Andmetöötlus
[Arvutiprogrammid] [Süsteemiprogrammid] [Tarbeprogrammid] [Kasutajaliidesed] [Failid] [Kataloogid]
Arvutiprogrammid
Arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti "käitub" ettemääratud viisil. Ilma programmideta oleks arvuti kasutu. Arvuti programmvarustust nimetatakse ka arvuti tarkvaraks.
Arvutiprogrammid võib otstarbe järgi jagada kahte suurde rühma:
Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud).
Tarbeprogramm (application program) teeb ära konkreetselt vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Omaette tarbeprogrammideks on programmeerimisega tegelevad programmid. Neid võib koguni vaadata kui kolmandat osa tarkvarast.
Süsteemiprogrammid
Süsteemiprogrammid on programmid, mis võimaldavad ja hõlbustavad arvuti ja tema välisseadmete kasutamist, ilma, et tavakasutajal oleks vaja omada erilisi teadmisi arvutisüsteemi sisemise ülesehituse kohta.
Alates arvuti sisselülitamisest kuni arvuti väljalülitamiseni korraldavad süsteemiprogrammid andmevoogude liikumist arvutis ja selle välis- ning keskseadmete vahel. Süsteemitarkvara võib omakorda jagada:
- operatsioonisüsteemid (Operation System, Operating System)
- teenindus- /abiprogrammid.
Enne kui arvuti tööle hakkab, tuleb juhtimisprogrammid laadida tema põhimälu.
Enamkasutatavad operatsioonisüsteemid on:
- DOS (MS-DOS, PC-DOS) - üksikkasutaja operatsioonisüsteem
- Windows x - üksikkasutaja operatsioonisüsteem
- Windows NT - mitme kasutaja operatsioonisüsteem
- OS/2 - mitme kasutaja operatsioonisüsteem
- UNIX - mitme kasutaja operatsioonisüsteem.
Süsteemitarkvara koosseisu kuuluvad peale op.süsteemi ka teenindus- ja iseseisvad abiprogrammid. Nende abil täidetakse mitmesuguseid süsteemisiseseid funktsioone.
Draiverprogrammide ülesandeks on arvuti sidumine ja sobitamine mitmesugust tüüpi välisseadmetega: klaviatuur, monitor, printer, hiir aga ka võrgutöö ja multimeediaseadmete rakendamine.
Süsteemseid abiprogramme nimetatakse vahel ka utiliitideks. Need on kas:
- väikesed programmid täiendavate süsteemifunktsioonidega, mis kuuluvad kindla op.süsteemi juurde või
- suured abiprogrammid, mille abil puudulikke või puuduvaid süsteemifunktsioone täiendatakse.
Abiprogrammid omakorda jagunevad:
- avalikud programmid - kopeerimine on lubatud, kui kasutaja võtab arvesse eeskirju, mida programmilooja on algdisketil sätestanud (tavaliselt README-failis)
- priivara - programmid, mille kopeerimine on vaba, kuid mille edasimüük on keelatud
- jaosvara - tarkvara, mille kasutamist ja kopeerimist ei keelata, kuid pidevaks tööks nõutakse väikest registreerimistasu.
Tarbeprogrammid
Tarbe- e rakendusprogrammid on konkreetsete rakendusülesannete lahendamiseks mõeldud programmid, mis käivitatakse alles pärast süsteemitarkvara alglaadimist.
Jagunevad omakorda:
- laiatarbe- e standardprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks; peamised:
- tekstitöötlusprogrammid - dokumentide ettevalmistuseks, töötluseks ja väljastamiseks
- tabelarvutusprogrammid - arvutustabelite koostamiseks ja töötlemiseks
- andmebaasi programmid - andmepankade loomiseks ja haldamiseks
- esitlusgraafika programmid - esitluste ilmekamaks muutmiseks
- arvutiside- ja võrguprogrammid
- küljendus- e kompaktkirjutusprogrammid
- väljaõppe- ja õppimisprogrammid - õppimise abistamiseks ja õpitu kontrollimiseks
- projekteerimis- e kavandamisprogrammid
- erialaprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele, kuid kindlas valdkonnas (nt raamatupidamisprogrammid)
- individuaalprogrammid - mõeldud üksikkasutajatele.
Kasutajaliidesed
Kasutajaliideseks nimetatakse abiprogrammi või op.süsteemi laiendit, mis tekstiliste ja/või graafiliste kujunduselementide abil hõlbustab arvutisüsteemi kasutamist. Eesmärk on kergendada arvutikasutaja tööd. Nimetatakse ka kestprogrammiks.
Kestprogramm e kest (Shell) võimaldab kerget juurdepääsu op.süsteemi võimalustele ja seega ühtlasi ka riistvarale ning tarbeprogrammide kerget käivitamist. Tööd hõlbustab asjaolu, et võimalusi esitatakse valitud tekstidena või graafikakujutistena ekraanil.
