas aga teoks teha paljude kaaskannatajate unistuse ja oma arvuti aknast välja visata. Kahjuks unustas ta eelnevalt akna avamata.

Vägivalla asemel soovitavad eksperdid pöörduda asjatundjate poole, kes suudavad kadumaläinud andmed tavaliselt üles leida, välja arvatud muidugi juhul, kui neid on eelnevalt keevas õlis küpsetatud.

Mikk-Erik Bachmann, A4


Esimene süüdimõistetud spämmar sai 9 aastat

www.yahoo.com, Yahoo! News, 9. aprill 2005

30-aastane Jeremy Jaynes, kes kord valiti ka maailma top 10 spämmarite hulka, mõisteti Reedel (08.04) süüdi Interneti teel pornograafia ja muu spämmi levitamises. Kohus mõistis spämmarile 9-aastase vanglakaristuse nn. junk e-mail'ide levitamise eest.

Kohtuasi venis, kuna peakohtuniku Thomas Horne'i sõnul on tegu uudse ja ebaselge süüdistusega. Virginia seaduste kohaselt "küsimata" e-maili saatmine ei ole ebaseaduslik, kui saatja ei varja oma identiteeti.

Samal ajal kui süüdistajad esitasid asitõendeid vaid 53000 illegaalse e-maili kohta, usuvad ametivõimud, et Jaynes on vastutav kuni 10 miljoni spämmposti eest päevas.

Kaarel Jõgeva, A4


Sündis Euroopa superarvuti hakkab tähti uurima

www.postimees.ee, 27. aprill 2005

Euroopa kiireim superarvuti hakkab analüüsima tuhandete raadioantennide poolt kogutavaid andmeid universumi kohta, kirjutab Reuters.

Hollandi Astronoomiauuringute Fondi (ASTRON) kasutatav ja IBMi ehitatud arvuti uurib kuni 13 miljardi valgusaasta kauguselt pärinevaid signaale.

Seega heidetakse pilk aega, mil pärast Suurt Pauku moodustusid esimesed tähed ja galaktikad.

Kui praegu uuritakse kaugeid galaktikaid suurte peegel- ning raadioteleskoopidega, siis ASTRONi andmed saabuvad enam kui 25.000 lihtsa raadioantenni vahendusel.

Hollandlaste superarvuti kasutab 12.000 PowerPC mikroprotsessorit ning selle kiiruseks on kuni 27,4 terafloppi ehk 27,4 triljonit või tuhat miljardit tehet sekundis. Seega on tegemist Euroopa kõige kiirema superarvutiga, mis võtab selle tiitli üle Barcelonas asuvalt MareNostrumilt.

Arvuti kasutab tööks 150 kilovatti energiat ehk sama palju kui 2.500 60-vatist lambipirni.

IBMi kinnitusel tähendab see superarvutite mõõtkavas suurt ökonoomsust.

Katre Karja, A4


Apple tutvustas uut operatsioonisüsteemi

www.arvutikasutaja.ee, 1. mai 2005

Arvutifirma Apple tõi turule oma operatsioonisüsteemi uue versiooni nimega Mac OS X Tiger. Enam kui 200 nimetamisväärst uuendustenimekirja lugedes jääb mulje, et enim on tähelepanu pööratud kodukasutajale. Näiteks Dashboard, mis annab arvutiomanikule võimaluse lennupiletitest, kinoseanssidest, börsihindadest ja muust vajalikust infost kiiret ülevaadet saada või "Buy Printing Supplies" ehk automatiseeritud printimistarvikute tellimiskeskus.

Kõrgelt on aga hinnatud Apple'i otsingusüsteemi, mis võimaldab kasutajal arvutist otsida dokumente, elektronkirju, pilte, muusikat ja teisi faile sarnaselt sellele, kuidas toimub andmete otsing Google'i internetiväravas.

Varem sel nädalal jagas maailma suurim tarkvaratootja Microsoft vihjeid oma uue Longhorniks kutsutud operatsioonisüsteemi kohta, mis peaks müüki ilmuma järgmisel aastal.

Apple'i kaasasutaja ja tegevjuht Steve Jobs on pidevalt kinnitanud, et Windows on Apple'i toodangu pealt maha viksitud.

"Nad jäljendavad meid häbitult, ent ei suuda piisavalt kiiresti isegi kopeerida," teatas Jobs möödunud nädalal Longhorniga seotud meediakära kommenteerides.

129 USA dollarit ehk 1550 Eesti krooni maksev ning eelmise versiooniga võrreldes enam kui 200 uuendust sisaldav programm paisati kogu maailmas müüki reedel.

Kaspar Korjus, A4


Microsoft ootab Loghorni teematikaga arvutikasti kujundusi

27. aprill 2005, arvutikasutaja

Arvuti ei ole enam "hall kast" ja sellest on aru saamas peale Apple ka Microsoft, kes korraldab 125 000 $ peaauhinnaga konkursi parimale grupile või modderile, kes esitab töö teemal Longhorn.

Microsoft loodab, et selline võistlus aitab inimestel enam mõelda "outside box" ehk kastist väljaspoole.

"Inimesi huvitab milline on nende arvuti välimus, kuidas ta kuuldub ja tundub," kommenteeris võistlus Jim Allchin Microsoftist.

Võistlus algab 18. mail ja kestab novembrini. Hindamine toimub novembris. Ülekanne kohtunike tööst saab jälgida veebi vahendusel ning samuti on võimalik hääletada vaatajatel oma lemmikkujunduse poolt.

Roman Koscikas, A4


Nokialt uued multimeediatelefonid

www.am.ee, 28. aprill 2005

Maailma suurim mobiiltelefonitootja Nokia laseb peatselt välja uued N-seeria telefonid, nende hulka kuulub ka Nokia esimene kõvakettaga telefon.

Kaks neist telefonidest: N90 ja N70, on varustatud 2-megapikslise kaameraga. Multimeediatelefon N91 peidab endas aga 4 gigabaidist kõvaketast, mis mahutab kuni 3000 hea kvaliteediga muusikapala.

Prognoositavalt üle 10 000 krooni maksev N90 jõuab poelettidele suvehakul, sügisel on N70 kord ning aasta lõpul tuleb müüki ka N91.

Mariin Kärp, A4


Maailma kiireim arvuti tegi uue rekordi

www.postimees.ee,Postimees online, 26. märts 2005

Maailma kõige võimsam superarvuti Blue Gene/L purustas varemgi enesele kuulunud rekordi, kui saavutas kiiruseks 135,5 terafloppi, kirjutab BBC.

Üks teraflopp võrdub ühe triljoni ehk tuhande miljardi tehtega sekundis.

Senine superarvutite kiirusrekord oli 70,72 terafloppi.

Superarvuti lõplik teoreetiline tippkiirus peaks olema 360 terafloppi.

USA uurijad soovivad rekordarvuti abiga välja töötada turvanõudeid riigi tuumarelvade varu hooldamiseks.

Varem on erinevaid superarvuteid kasutatud keerukate teaduslike probleemide lahendamiseks.

Muuhulgas on nende abil uuritud valkude ehitust, et muuta ravimeid senisest efektiivsemateks.

Ülivõimsad arvutid mängivad olulist rolli ka kliimauuringutes ja loodusnähtuste ennustamisel.

Tänapäeval kasutatakse superarvuteid tihti siiski igapäevaste probleemide lahendamiseks, näiteks lennujaama liikluskorralduses.

Laura Kütt, A4


AMD neljatuumalised protsessorid 2007. a

www.delfi.ee, 27. aprill 2005 11:08

AMD Juht Hector Ruiz ütles oma intervjuus, et AMD võib 2007. aastal hakata tootma neljatuumalisi protsessoreid. Teoks saab see siis, kui selle järele tekib nõudlus.

Ruiz kinnitas, et probleem pole mitte valmistamistehnoloogia, vaid see, kuidas neid protsessoreid efektiivselt kasutada. Kõik tuumad ei pea tingimata olema ühesugused.

Marit Laas, A4


Ajuskaneering paljastab inimese salajased mõtted

Postimees Online, 25. aprill 2005

Teadlaste kinnitusel suudavad nad lihtsa ajuskaneeringuga inimese alateadlikke mõtteid lugeda, kirjutab BBC.

Meedikute ja teadlaste poolt kasutatava funktsionaalse magnetresonantstuvastuse (fMRI) tehnika abil registreeritakse aju erinevatesse piirkondadesse suunduva vere hulka.

Grupp briti teadlasi avastas, et fMRI abil on võimalik tuvastada isegi selliseid inimese sügavas alateadvuses liikuvaid mõtteid, millest uuritu isegi teadlik ei ole.

Suurbritannia uurijad Geraint Rees ja John-Dylan Haynes jälgisid verevoolu aju piirkonnas, mis vastutab nähtava info analüüsi eest.

Vabatahtlikud vaatasid arvutiekraanile ilmuvaid erinevaid pilte ning nende ajuskaneeringu tulemusi hiljem analüüsinud teadlased suutsid jäädvustuste põhjal katses osalenutest pareminigi nähtud eseme kindlaks määrata.

Maris Luha, A4


Microsoft keelas Longhorni ekraanipildid

Inquirer, www.DELFI.ee, 1. mai 2005

Microsoft keelas Longhorni beetaversioonist pärinevate ekraanipiltide avaldamise. See olevat vastuolus beetaversiooni litsentsiga.

Tuntud Windowsi entusiast Paul Thurrot polnud alguses sellega nõus, kuid kui Microsoft selgitas, et kardab oma veel patenteerimata ideede kopeerimist teistesse operatsioonisüsteemidesse (kes kellelt enamasti kopeerinud on?), eemaldas siiski pildid. Tema arvates hävitab Microsoft nii igasuguse entusiasmi Longorni suhtes.

Hans Mäesalu, A4


Häkkerid ei ründa ainult Microsofti programme

Postimees Online

Internetikurjategijad pöörasid 2005. aasta esimese kolme kuu jooksul varasemast suuremat tähelepanu viirustõrjevahendite ning Apple'i iTune'i sarnaste meediamängijate ründamisele, kirjutab Reuters.

Rünnakuobjektide arvu suurendades loodavad häkkerid avastada uusi võimalusi tavakasutajate arvutite kontrolli alla võtmiseks.

Endiselt otsivad kurikaelad siiski agaralt ka Microsofti populaarse toodangu uusi turvaauke, kinnitas rünnakuid uurinud SANS Instituut.

Häkkerid on pöördunud uute programmide poole, kuna aina suurem hulk arvutikasutajad lubab Microsofti turvaparandusi automaatselt arvutisse laadida ja need on muutunud varasemast vähem haavatavaks.

Arvutikurjategijad tungivad arvutitesse, et varastada kasutaja krediitkaardi andmeid või muud isiklikku informatsiooni. Sageli kasutatakse «allutatud» arvutit ka rämpskirjade saatmiseks.

SANS Instituudi kinnitusel on 2005. aastal avastatud juba enam kui 600 uut internetiturvalisuse riski.

Neist kahtekümmet võib pidada väga ohtlikeks, sest enamikes arvutites on need parandamata.

Lisaks Microsofti programmidele on häkkerid viimasel ajal rünnanud ka teiste tarkvarafirmade toodangut ning haavatavateks on osutunud isegi Symanteci, F-Secure'i, TrendMicro ja McAfee viirustõrjevahendid.

Kristo Must, A4


Microsoft annab Eestile juurdepääsu Windowsi lähtekoodile

www.epl.ee, Eesti Päevaleht Online, 24. märts 2005

Microsoft kaasab Windowsi lähtekoodi jagamise programmi seitse uut riiki, nende hulgas ka Eesti, Läti ja Leedu.

Programmi (Shared Source Initiative Windows) läbi avatakse valitsustele, klientidele, partneritele ja akadeemilistele asutustele juurdepääs Windowsi lähtekoodile, teatas ettevõte.

Tasuta juurdepääsu Windows 2000, Windows XP, Windows CE ja Windows ServerTM 2003 lähtekoodile pakutakse riigiasutustele, suurettevõtetele, OEM-arvutitootjatele, süsteemi integraatoritele, akadeemilistele asutustele ja Microsofti hinnatud asjatundjatele (Most Valuable Professional).

Microsofti Eesti esinduse juhi Arne Kaasiku sõnul on jagatud lähtekoodi programmi näol tegemist suure eelisega. "Eesti ettevõtted ja valitsusasutused saavad Microsofti tehnoloogia lähtekoodiga lähemalt tutvuda ja ehitada lahendusi tuginedes meie tehnoloogilisele platvormile. Seeläbi muutub meie tehnoloogia kasutajate jaoks veelgi läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks," ütles ta. "Antud programm on väga tähtis Microsofti jaoks ka seetõttu, et see annab võimaluse saada klientidelt ja partneritelt olulist tagasisidet."

Arvutikoolitaja ja Microsofti asjatundja Henn Sarv ütles, et juurdepääs Windowsi lähtekoodile aitab ettevõtetel süvitsi mõista Windowsi hingeelu. "Näen, kuidas Windows toimib, saan süsteeme omavahel ühildada ja luua suuremat funktsionaalsust. Väheoluline ei ole ka kogu süsteemi turvalisuse ja vastupidavuse tõstmine, samuti efektiivsemad tugiteenused," nimetas ta jagatud lähtekoodi programmi najal loodavaid võimalusi.

Microsofti tehnoloogiate lähtekoodi jagamise programm sai alguse 1991. aastal, mil Microsoft andis akadeemilistele asutustele juurdepääsu Windowsi lähtekoodile. Tänaseks hõlmab programm 17 omalaadset koodijagamisprogrammi mitmetele Microsofti tehnoloogiatele. Windowsi lähtekoodi kasutab üle 1000 arendaja rohkem kui 250 asutuses. Programmist on võimalik osa võtta üle 6000 asutusel rohkem kui 34 riigis.

Kaarel Nummert, A4


Aprillikuu vihaseim viirus oli Zafi-D

www.am.ee, 30. aprill 2005

Viirusetõrjefirma Sophos raporti kohaselt oli aprillikuus enim probleeme tekitanud viiruseks Zafi-D.

See kurikuulus ja kiiresti leviv viirus ilmus võrku juba möödunud aasta lõpul. Tegelikult võimutsevadki viirustemaailmas nö. vanad tegijad.

Vaid üks uus viirus, Mytob-Z, mis tegi oma debüüdi 10 aprillil, suutis viiruste TOP kümnesse trügida.

Aprillikuu viiruste TOP 10

 1.  W32/Zafi-D           46.6%
 2.  W32/Netsky-P         20.6%
 3.  W32/Zafi-B            4.5%
 4.  W32/Netsky-D          4.5%
 5.  W32/Netsky-Z          2.5%
 6.  W32/Netsky-B          2.4%
 7.  W32/Mytob-Z           1.3%
 8.  W32/MyDoom-O          1.2%
 9.  W32/Netsky-C          1.1%
10. W32/Netsky-Q           1.0%
 Kristjan Oinus, A4


Kräkerlus muutub üha popimaks

Arvutimaailm, www.am.ee, 26. aprill 2005

Möödunud aastal suurenesid häkkerite rünnakud rohkem kui kolmandiku võrra - iga päev tungitakse kallale enam kui 2500 veebilehele või serverile.

Kõige levinum rünnaku viis on veebilehe moonutamine. Suur osa rünnakutest sai teoks tänu turvaaukude ärakasutamisele või administraatori ebapädevusele.Üldjuhul kasutatakse turvaauku rünnakuks pärast seda, kui avalikkust on turvaaugust teavitatud.

Zone-H läbiviidud uuringust selgus, et enamus sääraseid rünnakuid viiakse läbi lihtsalt lõbu pärast. Samas esineb ka poliitilise sõnumi edastamist.

Sander Pajusalu, A4


Ohtlik häkker saadi kätte

Eesti Päevaleht Online, 2. aprill 2005

Keskkriminaalpolitsei tuvastas koostöös Hansapanga ja Põhja prokuratuuriga noormehe, keda kahtlustatakse tuhandete arvutite ründamises, et pääseda ligi inimeste pangakontodele.

Keskkriminaalpolitsei (KKP) ametnikud pidasid eelmisel nädalal kinni ühes Kopli ühiskorteris elava 24-aastase mehe.

Ligikaudu aasta kestnud info kogumise tulemusel on politsei tuvastanud, et kahtlustatav saatis sadadele tuhandetele e-posti aadressidele e-kirju, milles sisaldunud lingile vajutamise järel nakatusid ohvrite arvutid programmiga, mis alustas arvuti kasutaja pangaparoolide salvestamist. Paroole kasutades tühjendas kurjategija ohvrite kontod Balti riikides ja mujal.

Ohvritele saadetud e-kirjad näitasid usaldusväärsuse tekitamiseks saatjaks mitmeid riigiasutuste, pankade ja investeerimisfirmade töötajaid. Kirjade sisuks olid enamasti tööpakkumised ja viited varasematele kokkulepetele. Arvutite nakatamine toimus ka veebilehtede abil, millele oli varem paigutatud spetsiaalne programm.

Hansapanga IT riskijuhi Jaan Priisalu sõnul oli kasutatud "troojalane" seniavastatutest kõrgtehnoloogilisim ning ka viirustõrjeprogrammid ei olnud võimelised seda avastama. Samuti oli see varustatud enesehävitussüsteemiga, mis võimaldas pärast vajaliku info saamist kustutada programmi ohvri arvutist. Priisalu sõnul olnuks selle kuriteo puhul parim vahend oma pangakoodide turvalisuse tagamiseks uue brauseri ja operatsioonisüsteemi kasutamine, ning nende seadmine võimalikult turvalisse re˛iimi. Ka soovitab pank tehingulimiidid hoida mõistlikul tasemel. Suur, näiteks 10 000-kroonine tehingulimiit hõlbustab varga tegevust.

Ketlin Piir, A4