Arvutisüsteem

 [Arvutisüsteem] [Arvuti sisse- ja väljalülitamine] [Indikaatorid ja lülitid] [Arvuti sisemus] [Arvutisüsteemi käivitus] [Tõrked]

Arvutisüsteem

 Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist - tarkvarast (Software) ja riistvarast (Hardware) koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks.

Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Igasuguse arvutisüsteemi koosseisu kuulub kolm põhiplokki:

Seda nimetatakse S -- T -- V printsiibiks.


Arvuti sisend- ja väljundseadmed (nn perifeerseadmed) on tavaliselt kaablite abil ühendatud töötlusseadmetega (nn arvuti põhiplokk).

S -- T -- V jaotusprintsiip kehtib põhimõtteliselt igasuguste andmetöötlusseadmete kohta, seega ka igapäevases elus massiliselt levinud personaalarvutite (PC-de) kohta. Standardsete töökohaarvutite tüüpkonfiguratsioon on järgmine: Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud).


Arvuti sisse- ja väljalülitamine
  • Esmalt tuleb kontrollida arvuti toite- ja ühenduskaablite ühendatuse õigsust. Kui arvuti või selle lisaseadmed on voolu all, ei tohi lahti ühendada nende toite- ega ühenduskaableid. Kui olete arvuti välja lülitanud, siis oodake vähemalt 10 sekundit, enne kui te ta uuesti sisse lülitate.

  • Kõigepealt tuleb sisse lülitada kuvar, kui ta saab toite omaette juhtmega otse vooluvõrgust. Seepeale süttib signaallambike ja sisse võib lülitada arvuti. Selleks tuleb vajutada lülitit Power, mille peale peab süttima esipaneelil signaallamp Power. Kui kuvar saab toite arvuti kaudu, on loomulik kuvari lüliti hoida sisselülitatud seisundis, nii lülitub ta koos arvutiga sisse.

  • Arvuti väljalülitamiseks tuleb kõigepealt tulla programmist välja, siis lülitada välja arvuti ning lõpuks monitor.

  • Arvutit ei tohi välja lülitada ega võtta välja ketast, kui mõni kettaseadme signaallamp põleb. Sellega võib rikkuda andmed kettal või teha kogu ketta kasutuskõlbmatuks.


    Indikaatorid ja lülitid

     HTG arvuti korpuse esipaneelil asuvad:
    Indikaatorid
    • Power lamp - näitab, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Kui lamp põleb, on vool sees ja arvuti peaks töötama.
    • HDD kettalamp - näitab kõvaketta poole pöördumist. Kui lamp põleb, siis ketast kas loetakse või kettale kirjutatakse. HTG arvutitel on ühendatud Power lambiga ja seega lambikese vilkumist on suhteliselt raske tähele panna.
    • CD kettalamp - näitab CD poole pöördumist. Kui lamp põleb, siis ketast loetakse.
    • FD kettalamp - näitab flopiketta poole pöördumist. Kui lamp põleb, siis ketast kas loetakse või kettale kirjutatakse.
    • ID kaardi signaallamp - näitab pöördumist ID kaardi poole.

    Lülitid
    • Power - lülitab arvutit sisse ja välja.
    • Reset - algkäivitusnupp, millele vajutades arvuti uuesti algseisust "stardib". Kasutatakse juhul, kui arvuti mingil põhjusel "kinni külmub", st. ei reageeri enam mingitele käskudele ega klahvivajutustele.

    Nupud
    • CD nupp - avab CD sahtli.
    • FD nupp - eemaldab arvutis oleva flopiketta.
    Arvuti esipannel võib välja näha aga ka selline.

    HTG arvuti vaadatuna tagantpoolt:

     
    Suuremalt vaatamiseks kliki pildil.    		   Arutage grupiga: millised tähtsad "asjad" asuvad tagapaneelil?

    Arvuti sisemus

     HTG arvuti sisemus: emaplaat, protsessor, helikaard, videokaart, operatiivmälu, kõvaketas, flopidraiv, ID kaardi lugeja, toiteplokk.

       
      Suuremalt vaatamiseks kliki pildil.
    Täismõõdus pildid: 1, 2, 3.

    PROTSESSOR (CPU - Central Processing Unit)

    		 Protsessor on arvuti "süda", mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Selle tulemuseks ongi kõik see, mida me arvuti abil teostada saame.

    Loe lähemalt töötlusseadmed.

    EMAPLAAT (motherboard, mainboard)

    Emaplaat on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.

    Loe lähemalt töötlusseadmed. Selline näeb välja üks emaplaat.

    LAIENDKAARDID

    		 Laiendkaardid (vahel adapteriteks nimetatud) on seadmed, mille ülesandeks on arvuti võimalusi ja suutlikkust laiendada. Adapterid on seadmed, mis piltlikult öeldes tõlgivad arvuti informatsiooni teistele seadmetele arusaadavasse keelde.

    Kindlasti on arvutil olemas videokaart, mis juhib monitori tööd.

    Heli edastamiseks on vaja helikaarti, arvutivõrguga ühendumiseks võrgukaarti või sisemist modemit, TV-kaardi lisamisel saab arvuti kaudu vaadata televisioonisaateid jne.

    Kaartide lisamisel on oluline: NB! Hoia need kõik alles, neid võib vaja minna siis, kui arvuti operatsioonisüsteem on vaja üle installeerida. See hoiab kokku arvutihooldaja vaeva, sest puuduvaid draivereid on vaja kas internetist või mujalt otsida.

    Kuna arvutite operatsioonisüsteemid võivad olla erinevad, näiteks Windows 95/98, NT, 2000, XP või hoopis Linux, siis peab installeeritud olema vastavale operatsioonisüsteemile sobiv draiver. Windows XP ja uuemate Linuxite koosseisus on päris paljude seadmete draiverid juba olemas, kuid siiski mitte kõigi võimalike seadmete omad.

    Uue arvuti omanik on tavaliselt draiverimuredest prii, sest arvuti saab ta poest kätte installeerituna. Tavaliselt paneb värsket omaniku imestama arvutiga kaasasolevad ja esmapilgul üsna kasutuna tunduvad CD - plaadid ja disketid. Just need plaadid - disketid tuleks kindlasti alles hoida, sest nad sisaldavad neidsamu draivereid. Draiverite varu võib sisalduda ka arvuti kõvakettal. Nende järele võib tekkida vajadus siis, kui arvuti "hapuksläinud" operatsioonisüsteem on vaja uuesti installeerida, või on seadme draiver ise töö katkestanud. Kadumaläinud draiveri asendamine võib arvuti hooldajalt nõuda päris palju aega. Siiski on draivereid võimalik leida internetist.

    HELIKAART (Sound Card)

    		 Kui tahate, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks ja nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programmides midagi jutustaks, siis peate endale hankima helikaardi.

    Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa. Veel võib tal olla mikrofoni pesa, millesse mikrofoni ühendades saad ka oma hääle arvutisse jäädvustada. Lisaks võib helikaardil olla taga sisendpesa, millesse saad lasta näiteks raadost heli ning seda siis arvutisse lindistada ja oma kodukale üles riputada. Võimalusi on päris palju. Lisaks on uuematel kaartidel olemas ka GAMEBORT, kuhu saad ühendada joysticku või midi - boardi (viimane kujutab endast klaveriklahvistiku, millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse).

    Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Mõlemad neist on päris tegusad helitekitajad. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Mis asi on MIDI ja milliseid parameetreid helikaardil vaadata?

    MIDI on muusika formaat arvutis. Midi muusika on selles suhtes eriline, et tema lood nõuavad väga vähe mälumahtu kõvakettal, sest muusika failis kirjeldatakse muusika kulgu (milline noot millisele järgneb), aga instrumente, mida kasutataks ei kirjeldata failis. See muudabki MIDI väga väikest andmemahtu nõudvaks.

    FM Synthesis - see helikaart sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, kui muusika mängima hakkab. Sellel helikaarti variandil võivad mõned instrumendid välja tulla veidi kummalised ja selle pärast ei kõla FM Synthesis helikaardiga mängitud MIDI päris loomulikud.

    Wavetable - sellele helikaardile on peale ehitatud suurem mälu, millesse on lindistatud kõik instrumendid, mida MIDI kasutab. Wavetable kaartiga mängitud MIDI-d on päris hea kvaliteediga ja loomulikud. Mida parem on helikaart, seda rohkem instrumente tema mälu sisaldab.

    Enamus helikaarte on 16 või 32 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet.

    Helikaart Hercules Mouse pocket 5.1 USB näeb välja selline, aga Trust 7.1 Sound Expert 714DX selline.

    VIDEOKAART


    Videokaart pealtvaadatuna.
    		 Videokaart on arvutile vajalik selleks, et töödelda andmebitid ümber pildiks, mida ekraanil näha võime. Neid on palju eri tüüpe ja erinevate omadustega. Mõni on mõeldud tavakasutajale, teine mängurile, kolmas hoopis mitme monitori ühendamiseks arvuti järele.

    Olulisemaks parameetritest on pildi resolutsioon, värvieraldus (palju erinevaid värve monitorile maksimaalselt kuvatakse) ja videomälu hulk.

    Resolutsioon - monitor kuvab pildi ja teksti ekraanile tihedate täpikestena e. pikselitena, mis on hästi tihedasti ekraanile laotatud. Nendest värvilistest (mustvalge monitori puhul mustvalged) tillukestest täpikestest (dot pitch=u.0,2 mm) moodustubki pilt. Resolutsioon näitab, mitu täpikest mahub ekraanile vastavalt x ja y telge pidi. Kui resolutsioon on näiteks 800x600, siis mahub ekraanile x telge pidi 800 pikselit ja y telge pidi 600 pikselit.

    Et teada saada, mitut värvi saate oma videokaartiga monitorile kuvada, tuleb uurida videokaardi dokumentatsiooni ja selgitada mitme bitist värvisüsteemi ta toetab. Seejärel tuleb arvu 2 astendajaks panna antud arv. Näiteks: on öeldud, et minu videokaart toetab 8-bitist värvisüsteemi. Siis saan selle kaartiga ekraanil näha 28 värvi ehk 256 värvi.

    Sellest järeldades võib koostada tabeli:
      4-bitine videokaart toetab 16 värvi
    8-bitine videokaart toetab 256 värvi
    16-bitine videokaart toetab u. 65 000 värvi
    24-bitine videokaart toetab u. 6,1 miljonit värvi.

    Videomälu (video puhver) on nagu tavaline operatiivmälugi. Vahe on selles, et seal hoitakse pilditöötlusesse minevaid andmeid. Muidugi ei ole videomälu identselt sama tüüpi, kui emaplaadil asuvad RAM-i komplektides. Sõltuvalt videomälu hulgast sõltub ka pildi kvaliteet. Video kaart vajab mälu, et kontrollida resolutsiooni ja värve. Kui videokaardil on 1 MB videomälu, siis resolutsioonil 640x480 saame kasutada kuni 24-bitist värvisüsteemi, resolutsioonil 800x600 saame kasutada kuni 16-bitist värvisüsteemi, resolutsioonil 1024x768 saame kasutada kuni 8-bitist värvisüsteemi.

    3D – kaart on videokaart, millel paiknev videoprotsessor tuleb ise toime kolmedimensioonilise graafika töötlusega ega vaja tarkvaralist toetust. 3D kaarti on vaja peamiselt professionaalsetele arvutigraafikutele või mänguritele.

    Kui tahate tulevikus hakata arvutist vaatama hea kvaliteediga MPEG videoid, siis peab tingimata hankima MPEG toetusega videokaarti. Muidu võib kehv pildikaart filmielamuse lihtsalt ära rikkuda.


    OPERATIIVMÄLU e. RAM (Random Access Memory)

    		 Operatiivmälu on mõeldud arvuti tööprotsessis tihti kasutatavate andmete ajutiseks jäädvustamiseks. Kettaseadmete kasutamine on väga aeganõudev ja seetõttu ei oleks meile kiirest protsessorist mingit kasu, kui peaksime iga programmile antud käsu järel ootama, kuni püsiandmekandja ja protsessori vahel toimub andmevahetus. RAM on selleks nn. puhvriks protsessori ja muude seadmete vahel. Kui RAM mälu on arvutil vähe (alla 4 MB), siis muutub graafiliste operatsioonisüsteemide käivitamine võimatuks. Samuti on RAM mälu puhul väga oluline kiirus (MHz), mis mõjutab arvuti töökiirust suuresti.

    Loe lähemalt töötlusseadmed.

    KÕVAKETAS - HDD

    		 Kõvaketas on suuremahuline püsiandmekandja, milleta saab arvutit kasutada, aga ilma milleta saab väga vähe teha. Kõvaketas on magnetandmekandja.

    Loe lähemalt töötlusseadmed.


    Arvutisüsteemi käivitus

     Kui kõik vajalikud ühendused on arvuti sisend- ja välisseadmetega tehtud, siis võib arvutile toite sisse lülitada. Seda nimetatakse külmkäivituseks e buutimiseks, mille tulemusena arvuti operatsioonisüsteem laetakse tema põhimällu (RAM). Arvuti kuumkäivituseks nimetatakse sisselülitatud arvuti taaskäivitamist (vanemate operatsioonisüsteemide puhul klahvikombinatsiooni Ctrl + Alt + Del abil).

    Arvuti sisselülitamisel alustab arvuti enese testimist. Seda nimetatakse POST testiks (Power On self Test). Et mitte tekitada üleliigseid vigu selle testi jooksul, tuleb arvutiga ühendada teised lisaseadmed enne arvuti sisse lülitamist. Kui arvuti avastab mõne vea, siis ilmub ekraanile vastavasisuline veateade. Näiteks, kui arvutil on klaviatuur lukustatud, siis ilmub ekraanile veateade: "Keyboard locked - unlock it". Arvuti kontrollib ka püsimälus kirjeldatud arvuti seadmete info õigsust. POST testile järgneb operatsioonisüsteemi laadimine.

    Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: Kui POST test on edukalt sooritatud, hakkab arvuti kõvakettalt (selle puudumisel flopikettalt) otsima op.süsteemi faile. Need on failid, IO.SYS (Input-Output), MSDOS.SYS ja COMMAND.COM, mis asuvad kettal kindlaksmääratud kohtades, kõige esimestes sektorites.

    Kõigepealt loetakse sisse ja pannakse käima IO.SYS, mis siis ise seejärel käivitab MSDOS.SYS-i. Need failid sisaldavad madalaima taseme vahendeid arvuti riistvaraga suhtlemiseks. Op.süsteemi tuuma laadimisele järgneb arvuti tarkvaraline konfigureerimine, milleks kasutatakse faili CONFIG.SYS.

    CONFIG.SYS on tekstifail, kus kirjeldatakse ära süsteemsed muutujad ja programmid, mis on üldkasutatavad ja/või arvuti tööks vajalikud. Näiteks: mitu faili võib korraga avada, milline mälu mänedžer käivitada jne. CONFIG.SYS-s kirjeldatud programmid loetakse enamasti kõrgmällu st. kasutajal on võimalik defineerida vastavalt erinevale tööle ka erinev konfiguratsioon.

    COMMAND.COM on käsuprotsessor, mis käivitatakse peale CONFIG.SYS-i läbivaatamist. Käsuprotsessor loetakse mällu ja sinna ta jääb kogu töö ajaks. Suuremate programmide käivitamisel jäetakse mällu COMMAND.COM vähendatud kujul ning pärast programmi töö lõpetamist loetakse ta uuesti mällu. COMMAND.COM-s on kirjeldatud sellised käsud nagu:
    Neid käske, mis asuvad COMMAND.COM-s nimetatakse sisekäskudeks.

    Väliskäskudeks nimetatakse käske, mis eksisteerivad eraldi failidena (valdavalt DOS kataloogis).

    AUTOEXEC.BAT käivitatakse pärast CONFIG.SYS-i täitmist ja see on tavaline käsufail. Erinevus seisneb selles, et ta käivitatakse automaatselt kohe peale op.süsteemi laadimist. Ka AUTOEXEC.BAT-s määratletakse ära mõned süsteemsed muutujad (nt. PROMPT, PATH) ning kasutajal on võimalus määratleda igakordselt käivitatavad programmid (nt. PRINTER.EXE, NC.EXE).

    Windows-i parameetrid asuvad failides WIN.INI ja SYSTEM.INI.


    Tõrked
  • Arvuti ei hakka tööle. Kontrollida, kas lambike Power põleb ja kas toitebloki ventilaator töötab. Vaadake, kas arvuti toitejuhtmed on korralikult ühendatud ja tehke kindlaks, ega pole tegemist voolu kadumise või halva ühendusega. Kui ka siis mingit viga ei leita, on tõenäoliselt viga toiteplokis. Toiteplokk on korras kui Power indikaator põleb ja ventilaator töötab.

  • Probleem kuvariga. Kui monitori ekraan jääb peale arvuti sisselülitamist "pimedaks", peab vaatama, kas monitor on sisse lülitatud. Kui indikaator on süttinud, aga ekraanil pole ikka midagi, võib viga olla selles, et on reguleeritud monitori heledust ja kontrasti. Kui heleduse uus reguleerimine ei aita, siis tuleb monitor välja lülitada ja kontrollida toitejuhtme ühendust ja voolu olemasolu seinakontaktis. Kui monitor saab toite arvuti toiteplokist, kontrollige, kas ühendus on korras ja arvuti sisse lülitatud. Kui ka ühendus on korras, teksti aga näha pole, võib viga olla videokaardi ühenduses muu arvutiga, mis nõuab pisut vilunumat kontrollijat.

  • "Kinni külmumine". Enamasti "külmub" arvuti kinni ajal, kui programm "jookseb". Programmi võib proovida seisma panna, vajutades korraga klahve Ctrl + Esc. Kui see ei aita, tuleb vajutada korraga klahvidele Ctrl + Alt + Del (nn soft reset). Need annavad koos signaali, mis alustab arvuti tööd mälu kontrollimisest. Järgmiseks abinõuks on nupp Reset (nn hard reset), mis samuti alustab programmi tööd otsast peale. Viimane võimalus on lülitada arvuti välja 20 sekundiks, mis peaks arvuti korrasoleku puhul aitama iga kord. Kui arvuti "külmub kinni" ainult ühes programmis, kontrollige, ega te ise midagi valesti ei tee. Kergesti võib ka juhtuda, et programm on rikkis või on selles viirus.