Üldiselt jagatakse:
- tekstiorienteeritud ja
- graafikaorienteeritud kasutajaliidesed.
Mõned mõisted:
- menüü (menu) - pakkumiste/korralduste loetelu, mille seast kasutaja saab valida käivitatava toimingu
- hüpikmenüü (pop-up menu) - menüü, mis ilmub hiireklõpsu peale kursori asukohta ja pärast menüüst valiku tegemist kaob
- rippmenüü (pull-down menu) - ilmub menüüde ribast/reast valitud nimetuse või ikooni alla
- aken (window) - kuvari ekraanil määratletud piirkond, milles on näha töötav programm või dokument; akent võib avada, nihutada, suurust muuta, samaaegselt võib töötada mitu akent
- kerimisriba (scroll bar) - akna servas tekkiv riba, kui aken sisaldab rohkem infot kui aknasse mahub; kerimisriba otstes paiknevad kerimisosutid; kerimisrea keskel asub liugur e kerimisnupp
- ikoon (icon) - programmi graafiline sümbol, mida kasutatakse mingi funktsiooni, rakenduse või objekti valimiseks
- dialoogikast (dialog box) - sisaldab rea valikuvõimalusi, mis tuleb ära mõrkida; ilmub, kui antud korraldus vajab täpsustamist
- nupp (button) - kasutatakse peamiselt dialoogikastides.
Failid
Programme, andmeid, infot säilitatakse arvutis failidena. Fail (file) on andmekogum (kirjete hulk), mida arvutis salvestatakse ja töödeldakse ühtse tervikuna ning millele on antud nimi. Igal failil on järgmised tunnused:
- nimi (name) - DOS-s võib olla kuni 8 tähemärki, kusjuures ei kasutata märke [ ] < > + = . , ; : * ? / \ | Alates Win95 võib nimes olla kuni 255 sümbolit, kusjuures nimi võib sisaldada ka tühikuid ja täpitähti, ei kasutata \ / : * ? " < > |
- laiend (extension) - tavaliselt 3-täheline ja määrab ära faili tüübi, mõned laiendid:
- .COM - käsufail (command file)
- .EXE - programme või käske sisaldav täitefail (execution file)
- .SYS - op.süsteemi fail, sisaldab andmeid süsteemi ja/või riistvaradraiverite kohta
- .BAK - varundusfail (backup file), luuakse andmeturvalisuse kaalutlustel olemasolevast failist
- .BAT - käske sisaldav pakkfail (batch file)
- .BMP - graafikafail
- .DOC - dokumendifail
- .GIF - graafikafail
- .TXT - tekstandmefail
- .TMP - ajutiste andmete fail
- .SSS - ajutiste andmete fail
- .HLP - abiteabefail
- pikkus (size) - faili suurus
- loomise kuupäev (date) - võib olla ka viimane muudatuste kuupäev
- kellaaeg (time) - loomis või muutmise kellaaeg.
Faili atribuudid
Atribuudid näitavad faili teatavaid omadusi. Atribuute saab peale panna ja maha võtta. Faili atribuute on neli:
- Read only - ainult lugemiseks (vaatamiseks ja käivitamiseks) mõeldud fail. Read only atribuudiga faile ei saa kustutada ilma atribuuti maha võtmata.
- Archive - atribuut näitab, et tegu on uuema failiga, st. et eksisteerib (eksisteeris) antud faili vanem variant.
- Hidden - peidetud fail (standardsed op. süsteemi vahendid neid faile ei näita).
- System - süsteemne fail, see atribuut on tavaliselt ainult kahel failil (MC-DOS-i korral on nendeks io.sys ja msdos.sys), mis moodustavad op.süsteemi põhiosa.
Kõik neli atribuuti on üksteistest sõltumatud, st ühe pealepanemine või maha võtmine ei mõjuta teisi atribuute.
Kataloogid
Et failide kogumis oleks kergem orienteeruda, on op.süsteemides loodud võimalus faile rühmitada/grupeerida kataloogidesse (directory) või kaustadesse (folder). Iga kataloogi või kausta sees võib omakorda moodustada katalooge nn alamkatalooge (subdirectory) või kaustu. Kõik kataloogid kuuluvad esmasesse e juurkataloogi (root directory).
Faili loogilist asukohta kataloogipuus/kaustapuus näitab pöördustee (path), st kõik andmestruktuurid (kaustad, kataloogid), mis tuleb läbida, et antud failini jõuda. Pöördusteed täielikult määravat loetelu nimetatakse teenimeks (pathname, full pathname).
Kui faili "lill.bmp" teenimi on "C:\Dokumendid\Pildid\lill.bmp", siis tähendab, et
- C: - kettaseadme nimi (tavaliselt kõvaketas)
- \Dokumendid\Pildid\ - tee (juurkataloogis on alamkataloog "Dokumendid", selles omakorda alamkataloog "Pildid")
- lill - faili nimi
- .bmp - faili laiend (bitmap - bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt).