Väljundseadmed

LCD-ekraanid tõrjuvad plasmaekraani kõrvale

Harli Uljas, Postimees, 9. september 2003

Vedelkristallekraanide tehnoloogias tehtud uued avastused võimaldavad sellel peagi konkureerida plasmaekraanidega ning tõrjuda kõrvale tänapäeval kasutavad katoodkiirtega telerid.

Vedelkristallid avastati juba 1888. aastal, kuid alles 80 aastat hiljem esitleti esimest eksperimentaalset vedelkristallekraani (LCD).

Praeguseks on LCD-d kasutatavad nii sülearvutites, digitalkellades, mobiiltelefonides kui CD-mängijates, sest need nõuavad vähem energiat kui valgusdioodid või katoodtorud telerites.


Ei saa suuri toota

LCD-de peamiseks probleemiks on see, et on jõutud tootmise piiranguteni - neid ei suudeta toota suurema diagonaaliga kui 30 tolli ehk 76 sentimeetrit. Seetõttu on LCD-tootjad jäänud sageli kõrvale kodukinoseadmete tootmisest, kus diagonaal on 50 - 60 tolli, kirjutab ajakiri The Economist.

Seal kasutatavad plasmaekraanid maksavad endiselt ligi 7000 dollarit või enam. Järgneva mõne aastaga võib olukord aga muutuda, sest LCD-tehnoloogias tehtud läbimurre võimaldab peatselt toota ka suurema diagonaaliga telereid.

Üks algseid LCD probleeme on olnud kitsas vaatenurk, mis võis olla piisav sülearvuti puhul, mitte aga teleril. Samuti võisid LCD-d oma pikseleid välja lülitada, muutes ekraani uduseks. Plasmapaneelid on aga alati värsked. Samas on LCD-d selles osas järele jõudnud, seda tänu transistoridele, mis millisekundi jooksul on valmis reageerima ning ekraani korrigeerima.

90. aastate algul polnud sülearvuti ekraani diagonaal suurem kui kaheksa tolli. Praeguseks on diagonaal kasvanud kuni 1,8 meetrini. On selgunud, et kui katteklaas on õhem, parandab see ka vaatenurka. Parema tulemuse on andnud ka uued kattematerjalid.

Korea tootjad on oma tootmismahud mitmekordistanud ning pannud ka hinnad allapoole liikuma.

LCD areng pole aga siiski veel peatunud. IBM on teatanud samuti uutest tootmisprotsessidest, mis võimaldavad ekraani vaatenurka ja pildi kvaliteeti parandada. Seda uue, süsinikul baseeruva lahenduse abil.

Samas ei lõpe lahingud LCD ja plasmaekraani vahel niipea. Uued orgaanilised valgusdioodid (OLED) võimaldavad samuti korralikku pilti ning laia värvispektrit. Seni ei suudeta aga neid korralikult valmistada. Ka parimate toodete eluiga on olnud napilt 5000 tundi ehk pideval kasutamisel pool aastat.


Reaalne kujutis

LCD-ekraanidel tuleb seetõttu läbida veel mitmeid võitlusi. IBM tutvustas uut LCD-ekraani, mille resolutsioon on nii kõrge, et enam kui poole meetri kauguselt seda vaadates tundub inimsilmale, et tegemist on reaalse objektiga, mitte digitaalse kujutisega.



 
Vedelkristallekraan (LCD)
Kasutab vedelkristallide võimet pöörduda ja valgust blokeerida, kui neile on antud elektrilaeng.
Populaarne valik alla 30-tolliste ekraanide puhul.
  
Plasmaekraan
Neoon- ja ksenoongaasidega täidetud rakukesed, mis toodavad UV-valgust, kui neile antakse elektrilaeng.
Populaarne valik alla 50-tolliste ekraanide puhul.
  
Orgaanilised valgusdioodid (OLED)
Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega, mis elektrilaengu saades hõõguvad.
Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga ekraane.